Teder kirjutas:Metsiseid jääb vähemaks põhiliselt metsade raiumise tõttu, tihtipeale lausa metsisemängude lähiümbrusest. Vanasti ole vist 300m tsoon, kust metsisemängude puhul raiuda ei tohtinud, nüüd pärast 90-ndaid on nii mõnigi mäng lausa hiigel-lageraietega ümbritsetud. Mäng on nagu metsatutike mõnitavalt püsti jäetud- metsiseid ei ühtegi enam. Paljusid mängusid pole kirjas või on märgitud vale koha peale - tulemuseks on see, et ikkagi võetakse puid lausa mängu kõrvalt. Kas raiete puhul on üldse kontrolli metsise osas? Annad infot mängude kohta - keelatakse sul endal seal liikumine. Ja tundub, et seda infot väga ei tahetagi, ehk ma eksin?
On ka seda, et kaitstakse ühe kukega mängu ja kehtib liikumiskeeld, aga 6 kuke mäng kilomeeter eemal pole kaardilgi ja võtavad sealt metsa.
Metsis on polügaamne liik ja arvukusele ei oma erilist mõju kui mõned kuked suurtest mängudest ära lastakse, kanad saavad ikka üle käidud. Lisaks oli varem auasi lasta mitte mängude tsentris olevaid vanu kukkesid, vaid ääreala noori kukkesid. Hea kui mängudel ka laskeluba omavate jahimeeste näol silma peal hoitakse, hullem kui liik nii salastatakse, et üldse kõikide huvi peale tippproffide kaob. Siis saab mängude piirkonna metsadega hästi raha teha. On ka veidi utoopiline jahimeestelt nõuda, et metsistest eriti hoolitakse kui lasta ei saa. Parim näide hoolimatusest on massiline sigade metsades karjatamine - kuna sigu tohib lasta, aga metsist mitte, siis kes see hoolib. Huvitav, mitu protsenti metsisepesadest sead üles tuhnivad kui sigade arvukus maksimumis? Probleem ka kährikus ja nugises- seega nahkade hindades.
Mõjub ka häirimisfaktor ja asjatundmatu võib ka mitte metsiseid lastes vaid lihtsalt uudishimutsedes selleks hommikuks mängu ära rikkuda. Piisab põdra mängust läbijooksmisest, et hommikuks vaikus oleks. Kanade mängus käimise ajal on see häirimine oluline. Lastes kukke enne või pärast kanade mänguskäimist on võimalik ka seda vältida.
Siiski võib ahne inimene mõne kevadega mängu kukkedest puhtaks teha- mõned mängud on nii hävinud. Ja ohtlikum kui mängust laskmine, on metsiste laskmine teedelt kruusa söömast, ja kanad on üksjagu usaldavamad.
Praegu on metsiste mängukohtades moodustatud metsise püsielupaigad, kus lubatud ja keelatud tegevused on kehtestatud kaitsekorralduskavaga.
Mänguala asub sihtkaitsevööndis, kus ei ole mingisugune raietegevus kindlasti kohe lubatud. Ja see ala on kindlasti suurem,kui 300 m. Edasi järgneb ümber mänguala kaitsevöönd, kus lageraie on lubatud 30 m laiuste lankidega, pindalaga mitte üle 1 ha. Pealegi võib seda raiet seal teostada 01.sept kuni 01.veebr., seega pesitsusajal ei toimu mingit raiet.
Seda keskonnainspektsioon ka üsna rangelt kontrollib. Kuidas siis sellised hiigellageraided? Lageraietel on kogu aeg olnud pindalalised piirangud, üle 7 ha suurust lageraiet korraga maha võtta pole olnud ka 90 aastatel seaduse järgi võimalik, seda muidugi tulundusmetsas.
See jutt siis kõik riigimetsa kohta. Erametsas puuduvad kogemused. Kuna erametsatükid meil nii väikesed, siis vaevalt seal saab mingist metsise kaitsest juttu olla. Aga alati võid ju keskonnateenistusele teatada mängupaiga asukoha, kuigi jah, kui see tõsine mängupaik on, siis nad keelavad sul seal liikumise ära küll
See , et metsis elab tegelikult mujal, kus kaardi peal elupaik märgitud, tuleneb sellest, et kui metsisealal näiteks harvendusraieid ei tee,siis kasvab mets liiga tihedaks, mis metsisele ei sobi,ja ta kolibki mujale, kus metsa natuke hõrendatud. Looduskaitsjatele see praegu veel pähe ei mahu aga eks aeg toob arutust. Töötan ise riigimetsasüsteemis ja võin seda kinnitada.
Metsis on II kategooria kaitsealune liik ja teda kaitseb ka looduskaitseseadus,mis paneb piirangud küll ajaliselt, mitte raieliikidele.
Igaljuhul,kui sul mõni mäng teada ja tahad metsist kaitsta, teata keskonnateenistusele.
,eks sealgi raiuta metsi ja ka samad väikekiskjad on olemas.Oli aeg kui metsad korjati pea-aegu kährikutest puhtaks ,aga lindu juurde ikka ei tulnud. Teadjamad võtke sõna 
