Ma ei tea kas sai õige alafoorumi alla tehtud teema, aga jah. Nimelt, kes vaatasid siis, minu arust peaks neid maaaluseid teid loomadele kõvasti juurde tegema, et oleks ohutum teed ületada. Loodetavasti hakkavad ka suuremad ulukid neid kasutama, sest liiklusõnnetusi loomadega on viimasel ajal väga palju. Saates räägiti ka, et paljudele maanteedele tahetakse teha tara ette tee äärde, et oleks ohutum sõita, aga nagu ka spetsialist rääkis siis jaguneksid need metsa nagu looduspargid, et loom jääb ühte kohta paigale jms. Loodetavasti seda ei juhtu, mis teie siis arvate sellest?

Soomes-Rootsis tõdetud et suuremad loomad tunnelisse ei kipu eriti, seega katsetavad silla moodi asju mis pealistatud viljaka kasvumullaga. kuuldavasti plaanis neil rohkem selliseid ülekäike teha, olevat täitsa toimiv värk.
see et nad teedele aedkaitsed ette panid just loomade käigukohtadele ka Sommide meelest viga oli. veri ei olevat enam korralikult vahetunud loomariigis mispeale kängumist täheldatud.
ise näind palju kordi kuidas aiast üle hüpanud põder teel ringi kabuhirmus jooksnud(teinekord mitu kiltti) keda siis politseinikud suunata proovivad.
loodame et Eesti teedeehitajad selliste asjadega arvestavad.

Arvan.et ega need piirteaiad ole päris õige lahendus küll.Loomal on oma kindel käigurada ja seda ka kasutab aga kui aed ees siis tükib üle hüppama ja aeda lõhkuma.Tartu kandis on Käreveres see aed olemas ja loomade poolt ikka lõhutud seda on.Kui aed ees,ega loom tagasi pööra,vaid liigub pikki aeda ja aia lõpus ikka üle tee läheb.Põder eriti.Loomatunnelit pole Eesti teedel kohanud.

Ma ise ka kuulnud/lugenud, et loom hea meelega maa alla ei lähe. Mis puutub taradesse, siis minu mõte on jäänud pidama kohta, et mis hakkab siis toimuma, kui loom peaks sattuma kahe aia vahele. Päris julm värk vist. Pigem võiks mõelda sellele, et suurte teede äärest ulukeid rohkem ära küttida (eriti metskitsi).

Kas panite tähele huvitavat mõtet,mis loomakaitsjatel silma särama võtaks?Kõik autod maa alla tunnelitesse ja ulukid saavad rahus elada.

Huvitav kas siis hakkame kitsi jagama "teeäärseteks" ja "põlluäärseteks"?
Mina olen täheldanud näiteks Raplamaal Pärnu mnt. nn. Kükita mäel (peale Varbolat ja enne Vaimõisat oleval metsvahe lõigul) ning ka Tartu ja Narva mnt. kohati seda, et lai lage ala enne sõiduteed annab ikka suuremad võimalused autojuhtidele kokkupõrgete vältimiseks ulukitega. Arvestades meie sõiduteede kvaliteeti ja ehitamise kiirust- vaevalt minu eluajal "bahnid" siia jõuavad. Kiirusel 90 või isegi suvel 120 on tehniliselt korras autoga võimalik ka otsasõitu vältida kui sa oled teele ruttavat ulukit juba eemalt märganud. Eks mõnigi avarii juhtub ikkagi ka nn. märgistatud alal kuid see juba juhi enda hooletus. Siiani ainult ei ole asjale pihta saanud kuidas neid hoiatusmärke paigutatakse. Kas "Teedeviletsus" lähtub Maanteeameti mingist liiklusõnnetuste statistikast või pannakse oma suva järgi. Seda pole veel kuulnud, et jahimeestelt oleks loomade ülekäiguradade kohta andmeid päritud.

Isegi sagedaste õnnetuspaikade vastu ei tunne teedevalitsus huvi olgugi et politseid informeeritud ja puha. meiekandis aastas umbes 38 kitse avariid ja neist 1-2 ainult hoiatusmärgi piirkonnas(need ainult ausate inimeste poolt üles antud) mingi osa veel selliseid avariisid millest ei vaevuta teatama(visatakse pagasnikusse ja tuld)
See pole lahendus et tapame teeääre puhtaks.

@Kakuke: Väiksemad ulukid nagu rebane ja kährik pidid neid maaalsueid tunnelid küll kasutama. Suuremad, aga mitte.
@Aivar: Neid märke pannakse ikka sinna, kus on loomade tihedamad ülekäigu rajad täheledatud ja kindlasti ka selle järgi, kus on palju õnnetusi toimunud.

Minu teada on osades jahiseltsides, tänavu vähemalt Mulgimaal, kohustatud laialijagatavatel kaartidel loomade ülekäigurajad uuesti ära märgistama.
Arvan isiklikult õige asja olevat, sest massiliste lageraiete tulemusena on loomad võtnud kasutusele hulga uusi ülekäigukohti.
Näitas seegi sügis ja talv, et vanad "tuhandeaastased ülekäigurajad" nagu enam ei sobi loomadele!

Milleks? Ei pea ju, aga samas ei keela keegi see uluk suurema tee äärest ära lasta. Ma ise sellest lähtunud, et kui võimalik seda teha, siis ka teen. Mingid loomad, mis elavad teede äärtes tahestahtmata tolgendavad sinna tänna üle tee. Ennem mingu see loom minu kõhtu (kui niikuinii peab minema), kui autorataste alla.

Ei usu,et see teede läheduses elavate loomade maha laskmine aitaks.On ju teada,et loodus tühja kohta ei salli ja kindlasti hõivavad selle koha uued isendid.Ka on teede ääres rohkem põldusid,rohkem lankisid ja seega rohkem süüa.Võimalik,et uued elanikud kardavad rohkem või siis vähem autosid ja seepärast satuvad tihedamini rataste alla.Minu arust hukkub just rohkem noorloomi.Metsloom on nii kõva peaga,et kui ta otsustab kuhugi minna,siis sinna ta ka läheb.Vaadake kas või ajus tagasiminevat looma.Karju palju tahad,tagasi ta läheb.Ehk aitaks ulukeid teedest eemal hoida mingite haisude või helide kasutamine.

Võrkudega teeäärsete piiramine ei tundu loomadele kasulik olevat ja tekivad lisaprobleemid. Jäägu siis juba nagu on ja tuleb lihtsalt ettevaatlikumalt sõita. Mingi risk on alati.