Kuna aasta eest liikus kuuldus, et äkki on Eestisse jõudnud otsapidi ka kanada kobras, siis oleks hea teada, kuidas neil isenditel vahet teha. Ise katsusin miskit asjalikku leida, aga võrluseks ei jäänud miskit eesti keelset silma. Googeldadamisel esimese hooga ka midagi head ei leidnud.

Teist korda sai tabatud isend, kellel esines 6 loodet. Kuna enamus kirjandust annab, et euroopa kopral on paremal juhul 5 loodet (mingis osas isegi, et kuni 4), siis 6 tk oli see signaal, mille põhjal hakkas tekkima kahtlus, et äkki tuleks asja kontrollida. Kontrollimise käigus, selgus, et tegemist on hariliku euroopa kopraga (Castor fiber fiber) mitte kanada omaga (Castor fiber canadiensis e C.canadiensis).

Üldiselt on kanada kobras kogukam, konkurentsivõimelisem, viljakam. Kolju pidada ka suurem olema. Väliselt päris raske vahet teha, üldiselt tegemist ikkagi sama liigiga (inglise keele valdajatele natukene lugemist http://www.borealforest.org/world/mammals/eurasian_beaver.htm).

Tänud Harrile, Remekile ja Alexanerile, kes aitasid asjale natukene valgust tuua. Loodetavasti aitab see pisike kirjutis koprakütte, kui kellelgi peaks sama kahtlus tekkima nagu mul. NB! Soomes pidi kanada kobrast juba leiduma.

Ja siis pilt, mis on olemas teemas Kobras2008(kevad).

Lisaks 1 link, kus pilte euroopa koprast, kanada koprast, taga pool nutriast ka. http://www.naturephoto-online.com/biber-photos-1.htm

Trevist
Olen ise käinud Soomes Kanada kobrast juba 5 aastat tagasi küttimas. On ikka suurem küll kui meie kohalik.

Kui suur oli suur?

Ega sa Feen pole jõudnud kolpa ära keeta- kumb isend sulle siis sattus?
Samas pakun, et see nn. loodete max arv võib olla tingitud vanemast uurimusest. Nüüdseks talved soojemad, lühemad ja kui vaadata sigadega toimuvat- põrslagi looted sees, siis ma ei imestaks, kui ka nn. meie kobras on hakanud suuremaarvuliselt sigima. Ka kitsedel on hakanud palju olema kahte talle kuigi vanema kirjanduse järgi on 2 talle suht harva esinev nähtus.

Võrdlesin ka oma kopra koljusid ,kuid järeldusele ei jõudnud.On kohti kus tekkis kahtlusi? Eks see Sagadi näitusel ole paista.

Mul oli sulaselge eurooplane. Esimene ja lihtsam märk on see ülemine pilt, kus ningaosas need luuplaadid jooksevad üle silma ülemise joone. Kanadalasel on need lühemad, sellest võiks kinni hakata mõõtmisek. Kolju on ka alla medali, 24,1 kokku. Samas, see pole nendest suurima looma kolju kah, mis mulle sai.

Lähim kanada kopra populatsioon on Soomes ja sealt ilmselt levinud Karjalasse. Soome toodi ta 1933 Ühendriikidest ja 2 aastat hiljem veel Norrast. Euroopa kobrast oli 90-ndatel Soomes olema ainult läänerannikul Satakunnas. Et kanadalane on vitaalsem, siis tõrjub eurooplase välja. Sama nagu naarits ja mink. Et suurim kanadalase asurkond oli just Soome Karjalas, ei ole ta levik meile päris välistatud. Kõik eeltoodu on pärit Juha Kairikko raamatust "Taitava metsästäjä" Gummerus 1999.

Tere!

Kui eelmine aasta see kanadalase poleemika alguse sai, siis mumeelest oli asi seotud Luuga(lauga) jõega mis Narvale üsna lähedal. Sellel jõel siis venelaste väitel kanada kobras, ehk siis antud koht tiba lähemal kui Soome(kõige lähemas kohas Eestile jõgi ca 10 kilti). Antud kaitseala kus kanadalane olevat vist tiba kaugemal.

1975 aastal olin EÜEs Oraval ja sai käidud Niitsiku Kõverjärve ääres piknikul (tookord selle üritusel veel nii peent nime ei olnud). Seal nägin esimest korda kopra toimetamisi.
Kesk-Eestisse jõudmine võttis aega vist 20 aastat.