Nirk

Huvitavaid tähelepanekuid ulukite käitumisest.
Vasta
Kasutaja avatar
põrgukütt
Postitusi: 33
Liitunud: L Okt 15, 2005 12:30 pm

Nirk

Postitus Postitas põrgukütt »

Täna hommikul juhtus üks eriskummaline lugu. Sõitsin nagu ikka hommikul u kell 07:30 mööda Tartu mnt tööle, jõudsin siis Ülemiste keskuse ette ja jäin järjekorras foori rohelist tuld ootama. Tiksusin seal vaikselt edasi ja jäin seda suut Ülemiste keskuse reklaamsilti vaatama, mis asub tee äärest paremat kätt u 30 m kaugusel vahetult enne autoparklat. Vaatasin, et mingi väike paberitükk lendab seal reklaampostamendi all tuules ringi kuid siis vaatasin, et pagan, see on mingi väike loomakene. Uurisin lähemalt ja nägin, et see on väike valge nirk (sabaots oli ka valge), kes seal hirmsa kiirusega oma asju toimetab. Sain teda paar minutit vaadata kui ta otsustas lumme sukelduda ja kaduda. Täiesti eriskummaline on sellist kartlikku loomakest näha sellises keskonnas, kus on palju hooneid, inimesi ja autosid, lisaks sellele puuduvad ku ka kõikvõimalikud varjulised kohad nagu kiviaiad, puud ja kännud (kui lumi välja arvata). Igaljuhul oli see üllatav ja loodetavasti saab seda elukat seal veelgi näha :o
sula loodusega kokku
kaliiber
Postitusi: 327
Liitunud: N Apr 14, 2005 10:45 am

Postitus Postitas kaliiber »

Aga mul elas nirk koguni paar aastakest kodus. Oli algusest peale ülimalt julge ja nahhaalne. Ta peamiselt kolikambris elas ja viisin talle sinna ikka elusaid püütud hiiri ja varblasi et tema jahipidamist jälgida. Eriti vahva oli see kuidas ta peale saagi kättesaamist sellega mängis, ja mitte ainult enda kinnipüütud saagiga vaid isegi minu antud lihatükiga :) Nahhaalsusest siis niipalju et muidu ta ennast puudutada ei lasknud, aga kui olin tema tegemisi paar tunnikest diivanil istudes jälginud aga midagi söödavat ei andnud, siis tekkis tal komme, et tuli nagu möödaminnes minu jalgade juurde ja hammustas suurest varbast ise seejuures omapärast kriuksuvat häält tehes, ja ikka nii et veri taga. Et umbes tegin sulle showd, aga sina oma osa lepingust ei täitnud, nii et tuleb meelde tuletada ja muid vahendeid tal ju selleks polnud ka :) Peab ikka julgus olema et endast sadu kordi suuremale elukale nii teha...
Kasutaja avatar
Oxoma
Postitusi: 129
Liitunud: R Dets 30, 2005 9:04 pm

Postitus Postitas Oxoma »

Seal Ülemiste vastas üle raudtee ju suur tühermaa. Äkki pesitseb seal.

Vanast raamatust "Jahist ja ulukitest 1963" vaatasin, et nirgile isegi jahti peetud :lol: Tsiteerin: "On lubatud püüda ajavahemikus 16.novembrist kuni 15. veebruarini."
Eeltoodu on müstifikatsioon ja ei oma mingisuguseid seoseid reaalse eluga. Kõik nimed on väljamõeldud ja igasugune kokkulangemine reaalsusega on juhuslik ja ettekavatsemata.
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

nirk

Postitus Postitas jorr »

Nirk kodus ju väga kasulik loomake, kõik hiired ja rotid korjab ära.Oli vene ajal juhus, et sai ka kanaga hakkama.Arvasime, et on tuhkur ja panime rauad üles.(Taldrikud muidugi).Teisel hommikul oli vahel tagumist poolt pidi ja oli tegu, et raudu lahti teha.Turtsus ja susises ning püüdis hambaid külge lüüa.Kui rauad lahti sain, kadus tagumist poolt hoides puuriida alla.Olid väiksed ühevedru rauad ja suurt viga ta ei saanud, sest elas koduümbruses veel tükk aega aga lauta enam ei tulnud.
noorus on ilus aeg
Vasta