järjekordne edukas urujaht! kohe esimene linnak ja poisid sees. pole jõudnud labidaidki käest visata, kui juba kährik "vulks" urust välja vahtis. nägi ära meid ja kohe ka teises urus paistis peanupuke. rohkem nad ennast näole ei andnud. küll kargutasid koeraga mööda urge. lõpuks ühe urusuudme juures jäid tupikusse. 10 minutit kaevamist ja esimene käes. vana isane, kuid kuul juhtus pähe ja kardan, et trofee sai rikutud. Seejärel koer uuesti urgudesse ja kõrval tupikus ka "möla" lahti. veits kaevamist ja teine kotis. Hiljem kolistasime veel üksikuid urge läbi, kuid tühjus. Mis siis muud, kui koerale veidi puhkust ja tuleb mäkradega võitlema asuda. Kes teab, mis sealgi peituda võib!

Kas pildil olev relv ongi see mille hiljuti soetasid?

Mis relv?Ise sätivad ennast pildile aga kus põhitegija on ?Teil tundub seal päris hea pinnas kaevamiseks olema.

mis ajast kähra kuuliga lastakse ja miks üldse vaja lasta on?

ei see ikka 22LR. Mina olen ikka nii teinud, et kui loom tupikus ja oled juba koerani lahti kaevanud, siis koer välja ja 22lr-iga asi ära lõpetatud. mingeid trosse ma kaasas ei vea, et teda välja sikutada(pole sellist) ja kaikaga ei uhmerda ka!

Mis siis muud, kui sai jälle urujahile mindud Paari tunniga 4 mäkra. 2emast ja 2 isast. esimeses tupikust lasime kohe ühe ära ja hakkasin juba käega välja võtma, kui selle selja tagant kargas teine elukas välja. kaks tükki olid omale heinapalli ette kaarutanud ja muudkui "nõelusid" selle tagast koera Siis vaatasime, et mõlemad isased. Mõtlesime et kas juba "moodne perekond" mäkrade seas. Aga koer uuesti urgu lastes selgus, et vist ikka prouad ka majapidamises. Koer haukus ühte ja järsku pani vulks välja üks urust. jõudsin sellele paugu külge saada. 3 käes. Seejärel koer kargutas mööda urge, kuid suurt midagi. ühe koha peal hakkas siiski haukuma ja kaevasime ligi kuid ei midagi. lihtsalt tühi tupik. Hakkasime urge taastama, kuid koer järgi ei jäta. Ikka kaevab seal koha peal. aitasin mitu korda labidaga kuid urgu edasi ei lähe. võtsime nõuks et ju on nii lõhna täis et koer segaduses. järsku koer kuulatas teraselt ja hüppas uru peale. Mõtlesin kohe, et midagi on mäda. Nagu oleks isegi midad juba kuulnud maa alt. Kaevasime edasi siis. Järsku labidas mauhti läbi seina ja mäger kohe peale pressima. kiiruga sai labidas ette löödud. Vana kaval emase jurakas(pildil ka parempoolne ja liivasem) oli endal vahepeal sellise seina ette kaevanud. peab ikka koera rohkem usaldama

Huvipärast küsin,et mis tänapäeval mägraga tehakse.Süüa ta ei kõlba ja nahaga vist ka midagi ei tehta.Vankreid ka enam pole,et mägra rasvaga rattaid määrida.
Ja koera ikka pildil pole

Just,ma muutun ka juba närviliseks.Mis koer see teile nii head jahti korraldab?Ja pildid proovi teha enne siia üleslaadimist väiksemaks.4 mega on liiga suur,avades näed ainult relva päästikut ja kerida on jube tüütu.Mingi alla 500 KB on paras. Aga muidu,mina soovin teile küll ainult jõudu .

Keegi pidi ju pildistama ka

Nahad pidime ära parkima. Vähemalt osad. Kuidagi peab neid ju piirama. Keegi ei tegele nende jahiga ju üldse. Kõik linnakud on nende valduses ja kährikuid urust ei saa.

Mida sa nüüd rohkem igatsed, urujahti või kährikuid!?

Idapoolsed,põhjapoolsed ja lõunapoolsed mägirahvad on läbi sajandite hinnanud mägra rasva külmetus ja rindkere haiguste raviks.Äkki keegi teeks selle mõju tänapäeval puust ja punaseks selgeks?

Jahikaaslane elas nooruses Azerbaidzaanis, kõik kütitud mägrad söödi ära.Eesti oludes tuleks teha trihanneloosi proov,sööb see elukas ju igasugust jama.Peaks isegi korraks mägrapraadi proovima.

Minul olnud lõksud kuu aega üleval aga veel ei midad.

Siis on ju asjad hästi, kui kährikutele seal kohta pole. Mäger (minu silmis) sümpaatne ja süütu loomake. Hukka ei julge nende jahti mõista, aga aru ka ei saa, milleks neid piirata on vaja. Urus nad talvel kössitavad ja mujal neid polegi.