Täna õhtul õnnestus jälgida üpris haruldast vaatemängu, nimelt tedremängu. Hämmastav, et nad on oma mängupaigaks valinud lageda värskeltkülvatud viljapõllu Põld ca 6 ha, metsani maad ca 250 meetrit. Põllu servas tee, teiselpool ca 100 meetrit maja, krants klähvib ka hoovis. Sattusin neile peale juhuslikult, ühele paarile sain algul autoga ca 60-le meetrile. Nad ei pannud mind vist algul tähelegi, alles mõne aja pärast hakkasid vaikselt kaugemale minema. Teised olid kaugemal põllu peal. Kokku oli neid kümmekond kukke. Lugemine läks sassi, kuna nad lendasid vahel ringi, üks kolmik lendas minema, paar tükki tuli asemele. Jälgisin neid üle tunni autoaknast. Päris huvitav oli
Homme õhtul üritan minna kaameraga neid piiluma, ehk õnnestub mõni ka pildi peale püüda
Varasemast on meelde jäänud, et tedred suht kartlikud ja väldivad inimeste lähedust. Oskab ehk keegi seletada sellist muutust nende käitumises?

Pole nad nii kartlikud ühti. Lihtsalt kuna neid võrdlemisi vähe on, siis ei satu eriti inimese lähedale. Ka põld on igati loogiline valik: sile maa, rohtu pole, järelikult hea vaade ümberringi.

Ja lõppude lõpuks, eks ole teemaalgataja isegi vast kunagi noor olnud ja teab küll et kui ikka tahtmine ihhu lööb siis pole midagi teha. Siis aint üks siht silme ees ja koht või aeg on teisejärgulised

A ehk olid linnugrippi täis ja sellepärast sind ei kartnudki.Ää sa enam sinna ligidale mine, saad selle kuulsa haiguse veel külge ja see ikka hullem kui AITS.

Täna õhtul üheksa ajal juba kolm kukke põllus toimetamas. Kahjuks oli endal kiire, sain ainult paar pilti teha Pole ka võimsa objektiiviga kaamerat, et häid pilte saada. Teiselt mehelt kuulsin, et toimetavad ka teises kandis põllu peal. Paistab, et hiline kevad on ka nende tegemised hilisemaks lükanud.
Nende arvukus hakkab tasapisi tõusma meie maadel, ehk saab kunagi ka praadi maitsta

nüüd läks vist midagi sassi
aga see selleks. tedremängu pole ise näinud, aga tahaks küll- ehk suureneb meie aladel ka nende arvukus ja õnnestub ikka näha

Rajaleidja, vaata ikka postituse kuupäeva kah

hmmmm... huvitav, kevad oli lahja küll. Mosse info kohaselt polnud õigel ajal mängu olla, oletud, ju said ilma hakkama. Metsisega sama lugu. Metskurvitsaga pole ka olnud meil paremad lood (kuulsin, et olla ka helgemaid hetki), lendavad teised ca 10 min, ja siis ka kuni 4 lindu, pole veel eelmise aasta taset saavutanud. Siis oli ikka nii, et osaliselt veel lumi ja kurvits tahtis pikali lennata. Aga, et teder nüüd alles mängima hakkas... äkki venitab metskurvits ka lennu lõpu augustisse välja

tedremängu näind pole, täpsemini pole aega olnd käia, aga kuulsin kudrutamist juba märtsi lõpus, vahepeal ei pand nigu tähele, praegu on majatrepil iga õhtu ja hommik üsna häälekas tedrekontsert

Selles, et mäng viljapõllul toimub, pole ju midagi imelikku.Varem, kui jaht tedrele oli kevadel lubatud siis sai neid lagedal põllul tihti passitud.Põllule ikka laskeonni eriti ei tee aga tedrel on oma kindel mänguplats nagu mõtuselgi.Olgu seal siis vili või heinapõld ja tänavu tundub tetre olevat küll.Ise lasksin esimese tedrekuke ka mängust aga kuivendatud heinamaalt.Kohale läksime nii kella kolme paiku hommikul ja passisime kuivenduskraavis, ning peale paari suuga tehtud tedrevussi tuli kukk teispoole kraaviperve kümnekonna meetri peale.Oli veel hämarik aga lasta nägin ja kätte ei saanud sest kraav oli pooleldi vett täis.Kella omal siis polnud kuid mäng kestis ka pärast lasku edasi oli aint väike vahe ja kukkesid oli heinamaal palju aint väljaspool minu laskemaad teisel pool kraavi.Ei tahtnud enne solistama hakata kui mäng läbi sest teisi mehi oli ka passimas.Oli vist aasta 65.Aga ilus on see kevadine tedremäng küll, vahel unustad püssigi ära.

kolm-neli nädalat tagasi oli Emajõe Suursoos suurem metsiste või tetrede kogunemine, vast pidasid ka mänge, sest paar-nelikend lindu tuli julgelt kokku

Mehed Teder kudrutab juba mõnusalt hommikul-kõrvale teeb kohe pai. siinkandis ka mäng vist vaikselt soojenemas vanas mõisaaegses mängupaigas.

Oleks huvitav teada miks ikkagi mõnelpool on tetre (isegi arvukus suureneb),teisal jälle aina kahaneb. Kus kandis tetre esineb ,sealsed mehed võiksid kirjutada kuidas on lood teie kandis kiskjatega-rebane ,kährik,nugis,toonekurg,kullilised.

Tedrest niipalju et jaanuaris rabaserval kaskede otsas kükitasid 12 tedrekukke. Samuti on sügisese põdrajahi aegu metsis suhteliselt tavaline kohata. Mõlemaid raba ümbritsevates tükkides.Toonekurg on ära kadunud suhtkoht, eelmine suvi oli ikka väga vaikne kui 2005a võrrelda kui põllu peal 20-30 ja enam isendit korraga oli. Rebast olen ma väga vähe näinud, et kas see vaktsiin mitte rebasemürk hoopis polnud Vast aitab metsise ja tedre arvukusele kaasa ka see et me maadel on neid kaitsealasi mis varakevadel kinni lähevad omajagu.

Ei oska täpselt küll öelda mis põhjusel tedre arvukus eri aegadel kõigub,eks selles rollimängijaid mitu:kindlasti rebane-kährik -kellede arvukus meil siin keskmine,eks hundipere nõuab oma,nugis,kanakull,ilmselt ka siga,rumal inimene kes sooääres elas ja korviga tedre mune koju tassis toiduks,kindlasti ka punaste projekt omal ajal jõhvikasood lennukilt väetada,mida ka tehti nii tugevalt et lähiasukatel kaevud väetist täis valgusid.
igatahes tiirleb siin nüüd paarikümnene tedreparv valgesoo ja singasoo vahet kagu-Eestis.

Toonekurg vast arvukust väga ei reguleeri-tema ju soopeal ei käi ,kus tedre pesad,sööb rohkem jäneseid ja muid põllul vingerdajaid.
sookurest ei tea küll muud kui sooäärsetes viljapõldudes vilja pistavad ja suurele koerelegi kallale tulevad.