Palju kärnas loomi on? Minu täna 6 nähtust kaks rootssabaga.

Täna sagadisse sõites, olid muhus 5 rebast tee ääres. 1 neist ka kindlasti medal.

Kärnas rebaseid ja kährikuid ikka palju.Ja tundub,et piirkonnas,kus kärntõbi korra on levima hakkanud sellest naljalt lahti ei saa.Enamusel lastud loomadest(ca50) on mingi väiksem või suurem naha kahjustus.Samas mõned kilomeetrid eemal ei ole ühtegi kärnas looma.

Kas sa oled kogu Eesti rebased üksi maha lasknud?Sellepärast enam rebast näha polegi

Hea nali! Tegelt ega see 50 mingi võimatu asi pole,kui viitsid asjaga tegelda ja rebaste arvukus on enne seda käest lastud.Siin üks Viljandi mees lasi ju kolme tunniga ühest põllust, oli vist 8 rebast ja kaks kährikut.See hooaeg pole viitsinud eriti mässata ja kuna eelmised aastad on ka mitme mehe peale sinna sada ja enam hooajal lastud,siis väga massiliselt pole teisi näha ka!

Eile päeval lastud kolmest olid kaks kärnas ,nägime veel kahte aga lasta ei saanud!

Ei see asi nii hull ole,et ma kõik rebased maha olen lasknud.Neid jookseb ringi veel küll ja küll.Täna sain kolm rebast ja kaks kährikut.Neist üks rebane ja kährikud olid kärnas.

Rebane peaks muidugi natukene usinamalt liikuma kui mõned kilomeetrid. Seega, kindlasti on ühes piirkonnast lastud loomade hulgas mujalt loomi ka. Mul üks tuttav nt laseb kohvitassi kõrvalt (no, tegelikult vaatab vahepeal aknast välja, kui mõni rebane jälle aias tolgendab, siis laseb ära). 10 tk nii lastud tal, mõnest on mööda ka lasknud ning otsa need rebased pole veel saanud, eilegi olevat 2 tk aiast putku pannud.

Ps. minu kogemus ütleb, et kindel medal on enamasti pärast keetmist ja mõõtmist. Muud kindlad medalid võivad teinekord alla pronksi ka olla.

Feen kirjutas.Ps. minu kogemus ütleb, et kindel medal on enamasti pärast keetmist ja mõõtmist. Muud kindlad medalid võivad teinekord alla pronksi ka olla.

Sellega olen ma nõus kuna endal kogemused olemas.Kindel kuld(25,23) kuivas kokku nii,et napilt jääb kullast ilma.Tundub,et medali koljusid ei tohi üldse keeta.Parem mingi aeg lihtsalt vees leotada ja hiljem survepesuriga puhtaks lasta.Siis vast on kokku kuivamine väiksem.

Omal ka identne kogemus, see aasta. Kui olin keetnud oli 25.3, hiljem 25.25, nüüd näituselt 24.97 . Aga all oli kuldne lipakas näitusel

Tean inimesi,kes vähegi medalihõngulise kolba viskavad peale nülgimist sügavkülma ja keedavad vahetult enne hindamisele viimist.Siis ei jõua lihtsalt kuivada.Ise ei ole küll läbenud oodata,ikka kohe saanud ära vääristatud aga ka mitmed kolbad ja sarved on nii ära kuivanud,et pole näitusele enam asja.
Sellel,et kas kolp keeta või mõnel muul viisil puhastada, pole vast vahet,kuivab ühtmoodi kokku ikka.

Reporteri tegijad siis sellise lookese kokku klopsinud http://www.reporter.ee/2011/04/27/linna ... mahaigust/
Põllumajandusminister kohe juhust kasutab, et jahimeeste suunas näppu vibutada

Minu meelest ta näppu küll nagu ei vibutanud, pigem märkis, et on olemas jõud, mis suudaks sellega tegeleda. Motivatsioonis ongi küsimus.

Minu arvates ütles Mati Kaal õige mõtte välja. Ja minister küll näppu ei vibutanud. Probleem iseenesest aga täiesti olemas. Aga tarkus kipub ikka takkajärgi tulema.

Kui osagi sellest vaktsiinidele kuluvast rahast makstaks täna kähriku/rebase saba eest jahimehele,tuleks varsti neid loomi tikutulega otsida.Ja kaoks ka vajadus kedagi vaktsineerida.Näis kuhu see jant välja jõuab,hundid ilvesed on kärnas ,pea see karudega ei või juhtuda ja mis siis küll meie suurkiskjate säilitamis kavast saab.Tore lugu oleks küül külavahel karvatut karu kohates! Ei tea kas talv kährikute ridu ei harvendanud?