https://jarvateataja.postimees.ee/43862 ... ust-rohkemJahimehed sooviksid küttida kärntõves hunte lubatust rohkem
Haiged hundid muutuvad liiga julgeks ja tikuvad näljastena inimasustuse lähedale
Jahimehed soovivad küttimisega kärntõve levikut ohjata
Keskkonnaagentuurile meeldiks kui kütitaks üksnes haigusest vaevatud hunte
Kirna jahtkonna jahimehe Ahto Kattai lastud emane hunt andis paremal juhul välja väiksemat sorti koera mõõdu. Ta oli poolenisti karvadeta ja tugevalt nälginud. Selline haige loom eksibki Kattai selgitusel viimases hädas inimeste lähikonda kergemat saaki otsima ja tuleb maha lasta.
Teisipäeval päise päeva ajal patseeris kärntõves hunt Paide külje all Kirila külas majapidamiste juures ja luuras lambaid. See on jahimeeste hinnangul selge märk, et haigusest vaevatud ja näljased hundid muutuvad liiga julgeks, ohustades kodumajapidamisi, ning kõik sellised isendid tuleks maha lasta. Paraku ei jätku jahimeestel metsasanitari tööks jahilube.
Järvamaa jahindusklubi esimees Mati Hõbemägi ütles, et Eesti metsades elutsevate huntide hulgas ulatuslikult möllav kärntõbi teeb jahimehed murelikuks ning nad sooviksid küttida palju rohkem haigeid hunte, kui see on võimalik praeguste keskkonnaagentuuri antud lubadega.
Sel hundijahihooajal on Järvamaale eraldatud seitse luba. Hooaja jooksul andis keskkonnaagentuur juurde veel kaks luba. «Seni lastud seitsmest hundist viis on olnud kärntõves,» märkis Hõbemägi.
Tema teada näevad jahimehed loomi jälgides ja jahtides juba liiga sageli haigeid loomi.
«Olgem ausad, kui näljast vaevatud hunt läheb koduhoovi koera murdma, siis ei välista miski, et ta ei või rünnata näiteks ka õuel mängivat last,» tõi Hõbemägi näite.
Kogenud jahimehena märkis Hõbemägi, et see näide on võib-olla äärmuslik, kuid tema meelest on juba hilja pead vangutada siis, kui selline asi tõesti juhtuma peaks. «Mis puudutab koerte murdmist, siis see on juba praegu toimumas. Alles eelmise aasta lõpus kurtis mulle tuttav Imavere kandi mees, et hundid murdsid külas maha kaks koera,» lausus ta.
*Tabatud haige hunt lõpetas ühe piirkonna hundijahi hooaja
Teisipäeval Paide külje all huntide jälgi ajanud Kirna jahtkonna jahimees Ahto Kattai ütles, et nad võtsid hommikul kahed jäljed üles ning neid mööda liikudes jõudsidki lõunaks Kirila juurde, kus nägid hunti keset teed passimas ja lambaid himustamas. «Autot nähes jooksis ta küll metsa, kuid võtsime ta siis meestega piirdesse ning ajasime taga seni, kuni mul tekkis võimalus ta maha lasta. Hundi vilets seisukord oli juba kaugelt näha,» meenutas ta.
Lastud emaslooma oli Kattai meelest keeruline üldse hundiks pidada. «Tema keha oli enamjaolt karvadeta, roided kumasid silmanähtavalt nahast läbi ning kasvult oli ta pigem väikse koera kui hundi mõõtu,» lausus ta. «Selline loom poleks looduses ellu jäänud, küll aga jõudnuks ta haigusega nakatada paljusid teisi loomi.»
Kattai lisas, et kuna nad nägid sel päeval kahe hundi jälgi, tahtnuks jahimehed küttida ka selle haige hundi kaasjooksikut, kes on suure tõenäosusega samuti haige.
Paraku on lastud hundiga Järva 2 piirkonna tänavused load ära kasutatud ja rohkem ei tohi sel talvel selles jahipiirkonnas ühtegi hunti lasta. «Ka Türi jahtkonnas samal ajal hunte piiranud 30 meest olid sunnitud jahi kohe lõpetama, sest luba enam pole,» täpsustas ta.
Nii Hõbemägi kui ka Kattai peavad olukorda ebaõiglaseks.
«Võiks olla nii, et lastud haiged hundid ei läheks lubade arvelt või siis lepime kokku, et saame rohkem lube, kuid terveid ja tugevaid isendeid ei küti,» pakkus Hõbemägi välja.
Ta lisas, et tegelikult on enamik Järvamaa jahimehi juba mõnda aega seda meelt, et terveid, elujõulisi karjajuhte sihilikult ei kütita.
*Jahimeeste hinnangul pole huntide arvukus nii väike kui väidetakse
Hõbemägi lisas, et Järvamaa jahimeeste vaatlused näitavad, et siinne hundipopulatsioon pole nii väike, kui väidab samuti huntide seirega tegelev keskkonnaagentuur. «Selles suhtes lähevad meil arvamused lahku,» märkis ta.
Nii soovivadki jahimehed saada huntide küttimiseks rohkem lube, sest näevad, et sellega ei kaasneks liigile mingit kahju. «Pealegi räägitakse, et Venemaalt tuleb Eestisse praegu nii palju hunte peale ja see suurendab huntide arvukust oluliselt,» ütles Hõbemägi.
Ahto Kattaid paneb nördima ka olukord, kus Aafrika seakatku tõttu kästakse jahimeestel lasta nii palju sigu kui võimalik, ehkki on üldteada, et metssigu metsades enam eriti polegi. «Samas on hundist tehtud nii püha loom, et haigeid hunte ilma loata lasta ei tohi,» kurtis ta.
Jahiseaduse järgi tohib loata ulukit lasta vaid marutaudi ja Aafrika seakatku ilmsete tunnuste korral. Haiguskahtlusega loomast tuleb viivitamatult teatada piirkonda teenindavale volitatud loomaarstile või järelevalveametnikule.
Ka teisipäeval kutsusid jahimehed välja Järvamaa veterinaarkeskuse töötajad, sest hundi liigne julgus viibida päise päeva ajal inimasustusele nii lähedal viitas marutaudikahtlusele.
*Kärntõbi võib nakatada ka jahikoeri
Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis ütles, et Kirila küla maadel lastud hunt saadetakse edasi laborisse uurida. «Kuna tema käitumine oli kahtlane ja sarnanes marutaudis looma käitumisega, tuleb teda uurida,» põhjendas ta.
Leis märkis, et välisel vaatlusel olid hundil kärntõve tunnused. Kuna loom oli raskelt haige, oli ta jäänud halba toitumusse ja sellest oli ilmselgelt tekkinud juba kehvveresus. «Me võime ju oletada, et kahtlaselt käituma ajendaski meeleheitel looma nälg, kuid see on siiski vaid oletus, tegelik tõde selgub laboriuuringutes,» rõhutas ta.
Kärntõbi ehk rahvakeeli sügelised on nahahaigus, mis levib loomade seas kokkupuute teel.
«Kõige rohkem on seda haigust kährikute ja rebaste seas, kuid teateid tuleb ka nakatunud huntidest,» ütles Leis.
Hundid saavadki haigust põhiliselt teisi loomi saagiks murdes ja levitavad seda ka oma karja sees.
Leisi hinnangul on kärntõbi suur oht jahikoertele, kes jälgi ajades võivad metsas kokku puutuda haige looma karvatuustide ja seal peituvate nahaosadega, kus võib leiduda haigusetekitajaid. «Jahimeeste mure kärntõve laialdase leviku pärast on täiesti mõistetav,» sõnas ta.
Saaks meil ligilähedasegi arvukuse paika, võiks elu ka kohe kordades ilusam olla- ei peaks ajakirjandusest udu kuulama ning metsas sikku mängima 
