Keegi hallvaresele ka jahti peab ? Mis relvaga ,kaliibriga,tulemused ? Või tänapäeval ei raatsi keegi varesele jahti pidada . Olen kuulnud ,et vanasti oli kohe norm kui palju pidi vareseid laskma ja nende jalgu korjama . Aga tänapäeval ? Ja miks ei võiks tugevajõuliste õhkrelvadega varesele jahti pidada ? Õhkrelvaga saaks seda väga eduliselt teha ! Olen ka oma .308 -ga kümmekond varest lasknud , aga sellega läheb jaht päris kulukaks . Mõte muretseda 22lr. varmint nende jaoks . 12 kaliiber oleks muidugi kõige efektiivsem , aga liiga jõhker pauk nende jaoks -minu arvamus .
Mis on teie kogemused ,arvamused ?

Ise kasutasin eelmine aasta 22LR´i vareste laskmiseks, et nendega siis kährikut püüda. Kasutasin tavalist S&B standardit ja kogemus oli selline, et rindu ei maksnud lasta. Näha oli, et sai pihta, tegid uperpalle, aga minema nad läksid. Selga või külje pealt, siis oli maas ka.

Pärast suurt sõda oli igal jahimehel kohustus varese,haraka ja kullide jalgu klubisse viia. Kui palju arvuliselt, ei mäleta. Aga oma taadi normijao jalgu muretsesin mina,sellal veidi üle kümne
aastane klutt. Kas oli nüüd põhjuseks vareste hävitamine või mingi muu asjaolu, aga jäneseid oli
palju.Mäletan ühte aastalõpu päeva, kui talvisel lühikesel päeval pärast seatappu taat koos ristiisaga veel metsa läksid ja koju tulid- saagiks 4 jänest ja rebane!Praegu on asi vähemalt meie maadel Haaslaval väga niru. Vares on tark lind ja oskab ning suudab edukalt jänese-
poegi püüda,pardipesi lõhkuda,nurmkanu ja keda kõike veel hävitada.Arvan küll nii, et kevadist
varesejahti tuleks hoopis soodustada, mitte keelata. Pesadesse laskmine on kõige efektiivsem
moodus neid ohjata ja seda, et varesed päris ära kaovad ,pole vist küll vaja karta!
Rohelised on selle jutu peale marus, aga selline on ühe vana kogemustele toetuv arvamus.

Miks just kevadel? Ma ise eelmine aasta ja just Haaslava maadel lasin sügisel peale kitsejahti, kui suurt muud jahtida polnud.

Arvan mehed,et talvel pole vareste hävitamine nende arvukuse vähendamiseks eriti mõttekas.Talvel on meil põhiliselt soome varesed,kuigi jah,naabreid võib ka aidata.Aga kevadel,siis on vares ikka suur röövik küll.Istub kuskil kõrgemal puul veekogu ääres ja nagu part pesalt lendu tõuseb,nii jätab pesakoha meelde(vares ikka) ja siis sealt pesast poegi ei tule.Minu mäletamist mööda oli pärast sõda vareste häävitamisnorm selline,et anti punktite alusel jahiaastaplaan,mitu siis igale seksioonile sai just?Punktid olid nii,et pasknäär(metsnäär,mitte hallräästas) oli 1punkt,hallvares ja harakas 2 ja ronk 3 ning kull 10 punkti,laskmise kinnituseks tuli esitada linnujalad või munad.Munad puhuti tühjaks,et lõhnama ei läheks enne esitamist.Ja sai neid ikka tapetud küll.Hr. Vainura kirjutab oma mälestusraamatus ka,kuidas Tartus lausa Toomemäel sünnitusmaja juures käidi vareseid pesade juurest laskmas ja ühelgi naisel ei seganud see sünnitamist.
Muide,seda varesteteemat on siin foorumis ka varem pikalt lahatud.

Omale sai ostetud selleks cz 22LR. Lasen nii varest kui ronka.

Ise kasutasin ikka varese lakmiseks siledat ja pardipauk(nr 4) võtab alla küll.Ronk oli kõvema sulega ja temale sai ikka nr1-2 haavlit antud.Aga jah,vares on tark lind ja proovi sa puu otsas istuvale linnule siledaga laskemaale minna?Tegime siis nii,et vares autot ei kartnud,sõitsime ja korjasime nii mõnegi linnu ära.Praegu pole rongajaht enam "moes",aint hallvares ikka tahab vähendamist saada ja on ju linnades püüdmiseks ka varesemõrrad ja lõksud olemas.

varest tuleb kindlasti lasta sest nende arvukus on juba liiga kõrge ja olen ise näind kuidas vares jänesepoegi tappis selle pärast olen neid juba lasknud ennem kui jahitunnistuse ja relvaloa sain õhupüssiga on neid väga hea lasta ei käi mingit pauku ja võtab ilusti maha kui hästi pihta saab

P.S. Kirjavahemärke ma teksti sisse ei osanud panna, lisasin siis peotäie komasid lõppu ,,,,,,,,,,

Just,just,võtab maha küll,kui ilusti pihta saad aga õhukaga ei tohi ka varest seaduse järgi lasta.Ja peab hea õhukas ning pets poiss olema,kes varesele laskemaale ligi läheb.Usun ka,et sul väike näpuviga,kui kirjutasid,et nägid varest jänesePOEGI tapmas,jänesePOEGA ikka ehk nägid.Muide,üldiselt on ronk see kes jänesepoja ära võtab,omal tahtis(ronk) kunagi õhtusel ajal lagedal viljapõllul taksile kallale tulla.Tegin õhtust pardijahti koristatud odrapõllul.
Aga varesele valu ikka,üks röövik ta(vares) ju inimese nägemise järgi on.Vene ajal korjasime kevadel pesast ka varesemune,kuigi varesepesa tavaliselt sellises kohas,kuhu kergesti ligi ei lähe.Mõnes kohas sai siis varitsust tehtud,vanad maha ja pesale alt siledaga.

jaa on isegi pesade kallal käidud , kõige targem oleks kui võtad pesast munad ära siis lõhu pesa ka täiesti maha siis nad sinna mingiaeg enam pesitsema ei tule

Päriselt nii lihtsalt ei pääse. Üldiselt on peaaegu kõikide piiratavate linnuliikidega nii, et riikides, kus nende pesade kahjustamine on lubatud, soovitatakse munad pesas küll kahjustada (nt nõelaga läbitorkamise teel), aga jätta nii pesa kui munad visuaalselt terveks ja paigale. Niimoodi ei pruugi linnud aru saada, et istuvad mädamunadel ning pesitsusperiood läheb suure tõenäosusega aia taha. Kui aga pesa lihtsalt rüüstata, siis paljudel linnuliikidel on komme rajada uus pesa ja saada järelkurn, mistõttu suur töö ja vaev pesa ja munade lõhkumisel on asjata.

BM

Aastakümneid tagasi sai vanaema juures maal teha nii, et keetsime munad ära ja panime siis tagasi.Istus siis sügiseni seal pesas.Aga kasu sellest ei olnud.Viisid ikka kõik kanapojad minema

Kas te seda ka teate,et varesest võib vahel kasu ka olla?Nimelt peksab vares maja juurest kullid minema ja ka rebasele teeb säru.Kui veel kanu sai peetud siis ma hoidsin oma tare juures ühe pesa alati töökorras.

Just, just! Sama lugu on maasikate, kirsside ja sõstardega, mis läheduses pesitsevatele rästastele väga hästi kaubaks lähevad. Kui aga kuskile taluõuele vares oma pesa on rajanud siis nende saaduste katmisega pole vaja nii palju vaeva näha. Vares pistab hea meelega rästa mune ja poegi. Miinuseks on muidugi see et ega tema ei vali oma menüüd inimese vaatevinklist ja oma otsa leiavad ka kõik (meie jaoks) kasulikud linnud.

Veel paremini teeb seda kajakas. Mul pesitses vanasti jämeda murdunud puutüve otsas kajakas ja tibud kasvasid hooleta üles ...
P.S. ei õnnestunud mul näha, kuidas pojad sealt puu otsast alla said