Metssea põrsad

[Anti]

Ma usun,et seliseid jahtkondi on omajagu,kes nii palju lasevad. Endal sõber ka läänemaalt, neil peaks veel rohkem lastud olema.

[smtasku]

Siin väike tagasivaade 2008 aasta loendusandmetele. See tabel annab ka orienteeruvad andmed küttimisliimiitide kohta maakondades. Allikas: Oma Saar

[Kellapoiss]

Hiiumaal peaks laskmisandete järgi sead lõppenud olema.Sigu nagu ratsahobuse s...a.KES siis ikkagi loendab neid?Sama lugu ju paljudes kohtades mujalgi.Kas selles riigis keegi ka vastutab selle eest?Kuskilt lugesin sõna -eetiline.Kas on eetiline eksida loendusandmetega üle 100% ? Kas see on eetiline maaomanike suhtes? Me oleme selle mõiste ammu maha matnud,hauakohagi on sigade hordid sileks lükanud.

[Hunter30-06]

See ju sihuke kahe otsaga asi.Sigu loendatakse märtsis, umbkaudselt jälgede järgi,aga värsked põrsad ei tee veel jälgi või pole neid veel kohati olemaski.Kas just juurdekasv üle 2 korra on,see on kaheldav,aga suur on ta ju küll.Viimasel ajal ju põrsalgi põrsad järel.

[aivar00]

Siin unt ma vaidlen sulle vastu - loale kirjutatakse uluki liik-s.o. metssiga. Nagu ka soku puhul- metskits. Edasi sulgudesse juba kas tall või sokk, kesik või põrsas.
Seadusandja pilgu läbi ei ole see rikkumine kui sa lased põrsa loa pähe näiteks emise sest seajaht on meil lubatud aasta läbi. Kitsega teine lugu- kui lased soku laskmise ajal (meil siis juuni, juuli, august)kitse (ema ), siis võid saada karistada, sest tema hooaeg algab alles septembrist.
Kuidas asjad aga seltsi siseselt reguleeritud on see on iga pundi oma asi. Meil oli näiteks kaks viimast nädalavahetust "käsk" jahijuhataja poolt lasta ainult põrsaid. Seda justnimelt nende tiinete "põrsasemiste" tõttu. Kui aga sesltsi juhtkond on lühinägelik nagu mustlesk kirjutab, siis on muidugi probleem olemas. Kunagi summis meil ka üks "spetsialist" talvel ajus emist ja veel kartetšiga- sai talle veidi selgitustööd tehtud ja peale seda paar aastat eelistas mees jahil käia ajumehena...

[hagijas]

aivar00:Seadusandja pilgu läbi ei ole see rikkumine kui sa lased põrsa loa pähe näiteks emise .....


kas mitte ei ole sedasi et suurema looma asemel väiksemat võib lasta, kuid vastupidi mitte

[hendrik]

aivar00:Seadusandja pilgu läbi ei ole see rikkumine kui sa lased põrsa loa pähe näiteks emise .....


kas mitte ei ole sedasi et suurema looma asemel väiksemat võib lasta, kuid vastupidi mitte

Tuleb lasta loale märgitud ulukit. Lihtsalt ei nõuta keskkonnakahju, kui lastakse sooliselt või vanuseliselt vale uluk, see ei tühista rikkumist kui sellist.

[unt]

Siin unt ma vaidlen sulle vastu - loale kirjutatakse uluki liik-s.o. metssiga. Nagu ka soku puhul- metskits. Edasi sulgudesse juba kas tall või sokk, kesik või põrsas.
Seadusandja pilgu läbi ei ole see rikkumine kui sa lased põrsa loa pähe näiteks emise sest seajaht on meil lubatud aasta läbi. Kitsega teine lugu- kui lased soku laskmise ajal (meil siis juuni, juuli, august)kitse (ema ), siis võid saada karistada, sest tema hooaeg algab alles septembrist.
Kuidas asjad aga seltsi siseselt reguleeritud on see on iga pundi oma asi. Meil oli näiteks kaks viimast nädalavahetust "käsk" jahijuhataja poolt lasta ainult põrsaid. Seda justnimelt nende tiinete "põrsasemiste" tõttu. Kui aga sesltsi juhtkond on lühinägelik nagu mustlesk kirjutab, siis on muidugi probleem olemas. Kunagi summis meil ka üks "spetsialist" talvel ajus emist ja veel kartetšiga- sai talle veidi selgitustööd tehtud ja peale seda paar aastat eelistas mees jahil käia ajumehena...

Kui Sa vaatad jahiseadust
§ 34. Jahiluba
(7) Jahiloale kantakse:
1) loa andja nimi ja asukoht;
2) loa saaja ees- ja perekonnanimi;
3) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg;
4) piirkond, kus jahipidamine on lubatud;
5) suurulukiküttimise loale küttida lubatud suuruluki liik ning vajaduse korral vanus ja sugu, teiste jahiulukite korral liik;
. . . siis on suuruluki puhul erisus selles, et suuruluki liik on võrdsustatud ka tema vanuse ja sooga. Seega ei ole vahet, kas Sa lased näiteks sea luba omades selle alusel põdra või kitse või lased näitseks "metssiga põrsas" loaga suure sea. Mõlemal juhul Sul puudus antud uluki küttimiseks luba. Veelkord - suuruluki puhul on tema liik ja vanus võrdsustatud ja kumbagid ei tohi eirata. Vale või vanuseliselt vale uluki küttimine = ilma loata küttimine.

Vastutus
§ 58 2. Jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata
Jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja arvatud ühisjahil käesoleva seaduse § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.(kuni 12 000 kr, mitte 18 000 nagu ma ekslikult eelpool kirjutasin!)

Nüüd VV määrus
Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad
Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2003. a määrus nr 48

§3. Jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamine
(4) Suurulukiküttimise loal märgitust erinevas vanuses või erinevast soost suuruluki küttimisel keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist ei nõuta.

Sellest viimasest tuleb see klausel, mida paljud jahimehed valest arusaamast tõlgendavad kui sellist, et olgu loale märgitud mis tahes, et kui on liigiliselt ikka õige loom, et siis ei karistata ja seega võib küttida. Aga jutt ainult sellest, et sellisel puhul ei määrata kahjutasu, seda sea puhul siis 6 000 krooni

Seega lühidalt veelkord
kui lased loale märgitust liigiliselt erineva looma, on tegemist loata jahipidamisega;
kui lased sooliselt või vanuseliselt vale suuruluki, on tegemist loata jahipidamisega. Siin vaid see erinevus, et sellisel juhul ei nõuta välja kahjutasu. Ja viimane tingimus ka vaid ainult seetõttu, et asi on VV määruses konkreetse leevendusena kehtestatud.

Ülejäänud jutt jumala õige - loa väljastaja peab loale märkima
1. kas ainult liigi - siis võib loa alusel küttida liigiliselt nii põrsast kui suurt, nii emist kui kulti;
2. Liigi ja vanuse - siis ainult märgitud vanust, sugu pole oluline
3. liigi, vanuse ja soo - siis vaid seda konkreetset sugu ja vanust

[aivar00]

Mitte et ma kutsun üles kedagi seadust rikkuma vaid neid § numbreid loen ma oma tööl hommikust õhtuni.
Kõik need § on tehtud inimese poolt mingi kindla eesmärgiga. Mingil ajal aga kaotavad oma mõtte (loe -jäävad lihtsalt ajale jalgu). Ekstreemse näitena "omasooiharad"- nõuka ajal oli § nüüd teevad isegi paraadi
Lihtsalt kontrollorganil on võimalus ilma seaduse § muudatust sisse viimata piltlikult öeldes vaadata asjale "läbi sõrmede". Loomulikult on § mõistes tegemist rikkumisega, kuid võttes arvesse maaomanike appikarjeid sigade teemal lihtsalt nii tehakse(mitte ainult jahinduses). Antud asjaolu muidugi ei õigusta sellist tegevust ja kõige lihtsam lahendus asjale ongi jätta loale vanus ja sugu sea puhul märkimata. "Ajudega" jahimees teab ise, et emist ei lase. Meil aga on veel nõuka ajast tahtmine kõiki asju § kaudu kontrollida.
Jahinduse arengukava mõte oli samuti anda jahimeestele endile suurem vastutus ning sellega vähendada riigi "koormust". Meil aga on lihtsalt vaja veel "areneda" enda seadusekuulekusega. Ehe näide kasvõi liikluskultuur-õnneks ka meil paraneb. Segane see mõte sai aga äkki keegi saab aru

[Kellapoiss]

Mehed,vaadake erametsa koduleheküljel lugu sigade arvukusest Hiiumaal.Hunter-see ei ole enam kahe otsaga asi. http://www.eramets.ee Lugupidamisega.

[kakuke]

Originaalartikkel ise siin. http://www.hiiuleht.ee/index.php?id=1157

[tony]

Mehed,vaadake erametsa koduleheküljel lugu sigade arvukusest Hiiumaal.Hunter-see ei ole enam kahe otsaga asi. http://www.eramets.ee Lugupidamisega.

Ei tea kuidas Hiiumaal metssigadega lood on aga Kärdla ümbruses (Määvli js) on neid küll väga vähe.Samas ei saa unustada,et m.siga võib aastas paljuneda isegi 120%.

[Metslane]

Metssigade juurdekasv võib aastas olla 100%, kuid väga suure arvukuse juures võib see olla kordades. Saaremaal enne emiste miinimum limiidi kehtestamist oli hea tõruaasta, koos pehme talvega, siis räägiti kolmekordsest juurdekasvust.

Üleeile õhtul tulid puki alla 15 pealine normaalsuuruses põrsakari, koos kahe emisega. Enne, kui akna jõudsin avada liikus see punt puude alla ja söödale tekkis justkui kaks kährikut. Siis kolm ja minuti pärast olid kährikud muutunud emis seitsme suvelõpu põrsaga.

Lisaks lasi sel nädalavahetus meie pundi mees kult-emise. Ehk emised on karjast eemaldumas ja triibulised märtsis sõõdal.

Seepärast ongi meie kandis tavaks: kellel pole karjust- sellel pole kartuleid.

[Feen]

Selle põrsaste teemaga käis korra läbi (minu enda kirjutis), et kusagil oli põdra lehm vasika ilmale toonud, ja seda vist jusagil jaanuari lõpp-veebruari algus. Täiesti jama lugu on see, et mitte ei mäleta, kes seda mulle rääkis, aga äkki oli see keegi foorumist. Kui keegi teab sellest põdravasikast midagi täpsemalt, äkki saab mulle privas hõigata.

[Kellapoiss]

Looduses asjad imelikud jah.Veebruari algul sattus meile seajahil ette (umbes paarisaja ha tükk) umbes 10 põtra .Mina nägin ühte kitsesuurust põdravasikat.Mehed olla teises servas näinud teist.Algul arvasin et näen luulusid,Wismari tee jalge alla ja saabki prominentide hulka,aga kus sa sellega.Arvasingi,et ilus suure kerega kits-sokk,aga siis läbi optika-põdravasikas.