Kolpadel pidi erinevus olema suuõõnes asuvatel ninalõhedel, et eurooplasel on nad pikad ja kitsad, kanadalasel ümmargused.

Mina kui lõuna-eestlane tõlgiks siis et eurooplane heledam ja kanadalane tumedam
Olen lasknud nii helepruuni kui ka päris tumeda kopra, siiamaani arvasin et see vast tavaline liigisisene kõikumine aga mine sa tea siis.....


Ja üldse kus on Mosse oma asjakohase selgitusega, muudkui jahume ja oletame aga spetsialisti komentaar puudub täiesti

Vabalt tõlkides, on euroopa kopra saba ca 10 cm lai ja kitseneb nähtavalt sabajuure kohal, kanadalasel on saba ümarama kujuga ja ca 15 cm lai. Eurooplase värvus rohkem hallikaspruun, kanadalasel tumepruun. Artiklit lugemata on üksikute lausete põhjal raske rohkemat ära arvata, mida autor on kirja pannud. 22LR, ehk saad sellest artiklist copy saada kuidagi?

Meie jahiseltsi vana sõber Võrgu Guugel väitis artikli leidvat aadressilt http://www.metsastajaliitto.fi/index.php?option=content&task=view&id=478&Itemid=543 .

Eeltoodu aadressil praktiliselt sama jutt,ainult lühendatud kujul.Koos piltide ja muu jutuga 6lk ajakirjas"Jahti"nr2. 2005 .aastast, autoriks Juha K. Kairikko .

See karva värvuse järgi määramine tundub küll selline kahtlane äri olevat. Keegi loodusfotograaf kunagi just väitis, et Lõuna-Eesti pool on tumedamad (kuni mustad) loomad. Ise saanud helepruunist mustani.

Nii väheke kui kopra kohta kirjatöid näppu on sattunud,kipub neis kõigis vasturääkivusi palju olma.Aeg tundub küps olevt kellelgi teadjamal asjapulgal üks korralikum artikkel kirjutada,kas või "Eesti Jahimehes".

Artikli autori väitel ongi saba ainus kindlam välistunnus, mille järgi eristada euroopa ja kanada kobrast. Karvastiku värvus on varieeruv, eurooplasel hallikaspruunim, kanadalased tumedamad.
Keskmiselt on Soomes eurooplasel 2, kanadalasel 4 poega. Tõenäoline on, et kanadalased saavad suguküpseks aasta varem kui eurooplased. Need kaks seika selgitavad osaliselt, miks kanadalane tõrjub eurooplast kõrvale elupaikadest, kus esinevad mõlemad liigid. Kuigi nad on väga sarnased, on kahe liigi ristumine ebatõenäoline.

No krt, ega ma siis igal loomateemal ka spetsialist pole , seda kopravärki ülikoolis ei õpetatud. Aga noh, kui küsimus juba on tõstatatud, siis peab kirjandusse süüvima, et mõne aja pärast öelda kuidas asi on .

Vaatsin Soomest mingit loodussaadet. Saima vesikonda toodi sisse KANADA kobrast sest euroopa oma oli hävinud täielikult.

huvitav kas Kanadalsel ja eestlasel titade saamisega pole probleemi?

Tere!

Kanada ja Euroopa kopral saab vahet teha kolju järgi, ei näita saba, ei värv ega miskid muud välised tunnused.
Euroopa ja Kanada kobras omavahel ei ristu, venelase üritasid farmis, kasutasid mingeid hormoone ja värke aga ikkagi said ainult ühe surnud poja.
Info pärineb mehelt kes uurib karjalas kopraid, seal on mõlema liigi asurkonnad kõrvuti.
Nii, et kui Eestis kellegil mingeid kahtlusi, siis võtke aga kolju ja määrake ära.
Endal isegi mõned määramis lehed välja prinditud, kus mõlema kolju tunnused kõrvuti.
Siiani teaduslikkku tõestust selle liigi esinemise kohta meie riigis pole.

Kiikasin kohe huvi pärast "Euroopa Imetajad" raamatusse ja seal kirjas Kanada koprast nii.
"Sarnaneb hariliku kopraga, kuid on tumedam ning lühema ja lamedama sabaga. Ninaluu on lühem ja ümaram."
Need vist ikkagi tunnused, et kui kahte kõrvuti just ei pane siis ikkagi ära ei määra või on miskit lihtsamat ikkagi veel, mis ära reedab, et tegemist kanadalasega?

Tere!

TO;kakuke
Tunnused on need kahtlemata kuid teoorias on see lihtsam paraku kui praktikas. Kordan veel, et inimene kes tegeleb mõlema liigiga väitis, et mõlemas populatsioonis võib leida isendeid mis vastavad teise liigi tunnustele.
On veel teisigi arvamusi aladelt kus esineb mõlemat liiki, ning teaduslik seisukoht on ikka see, et silmaga neid paraku ei erista.
Loomulikult on veel nn jahimehejutu kuid nende alusel me paraku üldistusi teha ei saa.