Käisid sead ka mul söödal. Päris pikka aega käisid ja järsku kadusid. Metsa vahel sõites märkasin verejälge. Kuldil veri järgi. Kult oli metsast välja tulnud, tee äärde passima jäänd ja siis sama rada tagasi läinud. Enam pole kuldi jäge näha olnud ja söödalt ka sead kadunud. Ei oska selle koha pealt midagi öelda, kas kuldiga kari läinud või oli see lihtsalt juhus, et mõlemad vahetasid asukohti.

Loomade maailmas on palju mida inimene ei mõista.Aga,et kuskil keegi arvab midagi ja kohe selle järgi tegutsetakse.
Meil kah üks vana arvas,et kuna tema söödal soo servas käis ainult kaks siga, siis soos on kõik sead maha tapetud.
Soo on ainult umbes kuskil.........4-5000ha
Või mis ma sellest pean järeldama,kui söödal käis järjepidevalt 30-ne punt ja ükspäev kadusid.2 kulti jõlkusid ikka edasi sööda ümber.Aga tänaseks on need kah kadunud.Koertega jahti pole suures massiivis kah tehtud juba sügisest peale.
Võtke asja rahulikult ja ärge mõelge liiga palju.2-3 nädalat ja sead on jälle aktiivselt tegutsemas.Lund on ju kah nii palju,et nad ei tahagi liikuda kuskile.Põrsad ei paista ju üldse enam lumest välja,liiguvad nagu tunnelis.
Aga sealaskmine lõpetada selle pärast,et mõnel vanal ei käi enam sead söömas......

Ka mina olen olnud "pressi all",et kord koerad ajavad sead minema,kord kuldi laskmisest kari kadunud."Pukimehed" ei saa lasta ja muud sellist.Võtsin ette sõidu piki jahtkonna piiri,aga mööda naabrite maad.Ja päris kiiresti leidsin seletuse,kuhu sead kadusid-nimelt tegid naabrid mitte kaugel piirist 4 suurt söödakohta,millede ümbrus sooks songitud. Samuti olen täheldanud karjade migreerimist,õigemini koondumist, suurteks,40...60 pealisteks,ühendusteks,kui läheduses hundid.Ehk kui ennem käidi iga öö viies kohas,nüüd siis ainult ühes.Aga mis on 100% kindel,see sigade kadumine mõnelt alalt paaritumisperioodiks.Pärast tulevad tagasi.Sööda ära sööda,aga aastast aastasse sama nali-detsembri jooksul kaovad ära,aprillis tagasi. Aga mõnedel jah,meeldib igas asjas süüdlasi otsida,isegi kui neid pole

Meil sama nali- sead kadunud kui maa alla. 02.01.2010 käisime osa rabast läbi- sigudike jälgi oli küll näha lisaks ilvesele ja hundile aga elajaid endid mitte Mehed juba naljatasid, et äkkitse said kuskilt Red Bulli ja lendasid lõunasse. Nüüd tuleval laupäeval üritame teise raba otsa minna. Seal küll kuskil ka mõmmik magamas aga loodame teda mitte häirida. Pealegi lund on juba naa palju alla sadanud, et isegi metsas liikumine suht raske. Põllul lumi praktiliselt vööni, metsas veidi vähem. Ja tuleb aga juurde. Sellise lumega siga eriti liikuma ei kipugi. Eriti kui ka külm veel püsib. Kult aga paneb alguses vennikesed jooksma, hiljem paaritamise ajal tavaliselt eraldab emise kargamise ajaks karjast. Eks nüüd jaanuari lõpupoole peaks ka siga uuesti nägu hakkama näitama.
Samas üks sula ilm ja sead kohe liikvel.

Ärge põdege nüüd nende sigade pärast. Pole nad maamunalt kuhugi kadunud. Nagu Andrus, Jyri ja Aivar juba ütlesid: Emised istuvad juba vaikselt paikas, hundid ajavad sead karja, paks lumi jne. Põrsad liiguvad tõenäoliselt juba ainult lume all. Lumi on praegu selline, et viimasel nädalavahetusel oli omal ikka päris vaevaline rabas liikuda. Koerad liiguvad samuti vaevaliselt juba. Peal kohev paks lumi, siis kerge koorik, mis koera ei kanna ja selle all jälle paks lumi. Täna öösel tuli lund veel juurde ja tuiskas kõvasti. Hommikul tuli koera aiani pääsemiseks kõvasti vaeva näha, rinnuni lumi. Eks näis, kuidas järgmine nv koertel metsas liikuda on.

Mina olen just vastupidist täheldanud, et kui söödal käib selline tõsisem kult, siis karja ta sinna ligi ei lase. Lased kuldi maha, on kari kohal ja sööb seni kui segatakse.
Pukis passides on olnud mitmeid juhuseid, kus kari on söödale tulemas ning ilmub kult kusagilt ja ajab karja minema.

See on nii suvel tavaliselt. Talvel kui on jooksukas kult praktiliselt ei toitu vaid elatub "vanast rasvast". Kui lased varakevadel suure kuldi kihvade ja vanuse poolest, siis liha tal väga vähe. Sügisel lastul aga liha ja pekki väga palju.