Login    
    Registreeri KKK  •  Otsi    

Kõik on UTC + 2 tundi


Ava uus teema Vasta teemasse  [ 1214 postitusi ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 77, 78, 79, 80, 81  Järgmine
Autor Sõnum
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: R Aug 31, 2018 11:15 pm 
Offline

Liitunud: P Märts 06, 2011 8:25 am
Postitusi: 1229
Asukoht: Soo serval.
sax kirjutas:
Kas ma olen loll või millest ma nüüd aru ei saa :roll:

Tänapäeval ei ole lolle olemas, noh nagu varsti pole eksameid ja sugu jne. Keegi pole loll, vaid kuulub teise huvigruppi. :lol:


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: L Sept 01, 2018 7:14 am 
Offline

Liitunud: P Märts 13, 2011 7:23 pm
Postitusi: 24
Hundil pidi minema paar aastat aega õppida kitse murdma.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: L Sept 01, 2018 4:46 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: P Märts 14, 2004 4:13 pm
Postitusi: 2906
Asukoht: Kagu-Eesti
sax kirjutas:
Kitsejaht lükati kuu pikemaks kõrge arvukuse pärast ja mingid diplomitega vennad ütlevad et hundid on nälga suremas. Kas ma olen loll või millest ma nüüd aru ei saa :roll:

Tegelikult pole hundil suurt metsas süüa tõesti. Jänest ja kitse on meie kandis väga vähe, siga nagu juba hakkab tagasi tulema aga sisuliselt teda pole, kes siis jääb - kährik ja kobras ning koduloomad. Vinnan kah koera ööseks tuppa ...

PS. No need kitsejahi pikendajad on omadega ikka täitsa segi. Vanasti oli ikka kirjutamata reegel, et kitse lumega maalt ei lasta - pole eetiline. Ma arvan, et meil peetakse sellest kinni ka nüüd, st lubade lõpukuupäevaks jääb november, juhatus pole küll veel arutanud.

_________________
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: L Sept 01, 2018 5:20 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: E Dets 05, 2005 2:13 pm
Postitusi: 495
Asukoht: Võrumaa
honkomees kirjutas:
Tegelikult pole hundil suurt metsas süüa tõesti. Jänest ja kitse on meie kandis väga vähe, siga nagu juba hakkab tagasi tulema aga sisuliselt teda pole, kes siis jääb - kährik ja kobras ning koduloomad. Vinnan kah koera ööseks tuppa ...


Kõik võib nii olla, aga nagu isegi ütled "meie kandis" ja see ei tähenda, et kõikjal nii on.

_________________
http://beta.album.ee/antilaht


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: P Sept 02, 2018 7:57 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: T Veeb 16, 2010 2:21 pm
Postitusi: 1429
Asukoht: Mandri naba
lahti kirjutas:
Hundil pidi minema paar aastat aega õppida kitse murdma.

Selle arvamusega on taas midagi tõsist lahti. Mõni inimene pidi õppima kogu elu, aga surevat ikka lollina. Ma tõesti ei tea, mismoodi siin asjalood on.
Selline tunne aga on, et peaks kitsega hundimaale minema, et sellele värisevale näljas hundile teadmisi õpetada. Viimasel ajajärgul üldse on hundid ühtäkki jube abituks muutunud, et kamp teadjamehi neile eneseabiõpetust peavad jagama. Loomulikult ka vatitekid, soojad sokid, röstitud kodukoerad ning soe euroopalik silitus koos särava näoga peaks ühes olema.
Ja kui metskitse arvukus on taas hüppeliselt laes (väljaarvatud honkomehe juures), siis ei peaks hunt näljaga muud tegema, kui suu avama põhimõtteliselt. Kui ta muidugi paar aastat nälga ei taha taluda.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: P Sept 02, 2018 8:31 pm 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: P Märts 14, 2004 4:13 pm
Postitusi: 2906
Asukoht: Kagu-Eesti
Üle-eelmisel talvel sai jälgedest näha, kuidas hundikari oli kitsekarja jahtinud. Kitsed olid mahajäetud talu õunaaias maiustanud ja hundid olid nad ilusasti poolkaares haardesse võtnud aga ikka olid kitsed imekombel plagama saanud ... ju siis ei olnud veel õppinud kitse jahtima :VS

_________________
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: P Sept 02, 2018 9:20 pm 
Offline

Liitunud: T Nov 09, 2010 3:31 pm
Postitusi: 206
Koguaeg on kisa hulkuvate koertega..Naabri pontu saab kitsega hakkama ja hunt peab õppima mõne aasta. Sa ju teed ikka nalja või. Jube pikk nali on
Mul kaamera sähvib soolakul nii et on punane. Kõiki loomi on. Kitse, põtra vasikatega isegi siga on. Ometigi murravad hundid ümerringi suvel koeri. On 2 varianti. Kas neid on liiga palju või on nad nii krdi kärnas et ei saa tõesti enam kitsega hakkama
Arvan viimast. Muidu poleks kaameral kedagi pildistada


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: P Sept 02, 2018 9:50 pm 
Offline

Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Postitusi: 2613
Asukoht: VILJANDI
lahti kirjutas:
Hundil pidi minema paar aastat aega õppida kitse murdma.

Täpselt. Selle pärast ongi hundiuurijate sõnul viimasel ajal(aastal) hundi väljaheidetes põhiliselt kitse karvad


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: K Sept 12, 2018 8:42 am 
Offline

Liitunud: E Mai 11, 2009 9:12 pm
Postitusi: 43
Turovski ja Kiiroja:
https://www.err.ee/860559/turovski-ja-k ... e-lahendus
Tsiteeri:
ERRis 4. septembril ilmunud uudislugu huntide "ebanormaalse" käitumise, inimpelguse ja küttimissurve vahelistest seostest ei anna olukorrast õiget ülevaadet. Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja sõnavõtud on eksitavad, maalides pildi, mille järgi igasuguse huntide problemaatika parim ja esimene lahendus oleks hundijahikvootide tõstmine, kirjutavad Laura Kiiroja ja Mattias Turovski.

EJS esindaja Andres Lillemäe öeldu kohaselt on suurkiskjate ebanormaalse käitumise (pidades silmas väidetavalt vähenenud inimkartlikkust) põhjused kas haigus, nälg või vähene küttimine ning Eestis just viimane.

ERRis ilmunud uudislugu algab väitega, et Eestis on sagenenud juhtumid, kus hunte on nähtud inimasulates. Hundid, nii nagu kõik teised metsloomad, on aeg-ajalt ikka inimasustuste lähedale sattunud – see ei ole tavatu. Ka see, et koerad ja lambad hunte ligi meelitavad, on alati nii olnud ega liigitu ebanormaalse käitumise alla. Majad, koerad ja lambad pole inimesed ega ole huntidele kunagi hirmu naha vahele ajanud.

Teisisõnu, teatav kokkupuude kahe maailma vahel ei tähenda veel, et huntide inimpelglikkus on kahanenud. Ükski statistiline näitaja huntide käitumises mingeid sääraseid muutusi ei näita. Suurenenud tähelepanu meedias viitab pigem sellele, et muutused on toimunud meediakajastuses ja kättesaadavuses (nutiajastu, sotsiaalmeedia ning dramaatiliste pealkirjade lembuse mõju).

Nagu keskkonnaministeeriumi esindaja Tõnu Traks intervjuus mainis, mängivad huntide suurenenud nähtavuses kindlasti rolli ka rajakaamerate kasvav arv ning muutused hundi toidulaual. Metssead moodustasid (enne nende arvukuse seakatkust johtuvat drastilist vähenemist) olulise osa huntide toidulauast, nüüd aga on hundid edukalt üle läinud peamiselt metskitsede jahtimisele. Seega võib üks suur põhjus, miks hunte on viimasel ajal rohkem näha olnud, peituda hoopiski selles, et kitsed kipuvad metssigadest enam inimasustuste lähedusse ja hundid lihtsalt järgnevad oma saakloomadele.
Jahimehed: hunte tuleks rohkem küttida

Probleeme huntidega saab küttimisega vähendada küll, kuid mitte läbi rohkema, vaid selektiivsema küttimise. Ülemaailmsed teadusuuringud näitavad, et küttimissurve tõstmine hoopis suurendab probleemsete isendite arvu. Mida suurem on küttimissurve, seda suurem on selle kartliku uluki stressitase. Hundikarja elujõulisus ja karjadünaamika muutuvad jahisurve tulemusel ulatuslikult. Pidevas stressis elavatel nõrgestatud elujõulisusega hundikarjadel või ilma pereta jäänud üksikutel huntidel ei jäägi tihtipeale muud üle, kui minna oma järgmist kõhutäit otsima inimasulate lähedusest. Mida väiksem ja nõrgem on hundi peregrupp, seda meeleheitlikumaid ja riskantsemaid strateegiaid tuleb ellujäämiseks kasutusele võtta.

Selektiivne ehk probleemsete isendite küttimine aitaks oluliselt paremini, ent ka siin on küsitavusi. Kas jahimehel on üldse võimalik metsas just see õige paharet üles leida või saab karistada täiesti süütu hunt? Rääkides "õppetundidest" – mida õpetab see noorele hundile, kui küla vahel käies ei juhtu temaga midagi halba, kuid mitu päeva hiljem lastakse metsas maha kas õnnetu loom ise või mõni tema pereliige?

Sestap on mittesurmavad peletusvahendid (nt paukpadrunid, aga ka konkreetne eemalepeletamine inimese poolt) noortele ja kogenematutele huntidele õppetunni andmiseks oluliselt tõhusamad vahendid. Enamasti satuvadki küla vahele just noored (sageli ilma vanemateta jäänud) hundihakatised, kes alles õpivad elu reegleid. See ei ole midagi ebanormaalset ega tähenda, et need hundid tulevikus tingimata probleemseks kujuneksid. Vähenenud inimpelglikkusega hundiks peetakse looma, kes korduvalt talub inimese vahetut (alla 30 meetri) lähedust, saades seejuures selgelt aru, et tegu on inimesega.
Kiskjate tekitatud kahju eest maksti veerand miljonit eurot hüvitist

Eestis ei ole huntide elu kaugeltki kerge. Elupaigad tõmbuvad kokku ja on üha tükeldatumad. Häirimine eelkõige jahisurve näol on tegelikult üüratu. Kuidas me saame rääkida vähesest küttimisest, kui Eestis elavast hinnanguliselt 200-250 hundist kütitakse igal aastal ära üle saja looma ehk umbkaudu pool kogu huntide asurkonnast? Kui lisada sellele veel salaküttimine (mis on Eestis tõsine probleem), on olukord veelgi sandim.

Pole ime, et ametliku statistika kohaselt on huntide eeldatav keskmine eluiga Eestis šokeerivalt madal – 1,9 aastat. Targad, elukogenud karjajuhid ei saagi enamuses peregruppides normaalselt välja kujuneda ja karjad ei saavuta n-ö sotsiaalset küpsust.

Eesti huntide igapäevareaalsus on püsiv häireolukord. Nagu Andres Lillemäe uudisloos mainis, mõtleb hunt tükk aega, kas suuremate ulukite – nagu põder – küttimist üldse ette võtta. Mida ebastabiilsem, noorem ning kogenematum on huntide peregrupp, seda ebatõenäolisemalt jahitakse suurulukeid ning seda tõenäolisemalt minnakse kergema vastupanu teed – lambakarja või inimese koduõuele. Eriti kui meetmed õuekoerte kaitsmiseks ja lambakarjade turvamiseks on ebapiisavad.

Eesti huntide populatsioon on juba praegu liiga väike, et hundid saaksid täita metsasanitari rolli. Kui juba ökosüsteemi tasandil on huntide asurkond pea olematu, kas tõesti on õigustatud selline nulltolerants? Praegusest veel suurem küttimissurve viiks asurkonna arvukuse langusse ning see oleks vastuolus jätkusuutliku looduskasutuse põhimõtete ja suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas toodud eesmärkidega.

Arvestades ka parasjagu välja ehitatava Eesti-Vene piiri või tuleva Rail Baltic trassi negatiivset mõju meie huntide demograafiale ja geneetilisele mitmekesisusele tundub küttimissurve suurendamise ettepanek täiesti põhjendamatu. Eriti kui arvestada, et irooniliselt on suurem osa huntide problemaatikast tingitud just nimelt halbadest otsustest nende populatsiooni reguleerimisel.

Eluterve huntide populatsioon mõjub kogu ökosüsteemi dünaamikale hästi, aidates kontrolli all hoida ulukite haiguspuhanguid, pakkudes rohkem ökoloogilisi nišše teistele liikidele ja tugevades metsaökosüsteemide mitmekesisust ja tasakaalu. Hundil on ökosüsteemi tugiliigina looduses kandev roll. Meil on hunti vaja, sest meil on vaja toimivaid ja mitmekesiseid metsakooslusi. Hävitamine ei ole lahendus. Lahendus peitub paremini läbimõeldud ja reguleeritud kooseksisteerimises.

Eesti Jahimeeste Seltsi tänavune hüüdlause on "Jahindus on looduskaitse!" Andres Lillemäe väljaöeldu valguses kõlab see paraku õõnsa loosungina.


Hetkel ei leia viidet, aga kuskil oli väide, et salaküttimine on ligilähedane ametliku küttimisega. Noh, et meil on 200-250 hunti, neist 50% kütitakse ametlikult ja teine 50% salaja. Oot, aga ikka on 250 hunti? ;)


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: K Sept 12, 2018 9:03 am 
Offline

Liitunud: K Juuni 16, 2004 2:09 pm
Postitusi: 3143
Asukoht: raplamaa
Puhas demagooia -ei miskit muud. Salaküttimine - oskab keegi öelda mitu hunti eelmisel aastal salakütiti :lol: :lol: :lol: . Õigem vast küsida kus sellised andmed fikseeritud on. Oleks endalgi huvitav lugeda mitu põtra, mitu karu jne. meil Eestis igal aastal salakütitakse. Sellest teen mina järelduse, et ikka "salaküttimise" plaan saaks täidetud tuleb salaküttidele kiiresti appi minna kohe terve EJS -ga :lol: :lol: :lol: .

_________________
ikka lõbusalt


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: K Sept 12, 2018 10:12 am 
Offline
Kasutaja Avatar

Liitunud: T Veeb 16, 2010 2:21 pm
Postitusi: 1429
Asukoht: Mandri naba
klem kirjutas:
Hetkel ei leia viidet, aga kuskil oli väide, et salaküttimine on ligilähedane ametliku küttimisega. Noh, et meil on 200-250 hunti, neist 50% kütitakse ametlikult ja teine 50% salaja. Oot, aga ikka on 250 hunti? ;)

Müsteerium eksole :D
Üsna lääge on selline lähenemine, kus heaoluühiskonna linnainimese mõtteviis kantakse üle auväärsele ürgsele metsaelukale: "õnnetu loom", "pereliige", "süütu hunt", "näljas loom" jmt.
Väide, et elupaigad tõmbuvad kokku, on huvitav. Kui nüüd vaadata suuri looduskaitsealasid, kus majandustegevust ei toimu ja hundid pesitsevad, siis millest siin tarkurid räägivad? Kas looduskaitse egiidi all tehtavatest taristutest (laudteed, metsamajad) ja seetõttu järjest suurenevast inimhäiringust?
Teine väide, et hunt aitab metsasanitarina ära hoida haiguspuhanguid. See arvamine sarnaneb küll piltlikult rindemeedikuga, kes suudab sõja ära hoida. SAK, kitsede pasataud vmt eeldaks Eestile mingi 10x rohkem hunte ja see vist nagu olekski eesmärk omaette - palju-palju hunte. Äkki ongi nonde tarkpeade idee, et vähem jahimehi, rohkem hunte! Jahimees olla ju tapja, hunt lihtsalt murdja.
"Kure koht on soos", ütleb «Laanetaguse suves» metsavaht Vidrik. Metsavaht - see väljasuretatud liik koos oma tarkusega.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: K Sept 12, 2018 10:20 pm 
Offline

Liitunud: P Märts 06, 2011 8:25 am
Postitusi: 1229
Asukoht: Soo serval.
klem kirjutas:
Hävitamine ei ole lahendus. Lahendus peitub paremini läbimõeldud ja reguleeritud kooseksisteerimises.

Lahendus peitub rahas- kes tellib muusika, see maksab. Kui soovitakse hunte ja šaakaleid, siis makstakse kinni kõikvõimalikud ettevõtjale ja eraisikule tekitatud rahalised kahjud nii, nagu kahjud tegelikult on, arvestades ka tulevikus saamata tulu. Riik peaks teadma, mis on tasaarveldamine.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: N Sept 13, 2018 7:33 am 
Offline

Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm
Postitusi: 5624
Asukoht: Tartu-Võrumaa-Põlvamaa
Paljude meelest on lahenduseks ka igasugune tegevuse ärakeelamine. Mis aga edasi, seda ei mõtle keegi, ega vist ei huvitagi. Eile lasketiirus naabrite juttu kuulates, kuulsin minu jaoks suhteliselt õõvastavat lugu ronkadest, kes ka teatavasti jahilinnud nüüdseks enam pole. Lambakarjusel on ära söödud nüüdseks 5-6 1a vanust lammast ronkade poolt. Ja käib asi sedasi, et ronk lendab lamba selga, sõidab sellega natuke aega ringi, kuni lammas maha rahuneb ja siis nokib tal esmalt silmad peast välja. Edasi tapetakse lammas rongakamba poolt maha. Minu kujutlusvõime poolt süüakse elusalt ära. Ja selleks, et lambaid kaitsta, antakse eriloaga piiratud ajaks kahe ronga laskmise luba. :M

_________________
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: N Sept 13, 2018 8:51 am 
Offline

Liitunud: P Märts 06, 2011 8:25 am
Postitusi: 1229
Asukoht: Soo serval.
Veisel olid poegimisraskus, vasikapea oli väljas, lehm pikali. Ronk nokkis samal ajal vasikal keele suust ja raius lehmalegi korraliku augu tahapoole sisse.


 Profiil  
 Postituse pealkiri: Re: Hundid
PostitusPostitatud: N Sept 13, 2018 9:43 pm 
Offline

Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm
Postitusi: 874
Asukoht: Tartu/Jõgevamaa/Aidu
kakuke kirjutas:
Paljude meelest on lahenduseks ka igasugune tegevuse ärakeelamine. Mis aga edasi, seda ei mõtle keegi, ega vist ei huvitagi. Eile lasketiirus naabrite juttu kuulates, kuulsin minu jaoks suhteliselt õõvastavat lugu ronkadest, kes ka teatavasti jahilinnud nüüdseks enam pole. Lambakarjusel on ära söödud nüüdseks 5-6 1a vanust lammast ronkade poolt. Ja käib asi sedasi, et ronk lendab lamba selga, sõidab sellega natuke aega ringi, kuni lammas maha rahuneb ja siis nokib tal esmalt silmad peast välja. Edasi tapetakse lammas rongakamba poolt maha. Minu kujutlusvõime poolt süüakse elusalt ära. Ja selleks, et lambaid kaitsta, antakse eriloaga piiratud ajaks kahe ronga laskmise luba. :M


Olen seda näinud, nii käib jah. Oli maalehes ka ju pikk jutt sellest, helistasid seal mingile lambakasvatajale et palju ronki lasnud oled "no 20tk ikka juba", "aga ronk pole jahilind", "no siis pole ühtegi" :D


 Profiil  
Näita postitusi eelmisest külastusest:  Sorteeri  
Ava uus teema Vasta teemasse  [ 1214 postitusi ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 77, 78, 79, 80, 81  Järgmine

Kõik on UTC + 2 tundi


Kes on foorumis

Foorumis on hetkel kasutajad: Ei ole registreerinud kasutajaid ja 4 külalist


Sa ei või postitada uusi teemasi selles foorumis
Sa ei või vastata selle foorumi teemades
Sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
Sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
Sa ei või postitada manuseid selles foorumis

Otsi:
phpBB skin modifed by: Mart
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group