http://www.jt.ee/3381481/hundid-rundavad-koduouesHundid ründavad koduõues
Türi vallas Karjakülas asuva Saueaugu talu perenaisel Maret Kaldil veristasid hundid vasika ja tapsid koera. Nüüd püüab ta veisekarja kaitsta ja meelitab neid heinaga ööseks kodulähedasele karjamaale.
Türi valla Karjaküla elanikud jäid huntide rünnaku tõttu ilma lammastest ja koerast, keskkonnaamet kinnitab huntide rohkust ja nende tapatööde arvu neljakordistumist.
Tänavu märkas Türi vallas Karjakülas asuva Koluvalma talu peremees Toomas Lepind esimesi huntide külaskäigu jälgi lambakarjas juba augusti lõpu poole. «Olid mõne lamba murdmise jäljed ja et nad võtsid viisakalt söögi tarbeks, siis ka jahimehena suhtusin sellesse mõistvalt,» lausus ta.
Kui huntide murdmisisu hakkas kasvama ja karja jäi tapatööst maha juba viis-kuus lammast, oli Lepindil tahtmine jahimehena püssi järele haarata. «Kuid euroseaduste järgi on hundid nüüd kui lemmikloomad, keda võid küttida vaid 1. novembrist 1. veebruarini. Enne tuleb nende tegevust vaid pealt vaadata ja neid käteplaksutamisega eemale ajada. Selline on olukord,» selgitas ta.
Vahepealsel viiel-kuuel aastal pole Lepindi teada nende kandis hallivatimeestega muret olnud. Jahimehena teab ta, et nad on piirkonnas olemas, kuid on osanud majapidamistest eemale hoida.
Nii uskus Lepind nüüdki esimese väljapääsuna hundid karjast eemale peletada sellega, et tõi lambad ööseks majalähedasse koplisse. See ei aidanud.
Viimane murdmistöö leidis aset öösel lausa taluõues ja toas magav Lepind ei kuulnud midagi. «Lammas, rumal loom, ju ei tee häält, hirm paneb ta vaid pimesi ringi jooksma,» sõnas ta.
Siis pani Lepind ööseks lammastele raadio mängima, kohe korralike kõlaritega. Kui tema loomad jätsid hundid nüüd rahule, siis hakkasid murdmisteated tulema ligi kahe kilomeetri kaugusele jäävast naabertaludest.
Saueaugu talu perenaisel Maret Kaldil olid hundid veristanud vasikat. «Arvatavalt hakkasid karja suuremad loomad teda kaitsma ja nii ei saanud hundid oma tapatööd lõpuni viia. See tuli meil endil teha, sest elulooma poleks vasikast enam saanud,» lausus ta.
Mõni päev hiljem hakkasid pere kaks väiksemat koera kesköö paiku hirmsasti haukuma. «Me küll ei tahtnud neid välja lasta, kuid taksil õnnestus ikka ukse vahelt õue lipsata. Kuulsime veel paar korda tema haugatust ja siis tuli ta niutsudes, hammustusjälg seljas, koju tagasi, kuid paari päeva pärast oli surnud. See on ikka õudne, kui hundid niimoodi juba taluõues käivad,» lausus ta.
Maret Kald ei teagi kohe, mida ette võtta, sest vabapidamisel veiseid kuidagi kinni ka ei pane. «Naabrinaisel Lii Kaldil läks ka vasikas,» lisas ta.
Et mõlemal on majas kütist mees, jääb Maret Kaldi meelest nüüd loota vaid jahiõnnele. «Seni mängib meilgi ööseks veisekarja juurde aetud traktorist täie kõvaduse peale keeratud raadio,» lisas ta.
Kaks aastat tagasi ründasid hundid ka Ambla vallas Sääskülas inimeste koeri. Proua Elle koer oli õues ketis. «Esimest korda, kui hundid käisid, kuulsin häälte järgi, et neid oli kindlasti rohkem kui üks, aga siis jäi koer veel alles,» meenutas Elle.
Mõne päeva pärast tulid hundid tagasi. «Tol õhtul oli täielik vaikus, ketiklõbina peale läksin vist õue vaatama,» meenutas Elle. «Üks pani kohe ajama, teine jäi jõllitama.»
Ellel tuli olla tunnistajaks, kui hunt tema lemmiku vaikselt ja jõuliselt maha murdis. Kõrval seisnud perenaisest ei teinud võsavillem väljagi. «See, mismoodi kõik juhtus ja kuidas peletis koera maha murdis, see on mu mälust kustutatud,» ütles ta.
Elle meenutas, et õuel olnud lambi valgussõõrist väljaspool võis hunte olla terve kari. Tema ütlust mööda oli see hetk ja vaatepilt jõledust tekitav. «Siiamaani ei taha ma enam koera,» märkis ta.
Keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp ütles, et tänavu on huntide ründed tõesti hoogustunud. Järvamaal on ründeid võrreldes eelmise aastaga olnud juba neli korda rohkem.
Nilbi hinnangul võib see olla tingitud asjaolust, et eelmisel aastal ei kütitud ühtegi hunti ja nende arvukus on suurenenud. «Mida hoolsamalt hoiavad inimesed hunte karjadest eemale, seda enam võib tühi kõht ta saagi järele ajada taluõuedesse. Siin pole midagi imelikku,» selgitas ta.
Järvamaa jahindusklubi esimees Arvi Luuk oli teadlik huntide röövkäikudest talumeeste karjadesse, kuid nende küttimiseks läheb tarvis kasvõi väikestki lumekirmet maas. «Küttida on meil luba kuus hunti, kuid saame seda organiseeritult teha vaid lumevaibaga, sest hundijahiks tuleb näha nende jälgi,» täpsustas ta.
Hundid
• jahihooaeg algab 1. novembril,
• esimesest rünnakust teatati juunis, Kareda vallas murdsid hundid viis lammast,
• 34 lammast on murtud Koeru vallas,
• viimased rünnakud on tehtud vasikatele,
• rünnakud Koeru, Kareda, Roosna-Alliku, Ambla, Väätsa, Türi vallas.
Korralik disko hoiab hundid eemal
Türi valla Koluvalma talu peremees Toomas Lepind teab, et ööpäev läbi käiv disko hoiab hundid karjast eemal. «Mul mängib lambakarjale korralike kõlaritega raadio. Muusika kostab ikka nii kõvasti, et linnaoludes hakkaksid naabrid jorisema, sest vaikse õhtuga kostab 500 meetri kaugusel asuva õue peale vabalt ära,» lausus ta.
Ka Koluvalmast ligi kahe kilomeetri kaugusele jääva Saueaugu talu perenaine Maret Kald on seda meelt, et vaid kõvasti mängiv raadio aitab suside rünnaku vastu. «Meie tähelepanekul just vene raadiojaam, kus muusika keskel tuleb öisel ajal juttu,» lisas ta.
Keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialisti Jaanus Nilbi meelest harjub hunt peagi ka monotoonselt kostva muusikaga. «Kaua mängiva raadioga hunte ei peta, ka paugutite ega muu asjaga,» teadis ta öelda. Töökogemustele toetudes lisas ta, et kõige paremini aitab hunte karjast eemal hoida, kui muuta loomade karjamaa asukohta.