Hundid

Välek · **Postitatud:** N Mai 21, 2015 6:26 pm

Üks asi on hunti aedikus vägisi hoida, teine ja iseenesest teoreetiliselt lihtsam asi tundub tõepoolest olema võtta temalt isu aedikusse siseneda ja lamba järele minna. Proovin vähe oma tegemisi analüüsida siin. Ise olen kasutanud (hoopis teistel põhjustel) 3 erineval kõrgusel 110, 85, 60cm karjusetraati, mis pole hundikindel, kuna suured jalutama läinud penid on vahel koplisse trehvanud. Iseenesest saaks allapoole ka traadi panna, aga sel juhul ei saaks suvi otsa muud teha, kui kopli alust trimmerdada (rohi maandab voolu), lisaks
veel, et see altpugemise võimalus jääks ka sel juhul alles, kui traadi kõrgus maapinnast oleks 40cm kuna igas kohas ei saaks maapinda täpselt kopeerida. Rääkides ülehüppamise võimalusest, siis puudub teadmine, kui kõrge takistuse on hunt valmis hea tahte korral ületama. Vähemalt kitsed kargavad suvalise koha pealt mängleva kergusega üle 100- 120cm traadi. Võibolla piisaks 180- 200cm.... see eeldaks juba 2,5m poste ja 6 kordset elektritraati. Näituseks 6 km sellise aia rajamiseks oleks vaja 1000 süvaimmutatud posti, 36km traati, 6000 isolaatorit puitpostile ja ma ei taha ette kujutadagi, kui palju aega selle tegemine võiks võtta..... ja see oleks paraja eesti talu vajadus. Võimalus oleks ka võrk+ elektrikarjus kombinatsioon, aga ei oska võrgu teemal sõna võtta.

GC · **Postitatud:** N Mai 21, 2015 8:33 pm

rixa kirjutas:

GC kirjutas:

Nii kaua kui meil metsades on hundid ja inimesed kasvatavad lambaid, hundid neid ikka murravad. Miks sellest kogu aeg peab kirjutama?
Paljud liigid, eelkõige metssiga, teeb inimesele rohkemgi kahju (kui metslooma eluks vajalikku tegevust kahjuks nimetada), aga sellest ajakirjanik ei kirjuta, paremini müüb "verine lamba korjus" kui üles tustitud kartulivagu või mahatallatud viljapõld.
Minu esivanemal murdis nugis maha hulga kanu... ka ei kirjutatud ajalehes, vanainimesele suur kahju, suuremgi võib olla kui eurotoetust saaval lambakasvatajal.
Rohkem sallivust metsloomade suhtes, olgu see või hunt!

Eks see eestlase sallivus ole - mustad meeldivad kah selle hetkeni, kui oma tütar ühtegi koju ei too.

No mina ei ole siis selle kriteeriumi järgi õige eestlane, loodan siiralt, et neid on teisigi!

GC · **Postitatud:** N Mai 21, 2015 8:42 pm

Ahto Kattai kirjutas:

Minumeelest peab iga omanik ikka oma lojuste eest hoolitsema ,et need ikka tema soovitud kohas püsiks! Seega ehitatakse karjusaed ikka selleks ,et lambad sealt välja ei pääseks,mitte selleks ,et võõrvallutajad väljast sisse ei murraks.Kelle oma on hunt,las see siis ka hoolitseb ,et ta oma elupaigas püsiks ,mitte mööda taluinimeste hoove ei kola. Mina näiteks olen "kõik" naabrite kanad "kokku ostnud" ,et oma laikasi ei ole suutnud alati kindlalt kinni pidada ja maksnud olen ikka seda hinda ,mida omanik küsib ,mitte seda mida minumeelest nad väärt on olnud!

Julgen vastu vaielda!
Kurb, et Sa hunti natukenegi oma lojuseks ei pea!?
Minul on kodus ümber oma krundi aed, et koerad sees püsiksid kui nad lahti lasen ja igasugused tegelased minu aias ei hulguks.
Suurmaaomanik pani eelmisel aastal maisi põllu ümber karjuse (oli küll suurema aja ilma vooluta)... vaevalt sellepärast, et mais sees püsiks!

Feen · **Postitatud:** N Mai 21, 2015 10:47 pm

Pole küll hundi teema aga ega see karjus seda va siga põllust eemal ei hoia. Vähendab natukene tõenäosust, et siga põldu elama tuleb, kui sedagi.

Välek · **Postitatud:** R Mai 22, 2015 11:56 am

Feen kirjutas:

Pole küll hundi teema aga ega see karjus seda va siga põllust eemal ei hoia. Vähendab natukene tõenäosust, et siga põldu elama tuleb, kui sedagi.

Karjuse effektiivsus sõltub 100 asjast, alates õigest paigaldusest ja karjuse võimsusest (olulised pole mitte ainult voldid vaid ka Joulid, nagu olen aru saanud) . Pikk põud on jama- loomale kehva maandus. Kui rohi karjuses ja lisaks veel niiske ilm, on jälle jama. Seal on pikk karv , nii et keresse pole lootust matsu saada. Samas kui mitmekordne karjus ja vahelt peab läbi pugema, siis piki kodaraid, kõrvu või seljapealt on ikka lootus kontakt saada. Tark loom, teine kord proovib karjusetraati läbi hammustada... see jätab mälestused atmosfääri igaveseks nii seale enesele kui ka sea röögatuse kuuljale. Kirjelduseks niipalju, et tapmine on kisa järgi kökimöki võrreldes karjuse närimisega.

puugi · **Postitatud:** R Mai 22, 2015 12:24 pm

Mul siga katsub pidevalt karjust nii märja kärsa kui ka keelega.Röökimist on jah palju,aga teeb seda ikka edasi.Karvasele hundile ei pruugi põuase ilmaga karjus midagi teha.

aivar00 · **Postitatud:** R Mai 22, 2015 2:21 pm

tsiteerin:
Minumeelest peab iga omanik ikka oma lojuste eest hoolitsema ,et need ikka tema soovitud kohas püsiks! Seega ehitatakse karjusaed ikka selleks ,et lambad sealt välja ei pääseks,mitte selleks ,et võõrvallutajad väljast sisse ei murraks.Kelle oma on hunt,las see siis ka hoolitseb ,et ta oma elupaigas püsiks ,mitte mööda taluinimeste hoove ei kola. Mina näiteks olen "kõik" naabrite kanad "kokku ostnud" ,et oma laikasi ei ole suutnud alati kindlalt kinni pidada ja maksnud olen ikka seda hinda ,mida omanik küsib ,mitte seda mida minumeelest nad väärt on olnud!

Ühinen Ahto arvamusega. Asjaolu, et mingi suvaline ametnik hakkab kuskil enda suva järgi seisukohti kujundama ei kõlba. Samahästi võiksin väita, et lasin enda aleviku servas asuval kinnistul elumajast 50 m kaugusel asuval kapsamaal põdramullika maha, kes mind ründas :lol:

. Tõendagu too "tark ametnik" siis ära, et ma enda elu eest väljas ei olnud. Surnud põder ütlusi ei anna ning enda ütlused tuleb väga hoolikalt läbi mõelda. Mul oli ka 2 aastane lapselaps kaasas - seega 2 -e inimese elu oli ohus :lol:

. Küsimusele miks relv kaasas oli - enese ja vara kaitseks (vastav kategooria minu loal olemas).
Ja ega ma seda põtra maha lasta ei tahtnud - mina soovisin teda ainult hirmutada. Kuidas see juhtus, et loom surma sai ma ei tea...

Ennastki ajab selline rumal jutt naerma :lol:

.

unt · **Liitunud:** K Aug 27, 2008 12:40 pm **Postitusi:** 476

aivar00 kirjutas:

tsiteerin:
Minumeelest peab iga omanik ikka oma lojuste eest hoolitsema ,et need ikka tema soovitud kohas püsiks! Seega ehitatakse karjusaed ikka selleks ,et lambad sealt välja ei pääseks,mitte selleks ,et võõrvallutajad väljast sisse ei murraks.Kelle oma on hunt,las see siis ka hoolitseb ,et ta oma elupaigas püsiks ,mitte mööda taluinimeste hoove ei kola. Mina näiteks olen "kõik" naabrite kanad "kokku ostnud" ,et oma laikasi ei ole suutnud alati kindlalt kinni pidada ja maksnud olen ikka seda hinda ,mida omanik küsib ,mitte seda mida minumeelest nad väärt on olnud!

Ühinen Ahto arvamusega. Asjaolu, et mingi suvaline ametnik hakkab kuskil enda suva järgi seisukohti kujundama ei kõlba. Samahästi võiksin väita, et lasin enda aleviku servas asuval kinnistul elumajast 50 m kaugusel asuval kapsamaal põdramullika maha, kes mind ründas :lol:

. Tõendagu too "tark ametnik" siis ära, et ma enda elu eest väljas ei olnud. Surnud põder ütlusi ei anna ning enda ütlused tuleb väga hoolikalt läbi mõelda. Mul oli ka 2 aastane lapselaps kaasas - seega 2 -e inimese elu oli ohus :lol:

. Küsimusele miks relv kaasas oli - enese ja vara kaitseks (vastav kategooria minu loal olemas).
Ja ega ma seda põtra maha lasta ei tahtnud - mina soovisin teda ainult hirmutada. Kuidas see juhtus, et loom surma sai ma ei tea...

Ennastki ajab selline rumal jutt naerma :lol:

.

Kui juba lolli jutu ajamiseks on läinud, siis . . .
Sa oled väga kenasti asja rumalama poole kokku võtnud! Eriti see lause: "Surnud põder ütlusi ei anna ning enda ütlused tuleb väga hoolikalt läbi mõelda." (y)

Kindlasti tuleb oma tagala kindlustamiseks põdrale kohe pähe lasta! Muidu, pagan, on pärast kohtupuldis ja annabki tunnistusi Sinu vastu :wink:

Et asi ikka teemas oleks, siis lisan, et samamoodi tuleb käituda ka hundiga! Muidu pärast kohtus ütleb, et tema küll püüdis põgeneda, aga sina lasid teda ikka p . . . . e. Kui aga hunt on kuklalasuga surmatud, siis saad väita, et tahtsid tõrjuda hundi rünnet, sihtides talle otsaette, aga näe, kuul tegi 180 kraadise rikošeti ja tabas hunti hoopis kuklasse. Jne, Jne

Ahto Kattai · **Liitunud:** R Märts 12, 2004 8:41 pm **Postitusi:** 2413

GC kirjutas:

Kurb, et Sa hunti natukenegi oma lojuseks ei pea!?

Pean ikka ,sellepärast ma võimalusel neile tina annangi ! Arg hunt elab metsas ja las ta seal olla,selleks et nad seal metsas püsiks on vaja nende arvukus mõistlikuse piires hoida ja see on jahimehe kohus! Kui me kõik hakkaks neid ninnu-nännutama ,mis aukartust tal siis inimese ees oleks.Hunt peab oma kõhutäie saama metsast ,kui seal toitu ei jagu on neid vaja vähendada.Mitte nii ,et toidupaas langes ränkade talvede tõttu ,aga meil tahetaks kiskja arvukust ikka samal tasemel v veel suurendadagi! Igasugu hundi terrorit inimese ja tma vara vastu ei saa küll õigustatuks pidada, kui sellised asjad juhtuvad on neid saanud palju ja probleemiga tuleb tegeleda.Meeldib see kellegile v ei,aga vahel on üks ka palju .Isegi ülekäte läinud koer hukatakse ,no miks siis peaks hundiga pühitsema?
Aga see on minu arvamus ja see ei peagi sinu omaga ühtima.

Ps. Ma olen juba leppinud ,et rääkides hundist "viskub tzotile" teatud seltskond siinsest seltskonnast ja las neil olla oma arvamus .Miks aga nad peavad kohe kurjadegijateks neid kes nende vaateid ei jaga.Kas ikka "ainult minu" arvamus on see ainuõige? Enam-vähem sama jant toimub hülge ümber.

jyri · **Postitatud:** P Mai 24, 2015 2:06 pm

Ahto Kattai kirjutas:

[.Isegi ülekäte läinud koer hukatakse ,no miks siis peaks hundiga pühitsema?
.

Vot see on õige (y)

tähelepanek. Lisaks vaid, et maailma kõikse demokraatlikumas riigis ( EU-le ei laiene, demokraatiat tundub veel vähe olevat) hukatakse ka "ülekäte" läinud inimolendid, huntidest rääkimata. Nii et kõik sõltub vaatenurgast, mis meil kipub liialt kõver olema.

laane · **Liitunud:** E Jaan 06, 2014 10:47 am **Postitusi:** 26

Märke pesakonnast olin varemgi näinud, aga nüüd lausa nii. Paar uudistavat hundikutsikat tulid auto ligi. Õhtupimedas olin just metsavärava sulgenud, kui poeg autos istudes tulijaid märkas ja läbi esiklaasi telefoniga pildi klõpsas. Mootor käis, tuled peal, üks tuli lausa mõne meetri kaugusele, külitas veidikeseks rohu sisse, limpsis kraavist vett. Mina seisin auto kõrval lahtise ukse juures. Vaiksest kõnestki välja tegemata toimetas noor metsakutsa mitu pikka minutit usalduslikult auto kõrval. Meil sooja piima polnud pakkuda...lõpuks läksime igaüks oma teed. Tore elamus igatahes!

sammal.habe · **Postitatud:** E Sept 21, 2015 3:06 pm

http://www.parnupostimees.ee/3330541/ha ... -hirmu-all

Tsiteeri:

Hallivatimees hoiab poolsaart hirmu all

Pilt

Foto: PP

Hunt on Tõstamaa vallas Värati külas murdnud tänavu nii palju lambaid, et keskkonnaamet kaalub võsavillemite ohjeldamiseks anda välja nende küttimise eriloa.

Pärnumaal on hundid murdnud sel aastal ligemale 60 lammast. 45 neist on hallivatimehe saagiks langenud Värati poolsaarel, kus rohumaadel on mitu suurt lambakarja.

Tõstamaa jahiseltsi vanema Mait Jansoni sõnutsi algasid murdmised juulikuus ja lõppu pole neile tulnud. Jahimehe jutu järgi on ümbruskonna vanemad mehed seda imeks pannud, sest seal mail nähti hunti viimati 43 aastat tagasi.

Pole lõpuni selge, kas Värati poolsaarel tegutseb emahunt, kes poegi koolitab, või on selle oma jahimaaks kuulutanud üksik isend. Jansoni jutu järgi viitavad kõik märgid pigem ühele hundile.

“Oleme vaatlusi teinud, kuid kuival ajal pole jälgi lihtne leida. Kastesest heinast leitud jäljeraja põhjal võib arvata, et see on suur isahunt,” ütles Janson, kelle sõnade kohaselt on ringiluusivat suurt hallivatimeest näinud ka lambakarja omaniku poeg.

Et huntide tegutsemine on ületanud Värati poolsaarel taluvuse piiri, on keskkonnaametis menetluses Pärnumaal tänavuse esimese hundi küttimise eriloa väljastamine.

Janson loodab, et luba antakse kiiresti, sest maitse suhu saanud võsavillem ise naljalt oma jahimaadelt ei taandu. “Ta ei lõpeta murdmist, tal on ju sahver teada. Värati külas on mitmel lambakasvatajal suur kari, samuti kasvatatakse poolsaare Pärnu-poolses osas veiseid, kes võivad samuti hundi saagiks olla,” arvas Tõstamaa jahiseltsi vanem.

Kohaliku jahiseltsi juhi sõnade järgi pole üksikut hunti lasta lihtne, sest ta on vana ja tark loom. “Hundijahi hooaeg on talvel, kui jäljed on lumel näha. Praegu oleks kõige lihsam, kui saaks hundi poolsaarele kinni, aga võimalik on ka vahipidamine,” kirjeldas jahimees pahalashundi tabamise võimalikke viise.

Küttimise erilube antakse erandkorras väga probleemsetesse piirkondadesse. Keskkonnaameti teatel väljastati tunamullu Pärnumaale Saarde valla Jäärja külla lambakarjade kaitseks Tali ja Massiaru jahipiirkonnale kaks hundi küttimise luba ja jahimehed küttisid ühe isendi.

Mullu väljastati Saarde valla Reinu küla lambakarja kaitseks ühe hundi küttimise luba, mis jäi realiseerimata, sest loomi murdnud hunti ei tabatud.

Sel aastal ei ole huntide küttimise erilube Pärnumaal väljastatud, ent menetluses on Tõstamaa Värati küla luba.

Viimastel aastatel on üle Eesti väljastatud kuni kümmekond luba hundi nuhtlusisendite küttimiseks väljaspool jahihooaega, kuid nendest lubadest on suudetud realiseerida kuni kolmandik.

Keskkonnaamet peab vajalikuks rõhutada, et selliste probleemide lahendamisel ei saa keskenduda ja loota suvisele nuhtlusisendite kõrvaldamisele, vaid talvel, hundijahi hooajal, tuleb teha maksimaalne pingutus, et lubatud hundilimiit ära küttida.

“See on vastavuses jahieetikaga, tulemuslikum ja aitab ennetada suviseid lambamurdmisi,” märkis keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Euroopa Liidus on hunt kaitsealune liik ja iga liikmesriik peab tagama hundi hea käekäigu looduses.

Väljaspool jahihooaega küttimine on lubatud jahiseaduse alusel vaid väga erilistes olukordades, et vältida uluki tekitatud kahju suurenemist.

Hundijahi hooaeg kestab novembri algusest veebruari lõpuni.

-Imre- · **Liitunud:** T Mai 31, 2005 9:33 pm **Postitusi:** 197

http://lemmik.postimees.ee/3374419/vide ... =fb_social

Otter · **Postitatud:** E Okt 26, 2015 11:10 pm

Klara

sooviku · **Postitatud:** T Okt 27, 2015 7:11 am

Fb-s käis läbi,et Klaral jäi hing sisse tänu vestile.

Hundid

Kes on foorumis