Lihtne on öelda, et limiit on jäänud täitmata ehk on sul isegi vastus varnast võtta, miks?
Hundid teavad juba väga hästi, kus neid ei kimbutata. Teevad tiiru väljas ära ja tagasi kaitsealale pakku. Milleks neid aga mujal hoida, kui ohustatud liik ei ole ehk sul sellelegi vastus varnast võtta.
Ja mis saab sellest limiidist üldse, kui koerhundid maha arvata. Neid ei tohiks hundistatistikas üldse arvestada.

Võite oma hundipoliitikat ajada palju tahate. Minu seisukoht jääb endiseks. Tiheasustusega alal, kus jätkuvalt probleem hulkuvate koertega, ei tule sellest hundikasvandusest midagi välja. Võtke enne aru pähe, kui lootusetult hilja ei ole ja hunti kui sellist meil lihtsalt enam pole.

Ei saa aru, mida Sa mõtled? Milline seisukoht? Et Eestis ei peakski hunti olema, sest probleemid kõikjal hulkuvate koertega?
Aga Eesti ongi oma territooriumilt umbes selline, milline vastab enamvähem ühele korralikule alale, kus hunt üldse eksisteerida saab. Igasugused kaitsealad, kuhu hundid mingil hetkel peituda saavad, on tegelikult ju vaid nagu kodutute turvapaigad, kuhu varjutakse viimases hädas ja kust saab taldrikutäie kuuma suppi. Seda, et karjad sinna piiride taha peaksidki jääma, on minu arvates ikka väga naiivne loota.

Aga vaata, kui need hundid käivad röövretkel väljapool kaitseala ja enne hommikut sinna tagasi lähevad, siis jahti neile pidada suhtkoht võimatu.

Meil ongi niimoodi ,käivad kaitsealast öösel väljas toitu otsimas ja vastu hommikut lähevad tagasi .

Kütab kirgi endiselt see hunditeema.
Ma sain Mardist niimoodi aru, et tänases, erinevate huvigruppide poolt tekitatud olukorras, polegi enam tulevikus eriti halli hunti, vaid igatsorti hübriidid. Mõtlen koerhundi ja huntkoera hübriide. Lihtsalt küsimus pole soovis hunti hävitada (nagu mingi äärmus jahimeestele pidevalt ette heidab), vaid liik ise kipub sellises olukorras segunema. Ega ma usu, et Venemaagi suunast meile puhastverd hunti üksnes juurde tuleb.
Ei tea, mis tasemel DNA järgi uurimine hetkel on? Loodetavasti üritavad ka hundikaitsjad asjas selgusele jõuda (või pole rehepapi-sool seda Euroopa-isandatele tulus näidata?).

Kui kausid "turvapaigas" tühjaks saavad, siis tullakse seda taldrikutäit kuuma suppi mujale võtma niikuinii. Metssigade probleem kaitsealadel vist hetkel enam liigsuur polegi, sest mitmendat aastat käivad hundid tõepoolest juba hoogsalt väljaspool rammusaid seakarju nahutamas.

Kumas mullegi Mardi jutust see mure läbi. Kui see tõesti peaks probleemiks osutuma, peaks ju hulkuvate koertega midagi ette võtma, või...!?
Väidetavalt pidavat koerte ja huntide vaheline sigimine suurenema siiski just sellistel puhkudel kui huntide asurkond nõrk/väike ja ei leita sobivat paarilist!?
Kindlasti jätab huntide käitumisse oma jälje ka juba laialt levinud kärntõbi. Ja meeldib see meile või ei, on ikka inimene kõikide nende probleemide taga.

Ka siin foorumis oleme juba aastaid arutlenud sellel hulkuvate koerte teemal. Kahjuks pole meie seadusetegijate suhtumises nendesse niii nunnudesse metsas vabalt toimetavatesse kutsudesse midagi muutunud Kui jahimees otsustab ise probleemi lahendada, riskib ta väga suurte pahandustega.
Lisan paar jahikaaslase poolt tehtud pilti ühe lambakasvataja murtud lammaste juurest. Kas keegi tahab väita, et sellised nunnud kutsud ei kujuta endast metsas ohtu

"Nunnusi" Lätimaa kutsusi, kes Eestimaal seakarjast matti võtmas käivad sai eelmisel talvel nähtud Valgamaal mitu korda...nüüd enam ei käi . Aga kui asjast tõsiselt, siis möödunud nädalavahetusel oli Valgamaal 9 pealine hundikari liikvel. Piirasime küll, aga kahjuks osutusid hundid kiiremaks ja läinud nad Viljandimaale olidki . Kui nüüd meie hunditeadlased räägivad pesakond siin ja pesakond seal, siis on nad küll ajast maha jäämas. Selline kari pole enam ohuks juba "kaduvale" kitse asurkonnale ja seakarjale, vaid võtab julgelt matti hirve ja põrda populatsioonist. Hirmu inimese ees vist ei tunne, kuna liikusid päise päeva ajal asulate lähedal ja üle põldude . Ei ole suurem hundikütt, kuid sellist nahaalsust pole varem täheldanud. Aga eks nälg ajab hallivatimehed metsast lõpuks välja. Tuleks vaid korralikult lund saaks need halli kasukakandjad tõsisemalt pihile võtta

Oh teid dogmaatikuid. Esiteks, liik kui niisugune on fiktsioon, inimese tehtud lahterdus, mitte objektiivne reaalsus - tegu on nö harju keskmisega, mis tegelikult on ajas muutuv. Nii nagu keskmine eestlane oli 200 a tagasi hoopis teistsugune kui praegu. Lihtsalt enamus liike muutub liiga aeglaselt, et inimene seda märkaks. Teiseks, koer on tunnistatud hundi alamliigiks Canis lupus familiaris. Bioloogilisest vaatenurgast seega ei ole olemas ei hunti ega koera, on ühest esivanemast pärinevad loomad, kes suudavad omavahel vabalt järglasi saada, kuid ajaloolistel põhjustel seda enamasti ei proovi (no umbes nagu valged, mustad ja indiaanlased Ameerikas veel 50 a tagasi). Seega küüniliselt asja võttes pole lahti suurt midagi.

Emotsionaalselt võttes, kuna igas inimeses on kübeke konservatiivsust koos sellest tulenevate (ilu)ideaalidega, siis ka minu silma ei rõõmusta eriti lapilised lontis kõrvadega "hundid". Aga midagi selle vastu teha on paganama raske.

. . . kui mitte võimatu! Vähemalt tuleks selle peale mõelda, kui lühikest perioodi me inimesena suudame kontrollida ja kui imetilluke see liikide tekkimise, kujunemise ja kadumise seisukohast võttes on.
Aga geenitehnoloogid aitavad võibolla tulevikus jälle luua selle päris ürgse hundi , muidugi, kui seda ikka üldse vaja on. Kõik muutub. Kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda ei pidanud ju võimalik olema.

Kus kandis Valgamaal tegutsesite Motorist?

Vaata Mosse, saan sellest kõigest aru ja oled meid, segaduse tekkimisel, ennegi selle koha pealt harinud, thanks. Aa ma mõtlen, et kui koertel on olemas tõud, siis meie oleme siin harjunud ühe "Hundi" tõuga ja nii võiks see ju jäädagi ja "aretame" ning hoiame siis seda tõugu, kõrvalekalletega isendid võiks likvideerida. Ainult et hundi valiklaskmist on võimatu teostada ja sellest tulenevalt peaks küttima ära niipalju kui võimalik sellest piirkonnast kust "tõutunnustele" mittevastavaid isendeid nähtud, kütitud. Norrakad vist kunagi talitasid sedasi.

Mart, selle koha pealt täiesti nõus sinuga, et see metsakoer võik ikka olla samasugune nagu praegu edasi ja tiba erineda kodukoertest, vähemalt meie eluajal (krt see Mitsurinlus on ikka kuskil sügaval geenides , sellepärast ma tuletangi nii teistele kui endale aeg-ajalt meelde, et elu pole mustvalge). Kuidas seda saavutada, on hoopis keerulisem küsimus. Ilmselt peaks asjale väga kompleksselt lähenema. Piirkondlik küttimine ei saa kindlasti olla ainus lahendus, sest väidetavalt võib see teatud tingimustes ristumist hoopis soodustada (no näiteks kui karjast jääb õnnetul kombel ellu ainult üks emane segavereline).
Krt, ikka ja jälle kipub asi ringiga sinna samma tagasi jõudma, et tegelikult pole probleem mitte hundis, vaid inimeses ja tema koertes.

Kalur olen Karjatnurme ja Taagepera maade jahimees...seal need hundid eelmisel nädalal ringi tuijasid...Tulevad üle Koorküla ja Tõrva maade läbi meie maa ja lähevad edasi Viljandimaale...tõenäoliselt teevad seda "ringi" niikaua, kuni keegi nad kätte saab ...