See esimene artikkel on jama. Me lasime suure isahundi 27. Jaanuaril Laupäeval. Ja ei Keskkonnatenistusest tulnud info järgi ei olnud see mitte esimene. Saa sa siis aru kust see jutt.

See viimaseaja peenete seadustega reguleeritud hundijaht on ikka veidi uudne, ja ma küsiksin teite arvamust. Kuna jahieeskirjja § 1 lg 19 ütleb, et...

(19) Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti piirdelippe kasutades 1. augustist 31. märtsini. Hundile võib pidada ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.

Kuidas te kujutate praktiliselt ette jahti piirdelippudesse saadud karjaga, lihsalt hiilimisjahina, ilma kindlasuunalist nn aju korraldamata!? (ajujaht kehtib ainult veebruari lõpuni).
Peale veebruari lõppu saab neid piirdelippudest kätte ainult hiilimisjahiga, näiteks ühe mehe jälgedelepanekuga. Ja nii nad siis jäävadki sinna lippudess õhtu saabumiseni tiirutama ja ringi tatsama või ? (motokelku-saani ka siis enam kasutada ei või ju ).

Siis tuleb mingi serv lahti jätta ja sinna paned kõik varitsema

Vaata ikka kehtivat seadust hundijaht lõpeb 28 veebruar

Pärnumaal peeti õnnestunud hundijaht.

Meil ka huntide arvukus väga tõusnud.Jahiseltsi maadel nädala sees oli 3 eri karja (6ne,4ne ja 4ne).Ja metsas on juba alatasa loomakorjuseid näha.Nutuseks kisub.

Meie eilne kari oli viiene. Neli õnnestus tabada . See ei olnud meilgi ainuke kari. Üks kindlasti veel ja see poole suurem.

Õige märkus ja arvesse võetud https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp ... lstring=33

Huntide arvukust loetakse Pärnumaal kõrgeks. Kuna load kõik kasutatud, siis anti kolm luba lisaks. Nüüd saavad Pärnumaa jahimehed veel hundijahti pidada.

Pidage nüüd natuke hoogu,seda foorumit lugedes tundub et igal seksioonil mõni kari sees,tegelikkuses kindlasti nii ei ole üks kari võib ikka väga palju jälgi teha!

Teist karja mitmel korral nähtud. Selge see, et liigub ka teistel jahimaadel. Põhiliselt paikneb Nigula looduskaitsealal. Toitumas käivad kolmel või neljal jahimaal.

Meil hundid liikumas. Jälle viiene kari. Naabrimees tabas kaks hunti, sellel aastal kokku kolm. Mõlemad isad:üks kaalus-38,5 kg ja teine tõsine tegija-50,3 kg. Homme veel võimalus ja üks luba veel. Meie maadelt kokku lastud 6 hunti. Võib ainult ette kujutada, millist kahju nad oleks tekitanud!!

Milles see kahju seisneb!? Sööb jahimehe eest rasvase põrsakese ära? Kui natukene mastaabsemalt mõelda, siis sellist kahju, mida inimene loodusele tekitab, ei suuda ükski hundikari!

Pole huntide vastane, aga nende arv peab olema optimaalne. Kui oled jahimees, siis saad aru, et ükski jahiuluki populatsioon ei talu sellist huntide arvukust.

Jahimaal ei ole tõenäoliselt huntidest sooja ega külma. Jahipiirkonna kasutaja on see, kellele nad ei meeldi.

BM