Ega soola jaoks sula ei peagi olema. Kui -10ga lund peale sajab, siis sulab see ka ära ja valgub mööda posti alla. Alguses hea kohe lumemüts peale laduda, kohe imestama paneb kui kiiresti see ära sulab. Ja lakupastaga oli nii, et käed said ka natukene sellega kokku, võtsin siis peotäie lund, et käed puhtaks saada. Sain, aga üsna valusalt kõrvetas. Mitte, et tervisele midagi juhtunud oleks, aga ega seda soola ilma asjata teedele ei loobita.

Kakukesele vastuseks, et loodus ise hoolitseb praegu nende eest,st tugevamad jäävad ellu!

Robi1, kas me räägime siin kitsede lisasöötmisest või sellest kumb parem arvukuse reguleerija, kas loodus või jahimees. Jääks ikka teema piiridesse ja muud jutud ajaks ikka muu teema all? Palun minu välja öeldut mitte pahatahtlikusena võtta.

Mul soolakuks lapiti 5 l plastkanister, mil pealmine külg ära lõigatud ja alumisse külge augud tehtud ning tavaline merisool sees - nii ei varastata ära nagu kivi lehmasoolaks. Lumemüts peas ja praegu ei sula midagi, sool on tõmmanud hoopis kõvaks tükiks ja ei tilgu mööda posti alla ...

Algul käis kolm kitse söömas aga pühapäeval oli juba kaheksa kohal ja paistab et neil side töötab paremini kui jahimeestel.Praegu läheb vilja ööpäevas umbes 20liitrit ja soolakut lakuvad ka hoolega aga heina väga ei taheta.Tea kas paar kitse on pidevad kliendid et ei karda kui vilja viin sest vaatavad vahel nii meetrit 50 kaugemal.

sry et panen nati teemast mööda. Vaatasin täna ETV'st saadet "Osoon" ja seal näidati kuidas kitsede ajuloendust läbi viidi. Teles näidati palju kitsi ning karjas oli ilusti eraldatavad need loomad kelle tagajalge vahel oli pikk karvatutt ja sarvi ei olnud, sarvi ei olnud ka neil kellel karvatutti jalgevahel ei olnud....mina järeldasin sellest et tegemist on sokuga kui jalgevahel pikk tutt on...ja siis tuli järgmine kari kus olid sokkudel ilusad nahksed sarved peas ja karvatutti polnud.

Küsimus: mille järgi saab praegu vahet teha kitsel ja sokul?

tuli küll liiga palju tutte ja jalgevahesid aga loodan et saate aru

No kui ikka tiks all siis sokk ja kui sarved peas siis ka sokk. Nii lihtne see ongi.

vaat noortel sokkudel vist pole veel sarvi, need alles ajasid mingid nukid maha.
ise ka ükspäe nägin koos vana sokku kel sarved olid ja noort kes ilma oli tiks all mõlemil, emadel tutt ikka taga

No möödas vast see raske periood neil kitselistel.
Huvitav, kas ka teised on märganud, et tänavu on sokud eriti suurte ja karvaste sarvepuhmaste all. Pole meenutades neid eelneval 15 aastal nii palju ja nii karvastena näinudki!
Kudas muus Eestimaa osades sokparukatega om?

Kui nüüd varsti (mai lõpul) sokud sarvi paljaks ei saa siis ninakiin sees.Aga palju on neid küll kuigi talv kerge polnud, paistab lisasöötmise tulemus vist.

Tohohh... ma ei teadnudki et need kaks asja omavahel seotud on
Äkki räägid lähemalt, Jorr!

Ma mõtlesin paruka all ikka korralikke karvaseid uusi sarvi, mitte haige looma suvisesid parukaid. No kuna territooriumi rabamine käib suure hooga, siis vast selliste ilmadega saab enne lastekaitsepäeva so. 1 juunit , hakkama
Oleks tore, kui sügisepoole antaks teada, millal kõige hilisemat parukat kohati.

Suvised karvased sarved on tavaliselt mingi haiguse või hälbe vili.Ninakiin üks neist tavaline.

haiguse küll, aga kas just ninakiin, neid tõbesid ju hulgi ja enamikku ei märkagi silmaga. Eelmine suvi lasin juuli teises pooles ja augustis kaks sokku, ühel karvas sarved ja muidu imeliku kujuga, aga tervisel ei tundund viga olevat ja teisel oli pisikesed kõverad nigu oinasarved, sel oli küll mingi vagel sees, aga mitte ninas...

Ka suguelundite vigastuse korral tekkivad paruksarved.Ja neid hädasid on teisigi aga mõnel pool just ninakiini lugu.Karvast sokku lastes võid sellega ikka arvestada ja sellised isendid just tuleks maha võtta.