Hundi ohjamisnõupidamine FACE-s

http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... ace-s.html

tsit:Mida kasulikku ekstraheerida nendelt nõupidamiselt Eesti jaoks? Tuleb tõdeda, et ilmselt on meilgi Eestis aeg üle minna senistelt jäikadelt seisukohtadelt reaalsele konstruktiivsele koostööle osapoolte vahel.

Harri Valdmann


Ja seda peame käima küsimas "suurelt valgelt isalt"!?

Ei, me ei käi seda "suurelt valgelt isalt" küsimas, vaid me toome "suure valge isa" arvamuse oma otsustajateni. Äkki mõikab ja jõuab meie otsustajate kõrvade vahele ka seegi, et me oleme hundi osas ise (mitte Brüsseli nõudmisel) oma jäikade seisukohtadega asja kõvasti üle võlli keeranud ning konstruktiivsuse asemel osapooled vastastikku rusikat viibutama pannud.
PS sa jätsid tähelepanuta seiga, et Euroopas läheb hundil üldiselt hästi ning nüüd oleks aeg hundimajandus ümber korraldada selliselt, et ka inimesed hundi kõrval võiksid oma tegevustega edasi tegeleda, kartmata, et hunt selle kohe ära nullib. Selles oli minu meelest asja iva.

Küsimus ongi selles ,et mis ku.....di pärast peame me kuskil kedagi koogutamas käima ja kellegi arvamust /luba oma koju tooma? Kas me oleme siis tõesti nii mannetud ,et ei suuda "oma õues" ilma "naabrimehe" loata korda maksma panna? Ja kes on need "meie" kes asja ülevõlli on keeranud? No kindlasti ei ole need jahimehed! Nende ülevõlli keerajate nimi ei ole keski muu kui asutus nimega ulukiseire osakond,kus 4-5 meest võitlevad oma pehme tooli eest.

Ja vaata Ahto need ulukiseire osakonna mehed teavad palju täpsemini kui palju miskeid ulukeid sul jahimaal on,kuigi nad üsna tõenäoliselt pole su jahipiirkonnas käinudki

Ahto, paraku maksab see "naabrimees" meile selle eest, et meie ülipüüdlikud ametnikud EU-ga llitumisel "asja üle võlli" keerasid ja meile ebamõistlikud kohustused võtsid. Nüüd soovivad meie omad otsustajad osa nende kokkulepete täitmiseks vajalikust (suurkiskjate söödabaas ja nende poolt tekitatavad kahjustused) ainult jahimeeste kaele lükata, kuigi eurotoetusi saavad just maa- ja metsaomanikud!

No ei maksa seda ulukiseire osakonda nüüd niiväga ka materdada ja mõttetuteks toolisoojendajateks sõimata! Muidugi ei saa nad kõiki jahipiirkondi nii detailselt tunda, nagu meie, nende piirkondade kasutajad. See-eest on neil pädevus, metoodika ja vahendid nö. suure pildi kokkupanekuks. Seda aga ainult juhul, kui meie neile piisavat ja adekvaatset infot edastame. Sellega, olgem ausad, on meil aeg-ajalt probleeme (olgu siis jutt autoaknast tehtud ruutloendusest, krooniliselt tagastamata seirekaartidest või uurimisele saadetud põdrapärakutest). Ja veel maksaks tähele panna, et teadlaste tehtud objektiivsed järeldused ja neist tulenevad soovitused ning usina ametniku (justnagu viimaste põhjal) kehtestatud reeglid on ikka põhimõtteliselt kaks eri asja.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma peaasjalikult rääkida.
Arvan et tulevikus, kus jahindusnõukogus vaidlevad ühelt poolt jahimehed, kes tahavad metsas võimalikult suurt sigalat pidada ja teiselt poolt metsa- ja põllumehed, kelle objektiivseks huviks on kõik sead ja põdrad (oma maadelt) ära likvideerida, on vajalik mingi mõlema poole poolt respekteeritud ja neid tasakaalustav objektiivne arvamus. Kust selline kompetents tulla saab, kui nüüd, vastu tulles (näiteks) jahimeeste soovile, keskkonnaminister (rõõmuga) järjekordse struktuuriüksuse oma haldusalast ära kaotab?

Ma ei tea kust sellised massilised tegemata jätmised toimuvad,oled ehk konkreetsem. See selleks aga jutt käis ikka huntidest ,ära libise sõraliste peale sujuvalt üle.
Oletad ainult v on sul kindlad andmed ,et seireosakonna otsused keegi veel ümber vaatab ja teisiti otsustab,kui nemad on ette näinud? Vahet ei ole kes otsusele alla kirjutab otsuse teevad ilmselgelt ikka seireosakonna mehed.

Tegematajätmised toimuvad. Massilisteks mina neid ei nimetanud. Konkreetsemaks minna antud juhul ei pea vajalikuks. Ütleme siis nii, et on minu isiklik veendumus.
Seireosakond teeb järeldusi, mitte otsuseid. Otsuseid saavad teha ja kordasid kehtestada ainult ametnikud.
Sujuvalt huntidele üle libisedes - siinsamas teemas on pikalt arutatud "keskmise jahimehe" asjatundmise üle hundiküsimustes. Üle ei hakka kordama ja seisukohta muuta ei näe põhjust.
Mis ma oma eelmise postitusega põhiliselt öelda tahtsin on see, et kurb on kui meie teadmistepõhise jahikorralduse viimasedki riismed jahimeeste endi aplausi saatel prügikasti visatakse!

no on meilgi mehed vahel vihaga lubanud saata sinna pullimune jms uurimiseks, et ei tüütaks oma mõtetu uurimisega, millest mingeid kasulikke järeldusi ei näe

No see on nüüd küll üks vääga omapärane arusaam! Teadus saab anda ikka järeldusi, poliitik teeb "kasulikke" järeldusi. Iseküsimus - kellele kasulikke

Tundub, et honkomes pole viitsinud süüvida Eesti Jahimehe nendesse artiklitesse, kus just sel põhjal juttu on tehtud (et milleks põdralehma sigimisorganid).

no eks ikka on loetud ka, huvitav küll, aga limiidi jaotus pullid-lehmad-vasikad on sellest targast jutust sõltumata meile iga aasta ja nii niipalju kui mina mäletan alati ühesugused olnud. No ja limiidi suurus tuleb ikka loendusandmete %-st väikese viivisega, st meie käest (ega siis algul ikka jahimeeste andmeid ei usuta, ikka valesti loendatud ja siis kui arvukus siia-sinna juba kõvasti muutunud tulevad ka limiidid järgi). Mida see uuring siis praktilist kasu annab (nagu 90% muudki nn teadust). PEale selle et teadusmeestel on jahimeeste abiga hea koguda algmaterjali, ei pea ise kohal käima, töö olemas ja ajapikku saab ehk järgmise kraadigi kaitstud. Tahad teoreetilist teadust teha, käi ise kohal sitahunnikuid sorteerimas ...
Kui jahimees ütleb, et kitse-siga vähe ja hunti-ilvest palju, siis ei usu seda teadusmehed mitte, ei lähe teooriaga kokku

Minu teada on Saares Pöide vallas kaks vesihalli laikat täitsa olemas siiani täitsa elus ja käivad veel jahil ka. Nüüd on kodus ikka aias . Hunt käis ka eelmisel aastal meie jahimaalt korra läbi aga 70 hirve - seda ei ole isegi unes näinud .
Mis Kurtnasse ja hundi lubadesse puutub siis viimane koer murti 18. Kurtnas ja seda otse kuudist. Load on nüüd ka olemas , loodame et need koerasööjad saame lõpuks kätte, muidu ei taha sealkandis sügisel koertega väga metsa minna .

Kas 70 hirve ühel jahimaal on palju? Meie silorullide juures ühel põllul olen lugenud ise korraga söömas 31 hirve.Mulle küll meeldib.