Sai siis täna ka samas kohas käidud. Käisin ka pühapäeval, aga ei näinud midagi. tegutsesid teisel pool oja, kõrkjates, kus eelmine kordki(laupäeval) neid nägin. Täna mõtlesin siis kella seitsme ajal, et peaks ikka minema vaatama. Vihma küll sadas, aga ei saanud ikka kodus passida. Kottideni kummikud jalga ja teele. Ronisin läbi pilliroo ja põlvini muda sinna kõrkjatesse, kus neid näinud olin. Kohale jõudes oli üllatus suur. Ilus lage, kitsaid kraave igasse suunda. istusin siis poole kaheksa ajal sinna maha ja tümbasin ennast kössi, et vihma eest end natuke kaitsta. natuke enne kaheksat jäi vihm järgi. Suht kohe nägin ka lainetust enda poole tulemas. Nägin, et ujus minust mööda ja tuli selja taga veest välja. Jäi mind jõllitama, mina ümber pöörata ennast ei julenud. Vahtis mind paar minutit, siis sukeldus ja läks rahulikult edasi. jäin vahtima, kuhu ta läks, aga ei miskit. Istusin toolile tagasi ja lootsin, et tuleb veel miskit. Nii kui istusin, uus lainetus samas suunas. Sättisin ennast kohe nii, et saaksin lasta sinna, kust eelmine oli näo välja pistnud. Ja täpselt sealt ta ka nina välja pistis. Plaks kõrvataha. Nii käis aga kohe ka kolmes eri kohas kõvad sulpsatused ja esimene kopras pani hooga tuldud teed kuhila poole tagasi. kergitas veel lastud kobrastki veepeale. Igatahes olin õnnelik, et kobras kotis. jama hakkas peale aga siis, kui ta veest välja tõmbasin. oli teine natuke suurem kui kutsikas. tagasi teed ei olnud palju, ehk 150m. Seljakott ja püss selga ning kobras käe otsa. 25min. ja olingi läbi muda ja üle kraavide auto juures, ise läbi kui läti raha.
Kaalus see kobras 31kg Kahju, et kolju pilbasteks. Ilus suur kolju oli küll.

Kongratiulations rajaleidjale.
Tõsine elukas ikka!
Kõvadele kopraküttidele veel seda, et meitel see asustustihedus nii suur ei ole kui "lõunamaal" ja seoses sellega kohati tõsist vaeva piad nägeme enne kui mõne kätte saad.

Jõel ?
Emajõel ? Põltsamaa jõel ? Pedja jõel ? Kaave oja peal ?, Pärnu jõgi ?
Millest jutt.

Ja kes rääkis,et kopra arvukus väheneb,kui isegi hõreda arvukusega kohas on sellised üle 30kg loomad liikvel.Tubli poiss Rajaleidja,kahju jah,et kopral hinnatakse just koljut aga kas oli isaloom või ema siis?Arvan,et meil eestis on küllaltki palju kopramedaleid läinud just selle pealasu nahka,võiks ju kuuliauguga koljut ka hinnata,või lasid poolmantliga ja koprapea pilbasteks?

Jorr, oled sa mõne terve kolju kätte saanud, mis lastud täismantliga? Minul need kõik sama moodi pilbasteks olnud.

Ega jah,täismantel lõhub ligemalt lastuna ikka ära selle peakese.Endal on üks auk olnud kopral kukla taga ja kolp jäi kerveks aga see oli ka kutsikas ja pealuud polnud vaja.Tänavu aga mitte ei vea,Diana pagan pirtsutab ja muud jumalad ka vist kiusavad.

Ise lasen kobrast ka ainult täismantliga. Aga lõhub hirmsasti seda peab tunnistama ka kere pauguga. Tea kas vasekest õhuke liiga või konti puutudes lööbki laiaks ja jookseb tükkideks. Sel aastal olen ikka proovinud suuremate isendite puhul ikka käpa taha lasta just selle mõttega et koljut trofeelooma puhul säästa.

See aasta mõlemad lastud poolmantliga. Esimesel loomal kõrva juurest sisse, aga väljus esi jala juurest. kartsin, et nüüd pole midagi sealt võtta. Aga tegelikult olid purustused väga minimaalsed. Välja lõigata ja minema visata purustuste pärast polnud midagi. Väljumis ava sama suur, kui sisenemis ava. Eelmisel aastal lastud täismantliga looma puhul olid samas purustused väga suured. Eilsel loomal lask samuti pähe, lihast ei midagi raisku.
Kuna seal võimalik lasta põhimõtteliselt ainult ujuvat kobrast, siis vahet pole, kas täismantel või poolmantel, kolju lööb puruks ühte moodi.

Eks ma kasutaks vast täismantlit ka, aga hetkel lihtsalt need otsas

Aga ehk olenevad purustused kolju osas ka looma kaugusest laskmise hetkel?Mis LR 22 asjast arvab,tema neid vesirotte ikka püssiga nokib?

Mõlemad see aasta lastud 2-5m distantsilt. Eelmise aasta täismantli oma ehk 10m

mu tähelepanekute järgi ikka lähimaalt (alla 10m) lastud pauk teeb moonast sõltumata peast räbalad, aga ka 50-80 m lastud täismantel lõhub kolju ära, ehkki mitte nii hullult. Aga ega peapauguga kobras kohe maha ei jää, mitmel korral on väljalastud ajudega palju meetreid mööda kraavi ringi tiirutanud ja vahel ka põhja põrutanud ja siis välja jne. Raudselt jääb paigale ilma mingi tõmbluseta kui tabada selgroo tagumisse ossa, 5-10 cm saba algusest kõrgemale, tagant lasta ongi kõikse efektiivsem, ainlt pärast on terve loom s...ta täis. Aga kolju jääb terveks ja kätte saab ka

Täna sain selle aasta teise kopra,vana isane, teised eluvennad saba korralikult ära sälkinud .Kaal kisub ka sinna 30-e taha,margapuu,sinder,rohkemat ei võta.Lasin 222Rem-ga, dist .ca 50m .Kaela lask, jättis praktiliselt paika.Kasutan AINULT täismantlit ja pole küll erilist probleemi lihaga, poolmantel lõhub tunduvalt enam.Arvan,et suuremate kal. probleem see lõhkumine.Meie jahimaadel teised juba nii targad,et 20-30m-le pääsemine on juba suur õnn või juhus (mis see õnn muud ongi ?)

Siis pole küll koprale jämedamat kaliibrit vajagi kui 222 ja ikka täismantliga,ning 308 ehk nati jäme(kuigi ise kasutan).Kakuke aga vist aint 222 kasutabki koprale ja temal ka ikka pealask võtab kolju koost lahti,vaevalt ta poolmantliga laseb,siit siis soovitus "vesiroti meestele",et kui medaliloom tundub olevat,siis ikka selgroogu või kaela.Kuigi jah,eks õnn ja juhus käi käsikäes,kuidas trehvab,Diana naisterahvas ja nati pirtsakas ka.

Lgp koprakütid küsimus selline et on kellelgil kopra varitsusega olnud õnne vaadelda ka teisi vee elukaid nt saarmas,mink,euroopa naarits,ondatra. Omal mõned korrad olnud õnne saarmast jälgida.

Ma arvan, et saarmast jälgida on võimalus olnud enamustel kopraküttidel, kuna saarmas tihtipeale tegutseb seal kus kobras, samas sarmas siiski seal enamasti, kus kala on seega saarmast vast tavalise põllukraavi vahel ei näe, kus võib kobras tegutseda. Ise muidugi see aasta saarma ära näinud.