No aga kui ta need nööriga puu otsa riputab ...

Ei lugenud seda kusagilt välja ja ei oska kommenteerida sellise tegevuse häid ja halbu külgi!

Ausalt öeldes teen minagi seda pattu,teades et see jumala vale.Aga olles ise koeramees,tuleb neid kährikuid mõne kuu jooksul 30-40.Kui sul on vaja paar km. tulla 2 kähra, vahest4-5 käeotsas.No ei jaksa ikka küll.Topin kuhugile kännu alla,et sead kätte ei saaks ja kõik.Ka siis kui veel nahad raha maksid,sai kohe kohapeal ära nülitud ja kehad läksid sama teed.Olgem ausad,paljud meist siis ikka päris õigesti toimib.

Seda kähra-rebase lihakeha teemat juba mitu korda lahatud. Laip metsa maha vedelema jätta on sama mis endale varbapeale kusemine Keeritsuss on juba paaril viimasel aastal usinasti pead tõstnud. Meie oleme praktiseerinud korjuse puu otsa jätmist. Metsas paju ja toomingapuid ikka on kuhu saab nn. hargi harude vahele raipe jätta. Lootus, et varesed-rongad too enne ära söövad kui maha kukub. Ei ole muidugi ka see kõige õigem teguviis, kuid kännu alt tuhnib siga raipe kohe välja

Tänud Aivar
Hakkangi edaspidi puuotsa jätma,kasvõi lisanööri selleks puhuks kaasas kandma.Kui 1..2 kährat veel kuidagi jaksaks ajust välja tuua,siis nagu ka Hundikütt kirjutab,rohkemaga läheb raskeks.Minu 1 kutsa rekord(ei mäleta,miks just ainult ühega metsas olin) on 6tk ühes ajus(ajasin üksinda siga taga).Number ise polegi mingi rekord,aga tassimine jube tülikas.Mäletan,et nahkasin metsas ära-naisele oli kasukaks veits puudu-aga need rasvased 6 nahka autoni tassida oli omaette tegemine.Siin foorumis tahaks kuulda veel,lisaks Aivarile,praktilisi soovitusi,võtaks hea meelega kasutusele .

Siin teemas polegi. Vaata siin viewtopic.php?f=31&t=6452&start=0 ta räägib, et veab selleks nööri kaasas.
Nöör tundub minu jaoks kõige parem lahendus, sest puu vahele pistetud asja suudavad linnud alla siblida (ise seda kogenud), samas alla tilkuvat mäda asja loomad ei tarbi. Iseküsimus muidugi mida jahivõõrad inimesed asjast arvavad, kui need poodud mädanud kährikute peale sattuvad.

Eks see nn. tihastele peki riputamine ka proovitud.Talvel külmaga küll,aga sügisel sooja ajaga ei taha kuigi kaua seista,pudeneb alla.Suuremosa kährikuid ju sügisel võetaksegi.Ja iseasi ,mida jahikauge inimene arvab,kui peale satub.Siis on kisa jälle kõik lehed täis ja Reporter pasundab,et millised sadistid jahimehed on,nüüd juba poovad loomi.
Nii et mis see õige on, mine võta kinni.

Kui kaelast või esijalgade tagant kerest panna, siis kaua rippus üleval, enne kui alla pudenes?

Ausalt ei ole nagu selle pilguga vaadanud,et kaua,aga on lihtsalt silma jäänud,et mitte kaua.Kui kaelast siduda siis seisab vast kauem--seni kuni pehmeks läheb ja kaelakont järele annab.Esijalgade tagant riputades tuleb aga üsna ruttu alla.Lihakeha läheb üsna varsti vedelaks ja libiseb silmusest välja.Kähral sügisel teatavasti üsna palju rasva seljas ja jalgu ainult jupp,niiet lups ja läind. Talvel külmaga teine lugu,võib terve kuusepuu ära ehtida ,seisab naistepäevani.

Manipuleerin nüüd kontrollimata infoga, aga mul justkui meeles, et roiskuvas lihas andsid trihhinellapoisid üsna kähku otsad (vastupidi külmumisele, mida nad taluvad ülihästi). Seega kui kährik juba nii pehmeks on läinud, et silmusest välja lupsab, ei tohiks ta ka eriti nakkusohtlik olla enam. Ja ega siga teda siis vist ei taha ka. Aga võib-olla mäletan valesti.

Siga sööb ka roiskunud liha,aga kui vastab tõele,et roiskudes keerits kaob,siis ju asi lahendatud.

Kui ikka liha päris mäda, ei taha seda keegi.

No kui palju neid siis maha kukub? Keri nöör kasvõi nagu niidirullil ümber kaldu oleva puutüve-oksa ja kähra. Siis ei kuku sul maha midagi Hakata ega "riputama kaelast" selle peale nagu ei tulnudki
Samas nähtaval kohal on ronk ja vares ruttu platsis. Siis nagu ei jäägi eriti midagi mis maha kukkudes seale söögiks jääks või kuidas
Muideks kunagi oli meil jahimehe eksamil "tõmbeküsimuseks" kuhu kährik pesa teeb?
Õige vastus oli- puu otsa
Peljata aga, et seenelised-marjulised neid "kaunistusi" leiavad- ei ole eriti suur- ajujahi ajal muu koriluse hooaeg tavaliselt lõppenud.

tavaliselt oktoobris ja vahel ka novembris neid korilasi ikka hulgi ajust välja tulnud ja mõni ajju tükkinud ...

Just, meil küll korilasi nii kaua metsas, kui öökülma näitab (see võtab seened ära). Aga külmadega jälle ei kolista kährikud metsas.