Keskmiste näitajate järgi!? Siin foorumis... ?
Võtab kohe sõnatuks. Sulle tedmiseks, Ornitoloogiaühingus eitatud andmed on ainuõiged seoses tehtud välitööde suure mahuga sooritatud spetsialistide poolt. Võid ju ingoreerida seda ja lähed metsa, näed kahel päeval järjest kanakulli üle hulga aja ning saad vähemalt endale tõestada , et selle linnuliigi arvukus on tõusnud

hahahaaa, see oli nüüd küll selle aasta parim ütlemine :D:D

Kas eksisin Carl,et pakkusin ornitoloogide (petsijalistide) kodukal olevaid andmeid keskmisteks?Foorumis olevad andmed on ikka maksimum ja otse(vahel ka mitte ornitoloogide vaatlus) loodusest,kuidas ja kus, see muidugi erineb petside omast.Ise olen nüüd metsas viibides(põhiliselt pukis istudes) aga kulle rohkem täheldanud,ütleks vene aja seitsmekümnendad aastad võrdluseks võttes.
Mosse jutuga aga täitsa päri,see puutuhk,jah,see saab ikka kipitama küll.

Ässitaja ei ole, aga "kipitust" tahaks näha küll- seega ettepanek mossele-tuhk asendada loodusliku vaigu tärpentiiniga
Kuidas ornitoloogid neid loendusi läbi viivad ma ei tea- kui analoogselt ulukite loendusega, siis on jah tulemus küsitav. Minu teada oli statistika vene ajal soovitud tulemi kinnitamiseks lihtsalt suur matemaatiline vale. Pole veel Eesti ajal aru saanud, et midagi selles vallas muutunud on...
Kui mõni mees istub netis, loeb numbreid ja väidab teist inimest tundmata-et viimane on ütleme eesti keeles otse -"loll", siis mina arvan miskipärast, et seda on see "väitja" ise. Aga noh see minu arvamus ainult. See asjaolu, et väikseid kullilisi on juurde siginenud julgen ka mina väita. Pole veel õhtut möödunud, kui ei oleks neid tiirutamas näinud. Nende "tõugusid" ma nimetama ei hakka-ei ole mitte nii kõva spetsialist. Aga varesest eristan ikka ära ning metsas käin minimaalselt 6 õhtut nädalas (noort koera vaja kusetada ning õpetada) + veel hilisõhtused jahikäigud. Kellele seda on palju, kellele vähe jäägu igaühe enda otsustada.

Täitsa päri, et kullilisi tundub rohkem olema. Metsas liikudes ei ole korda, kus neid enam ei näe. Kobrast passides on neid nähtud ikka kordades rohkem, kui varasematel aastatel. Sea söödale minnes tõusevad tihtilugu autot nähes elegantselt lendu.

Kanakulle on jah päris palju. Nädalavahetusel proovisid 6-kesti mu talust sulelisi pätsata.
Õnneks said vaid ühe kana ja seegi oli juba vana ja ei munenud enam.
Kas vana õpetab poegadele püüdmist, sest üks kull oli teistest ikka tunduvalt suurem

Kui loeksid linnulisti või käiksid näiteks mõnel ornitoloogide kokkutulekul, siis näeksid, et seal on terve hulk entusiaste, kes vähegi võimalikul hetkel käivad välitöödel ja määravad liigi (kas siis visuaalselt, hääle järgi või ) ja panevad omad tulemused teele listi. Hiljem kogutakse need andmed kokku ja tehakse statistikat. On terve kari heas mõttes hulle, kes korjavad erinevaid liike nagu jahimehed sarvi trofeena.

Lindude loendamisel on oma metoodika, pealegi veel igal liigirühmal (ka isegi liigiti) oma, arvestades liigi bioloogiat. Küsitavat ei ole siin küll midagi, kui loendusmetoodikatega pisut tutvust teha ning mitte üldistada.

Ma ei pidanud statistika all silmas ornitoloogide tööd- nagu mainisin ei ole antud asjaga kursis vaid statistikat üldiselt. Millegipärast on selline mulje kujunenud, et osad inimesed eriti väga noored teevad kõik, et nende "tõde" absoluutne oleks. Teiste seisukohtade-põhjenduste kohta on neil aga kõrvad lukus. Mingi asja üle vaieldakse nii, et "veri väljas". Aga kes meist ei ole noor olnud ja sellepärast "ongi minu isal suurem kui sinu isal"

1) Oled kindel, et tegemist ikka kanakulliga oli? Ronga mõõtu (või tsipa suurem), halli selja ja ristitriibulise kõhuga? Suht pika saba ja ümarate tiibadega.
2) See et sinu maja lähedal sageli kanakulli kohtab ei näita mitte seda, et neid maru palju on siginenud, vaid seda, et ilmselt on üks kullipaar lähedusse elama asunud.
3) Õpetab aprillis poegadele saagi püüdmist? Millal ta siis munes? Enne jõule?

Kotkaste arvukuse hinnangud on üsna täpsed, sest üritatakse üles leida kõik pesad (töömahtu kujutate ise ette). Väiksemate kullikestega on asi keerulisem, sest neid ei jõua keegi ükshaaval kokku lugeda ja mängu tuleb statistika. Ulukite arvukuse hinnangutest on asi siiski täpsem, kasvõi selle pärast, et kullipesa ei jookse ilvese kombel mööda metsa ringi. Aga tähtis polegi ju konkreetne number (kahe komakoha täpsusega), vaid suurusjärk ja arvukuse muutuse suund.

Mosse jutt on juba petsalisti oma ja sellega nõus.Aga Lagle,kas oled kindel,et tegemist oli ikka kanakulliga,ka hiireviu võib kana ära võtta ning et kevadel üks suurem kull pundis oli,võis ka kotkas seal olla?Ise ei ole täheldanud,et kanakull mitmekesi pundis tegutseb,nad(kanakullid) omavahel ju toidu konkurendid.Üldiselt pidavat kull olema tuima mõistusega lind aga kui kuskil sööta märkab,siis ikka käib vaatamas.Vene ajal,kui kullijaht lubatud oli,küsiti tihti ka jahimehe eksamil,et mis vahe siis on kanakullil ja hiireviul?Lennupilt teine(kanakull ei tiiruta tavaliselt ühel kohel),siis saba värvus lennus erinev ja saagi otsimisviis jms.Asi selles,et kanakull oli lidprii aga hiireviu laskmine võis karistuse tuua ja nad tegelikult mõlemad nati üht moodi linnud,ning nende vahetegemine pidi jahimehel selge olema.Ka raudkulli pidi tundma,see ka siis lastav kull oli.Mäletan juhtumit,kui keegi laskis kotka kulli pähe ja sellest hiljem paksu pahandust tuli,ei tundnud lindu.Praegu ei tunta enam jahimehe kullitundmise vastu eksamil huvi(kuigi võiks olla), sest ühtegi neist ei tohi lasta.

Käisid nad hommikupoole ja tiirlesid siis talukohal. See suurem mingil hetkel tuli madala lennuga ja napsas kana ära. Too kull oli pruuni värvi ja kanast jäid maha mõned suled. Aga see pruun on väga kaua aega juba seal kandis pesitsenud. Suvel virutab ikka paar kana ära. Ühele tuli isegi küüni järgi. Aga ei teagi mis need teised tiirutajad küll olla võisid.

Kui maja kohal tiirutavad siis need ikka tavaliselt hiireviud,see pruun kull(kes kana sai) ehk kanakull oligi.See tavaliselt ei tiiruta vaid varitseb kuskil puu okste sees suuremal puul ja siis kui saak valitud,ründab ja kaob.Oli kunagi maal selline huvitav juhus,et raudkull ründas kanu.Kanu oli väljas kümmekond ja kull rabas üht suurt kana aga ei jõudnud temaga minema lennata ja meie sekkumine ka päästis kana elu.Huvitav see,et kõik kanad nagu halvati kulli rünnaku ajal ära,kõik jäid liikumatult paigale ja alles kulli minema lennates nagu ärkasid ja panid kisaga lauta.Kuna pole ise varem sellist kulli rünnakut näinud,siis oleks huvitav teada,kas alati nii juhtub,et kanad paigale tarduvad?Ikka olen peale sattunud siis,kui kanad kisaga jooksevad ja kull kanaga minema lendab juba.Rebase ründe korral pole sellist asja näinud toimuvat,kuigi rebase käike kanade hulka on juhust olnud mitu korda näha,siis on ikka aidanud hagija ketist lahti päästmine.Vähemalt kana,või kuke jätab reps põgenedes ikka maha.
Muide,nagu Mossegi arvas,et(kana)kull sulle maja juurte kuhugi pesa teinud,siis jama kaelas,lasta sa teda ei tohi aga kanu nokib kull sul vähemaks küll.Ka endal oli vene ajal ja talvel juhus,et kanakull lendas täitsa lauta kana kallale.Aga see kullitopis oli meil maakodus pärast pikka aega alles,kadunud ema oli laudas ja sõnnikuvigel(tartu murre) aitas.

Vaatasin seadusest järele,et tartu murre polnud vene ajal lubatud jahipidamisvahendite nimekirjas .

Aga ma tean peast, et "vene ajast" praeguseni on see sõnnikuvigla kasutusena vormistamata jäänud rikkumine juba jõudnud aeguda

BM