Kuna eile hommiku 26 miinust, siis ei olnud mingit huvi kütiliinis seista. Selleasemel võtsime kätte ja ostsime kohaliku talupidaja käest rulli lutserni silo ja vedasime metsa laiali. sai laotatud söödakohtade juurde ning tee äärtesse, kus jälgelgede järgi kitsed liiguvad. Lisaks sai ühest hulgimüügilaost kaubeldud utiili mõeldud puuvilja ja need ka metsa laiali laotatud. Ehk oli kitsedele sellest natuke abi, metsas juba leitud hukkud kitsi.

Ka meie mehed tegid eile analoogse silopäeva.
Ise küll osaleda ei saanud tänu Võrumaa talverallile, kuna talutee otsast kimasid järjekordselt need mõttetud bensupõletajad mööda ja tee terve päev (7.00-14.30) kinni.

Meie kandis käivad igal öösel ühistu silohoidlas nosimas.Hommikul kui mööda sõidad, siis on mingi 20 pealine kari alati vastas. Hirm mõelda, kui päevase päikesega lumele koorik veel tuleb, rebast on kohati juba kandma hakanud.
Olen vaadanud, et selliseid teateid tuleb ikka iga nädal.Järva Teatajas artikkel
http://www.jt.ee/?id=215443

Eks ta tegelikult kahe otsaga asi ole. Loodusele mõjub ainult hästi, kui nõrgad isendid välja kukuvad, teisalt inimesena on raske sellega leppida.

Juba kolmandat nädalavahetust oleme vedanud ennem jaanipäeva tehtud heina, probleem pole söötmises, probleem on magamisasemetes, juba praegu magavad lumel ja need kevadet ei näe. Heina oleme üritanud panna vöökõrgusele okste vahele. söödasõimede juures pole pehmete talvedega harjunud kitsed käinud, autol on käru järgi ja kus kitse jälgi on näha olnud sinna paneme. Üks koht, kus käivada ka hirved ja jänesed, süüakse puhtaks. Muidu sordib kits peenema pebre välja ja ja jalutab edasi. Hukkunud kitsede magusid uurides järeldan, et nälga ei sure, vaid külm on see mis tapab. Mõtlemis aineks sedagi, miks Rootsis lastakse nii vingeid sokkusid (looduslik valik, paks lumi ja külm talv).

...«Praegu on ikka jama küll: kui süüa ei anna, siis nõrgemad surevad ära, maa on külmund ju!» selgitab Reinla vilja labidaga kitsasse vanni visates. «Kui esimesed külmad olid, küll nad vingusid ja kiunusid, kõik ei mahtunud korraga sööma.»
Kui tavalise talve elavad metssead maapinnast juurikaid üles tuhnides kenasti üle, siis külmunud maa peale nende kärss ei hakka ja ilma jahimeeste abita sureks suur osa neist nälga...

Julgen väita, et eelmisel talvel oli maapind sügavamalt külmunud, kui praegu. Laupäeval metsas kolades sattusin kraavi peale, kus sead olid toimetanud. Kraav oli peaaegu terves pikkuses segamini keeratud. Ei olnud neil probleemi kärss maasse lüüa.

Ka meie lükkasime traktoriga päris palju teid metsa äärtesse sisse, aga kitsed ei taha kuidagi seal magada, võibolla liiga lage ei tea.Ühel põllul jäi talunikul nisu võtmatta ning kitsed on seal karjadena platsis, siis lükkasime traktoriga põllule raja ümber, aga kitsed magavad ikkagi raja kõrval, kus on magamisasemed maapinnani kraabitud. Eile oli plaanis ka magamisasemeid neile metsas kaevata, aga kui nägime, et kitsed olid ise end maapinnanini välja kraapinud, siis saime aru, et nad saavad sellega ise väga hästi hakkama.

Mulle tundub, et kui sa neile asemed varem valmis kaevad, siis külmuvad need ju magamise ajaks täiesti ära - lume alt vahetult väljakraabitud maa on kitsedele ikka tunduvalt "mugavamad"

Sellepärast me sellest plaanist loobusimegi.

Ja Lant pääses oma sõnavõtuga Maalehte
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodu ... d=28728019

Ei puuduta küll antud teemat aga seega mehed mõelge enne kui midagi ütlete või teete.Valvas meedia silm jälgib toimuvat. Mitte,et see paha oleks.

Metslooma aidata,no jah,kui talle sööta ja soola talvel viia,kuid mõni arvab,et teeb metsloomale metsa külma ilmaga ka magamisaseme valmis aga metsloom loll,ei võta aset vastu.Ärge üle pingutage,tegemist ikka metsloomaga ja tema inimese abi eriti ei tunnista.On nati imelik vaadata neid võsa ääres paiknevaid söödasõimi,kuigi ilves ka metsloom ja talv raske aeg, temalgi kitseliha toiduks vaja,aitame tedagi.

Olen isegi näinud ,et ilvesl on kitsede söödssõime katusel magamis ase!

Ütleks selle peale tõesti et ükski heategu ei jää karistamata