Midagi sellist nagu honkomees lasi, lasin ise ka see kevad 2 tk. Parajad, et sai sabast kinni võtta kummagi kummassegi kätte ja suht kerge astuda. Maani oli veel looma peast jupp maad.

Arvan,et siin näitab ilusti ära see kopra talvine toidulaud.Kui ikka süüa(neid veetaimejuuri) vähe,siis kobras kõhna ja kuna lõunas oli talv pikk,ning hilja liikuma hakasid(Honkomehe tähelepanek) siis polnud ju kilosid ka kuskilt võtta.Muidu pakuks jah,nii kuuest üheksani kutsikale,ning algul kohe imestasin,et Olgerdi pakutud õige polnud.Aga kuidas peale nahastamist lihakeha välja nägi siis?

Egas ta nii kõhn olnudki, lihtsalt pisike, nagu Kakuke kirjutas, et võta sabast kinni ja maani jääb hulk maad. Egas sel kutsikal ju pekki pole, lihakeha nagu lihakeha ikka. Eileõhtune isand oli küll mõnus pekikera. Süüa neil seal küllaga, mitu tihu kaske maha võetud ühe sügise-talvega (kolisid eelmine suvi sinna kohta).

Kuidas mujal kobrastega lood on? Laupäeval sai avapauk ära tehtud ja saagiks oli kutsikas, kes minu Sako Varminti kõrval tundus kaalu poolest ikka väga õbluke olevat. Muidu loom liigub kenasti.

Eile istusin poole 10-ni pesa juures, selle ajaga polnud mingit liikumist.
Kakuke, mis kell kopraliikumine hakkas?

Kui aus olla siis vast nii pool 10 või 10 jõudsin kohale ja siis siblisid. Õhtul ikka.

Ise pole aega saanud, aga vennas lasi eile õhtul 24 kg kopra.

Käisime reede õhtul (31.07) luuret tegemas, kraavil oli kopaga nädala sees tammid maha võetud ja vett suhteliselt vähe, aga kobras mulistas ikka kraavis. Laupäeva hommikuks oli väike tamm juba ees ja vesi palju kõrgem. Kümme minutit istumist ja kell 4.50 oli kobras kotis (18 kg). Laupäeva õhtul tuli esimene kobras juba enne kaheksat kraavi toimetama, lasin, aga tõenäoliselt läks kuul nats alla ja ära ta läks. Kuni 21.45 nägime veel 3 kobrast, aga kuna head laskevõimalust ei olnud, jätsime laskmata.

Jõudsin koprajõele pool kümme ja olin liikumise alguseks selgelt hiljaks jäänud. Kutsikas ujus just ülalpool tammi olevasse ojade/ojakeste deltasse. Sättsin tammi peale ootama. lasta oli vüimalik ainult veest sest kaldas meetrikõrgune rohi.10 enne kümmet tuli järgmine aga nii pahasti, et meetrit 3 otse jalge ette. Pihtas- põhjas. Selle maa pealt oleks ka silenderrauast konteinerita haavlid olnud koos nagu kuul. Ei leidnudki. Lootsin , et vool toob tammi peale, aga tühjagi.
Lool 11 tuli lõpetada- üle poole tunni autoni läbi angervaksa, võsa ja vaarika 2 meetrise tihniku. Võtsin tammi terikese lahti, et järgmine kord uppumisohuta tammini jõuda. Töö lõpetanud ja püsti tõusnud, põrutas kobras samas meetrit 2 rohututi taga nii et vesi lendas. Ei lugenud solistamine, trampimine ja okste murdmine midagi.

Küllap pidas sind teiseks kopraks,hea,et kallale ei tulnud.Aga jah,sellises patsikus,kus varem pole kobras hirmu saanud,ta üsna julge.See nagu saabuval pardijahilgi,ega esimesel päeval part tihti roost üles lähegi,eriti kui emaparti ees pole.

Sai isegi laupäeval kraavipeal istumas käidud ja ausalt on kolju mida taga ajada ja mõõtmisele ja hindamisele saata Kuid ära ei õnnestund lasta kuna suleldub juba enne kuhilat 20-meetert Kuid käisin saagisin nüüd võssa ühe augu kust ujus irmsasti läbi ning loodan oma trofee sealt realiseerida

Ma ka siin 3 korda juba passimas käinud, aga seniks alati pidanud tühjade kätega koju naasema. On üks selline üles paisutatud veega lai kraav, sealt on näha, et on ujunud, aga ta seal väga ei ujugi, sest teisel pool kraavi on selline rohtu kasvanud tiik ja kõik seal rohu ja roo sees söömas. Viimati lugesin seal 5 erineva looma närimist, aga looma sealt heina ja roo seest ei näe ja välja nad sealt ei tule. Lõpuks siis sai süda täis peale pikka passimist ja hakkasin lärmi tegema ja kaikaid sinna roo sisse pilduma, siis lõpuks ujus üks kutsikas sealt välja, keda hoidsin 2 minutit kirbul, aga jätsin laskmata, sest poleks teda ilmselt kätte saanud sealt. Pea suuruse järgi võiks oletada, et ka miskit max kuni 10 kg loom. Hea ilma korral loomad liiguvad juba pärast kaheksat seal kandis.

Sain siis täna hommikul käe valgeks, kell oli kuskil 06:30 ja loom oli väljas kohe kui läksin. Selline priskema poolne kutsikas. Probleem oli see, et lasin sellisesse laia tiiki ja ei ulatanud millegagi ära tuua, kui pidin lõpuks riidest lahti võtma ja vette minema.

Olgerd, see on nagu pardijaht veekogul, ehk püssiga lahutamata osa on spinning

Eile kaunis tuulise ilmaga oli kõva liikumine koprakraavil. Nägin 4-ja, sõber sama palju. Lasksime kumbki ühe. Looma välja võttes oli tunne nagu abordi poolt hääletanud katoliiklasel- 4,5 kg.