Enda pideva vaatluse all oleval lokaalsel alal (Kesk-Eestis) on õnneks seis suht normaalne. Siiski sügisega võrreldes ca 1/3 vähem. Arvan, et hukkimise peamiseks põhjuseks siiski kiskjad (ilves peamiselt), mitte ainult rasked ilmaolud. Tuli ju kevad jube äkki, õnneks, ja see päästis paljusid. Ja sarvedega selle on vähem, kuid siin pigem piirideta sokujaht pigem süüdi.
Kuna sõidan tööasjus suht palju ka ringi, siis oraste peal mingeid suuri karju näinud pole .
Kuidas Teile tundub kitsede seis? Tegelikult on pisut vara veel mingisuguseid kokkuvõtteid teha, kuid siiski miski üldmulje saab ikkagi vormida.

See kitsede asi on minuarust üle paisutatud, kindlasti oli raske ,kuid ei ole mina lõpnuid leidnud ei ole ka ronkade, vareste kogunemiseid näind(et avastada lõpnuid). Kiskjad võtsid suurema osa kui tavaliselt kuid massilist suremist ei ole täheldanud. Võibolla et sai õigeaekselt abistatud! Kohati võis asi ka hull olla, kuid tundub ,et mitte meil.

Jep minu arust ka üle paisutatud, kitsed elus ja terved. Muidugi kiskjad nagu ilves teevad oma töö suuremates metsamasiivides ja nende läheduses.

meil küll päris palju surnud kitsi leitud- koosolekul sai kaardistatud ja nii 40 (saaremaa)

a ja lisaks üks piikidega hirvepull ka, ja kuulsin, et kuskil oli surnud seakari leitud, aga seda mitte meie maadel.

Siin üks hädaline, põhja-Raplamaalt. See on ainuke nii hädine kes kaamerasse jäänud. Peab ütlema et viimase kahe-kolme nädala jooksul ei ole enam näha olnud....ei tea kas on juba otsa saanud. Muidu tunduvad üsna kobedad...vähemalt need kes söödaplatsil käivad.

Natuke vara veel seisu hinnata,kuid esmamulje näitab,et seis päris normaalne.Loomi on küll vähem aga mitte katastroofiliselt.Nõrkenud loomi talve jooksul nähtud vaid paari ja need ka talled.Aga suuremjagu langenud ikka ilvese saagiks-kuhu kitsed kogunesid,seal pidevalt ilvese jälg järgi.Mis veel üheks suuremaks hukkumise põhjuseks,see on autod.Paksu lume tõttu tulid kitsed teedele ja seal neid ka hulga otsa sai.Ise olen talve jooksul kümmekond laipa teelt ära korjanud aga eks neid ole rohkem olnud.Mõtlesime,et paneme kitsejahi seniks seisma,kuni olukord paraneb,aga tundub,etei ole nii karme meetodeid vaja rakendada.
Aga eks olukord ole regiooniti etinev.

Need 40 siis jahtkonna peale või terve Saaremaa peale?

Meil käis 20 pealine kitsekari seasöögi platsis märtsis.Vimase kahe nädalaga murdis ilves kaheksa kitse,ühel ööl-õhtul isegi kolm korraga.Sõõdud oli ära vaid süda ja suutäis tagakintsust, kõik 100m. raadiuses söögiplatsist.Seda siis Raplamaal.

minul söödaplatsist kõik ,kadunud hommikul orase servas terve kari tunndub ,et paisutati üle jah.

Kannatage veel veidi- praegu kitsedel suremine veel ees. Paar nädalat tagasi kui lund veel oli, siis oli ühe söödaplatsi ääres lumi täis verepritsmeid. Sõber rääkis sama juttu. Nimelt nüüd hakkavad surema karmi talve üle elanud isendid ja peamiseks surma põhjuseks on kurnatus ning kopsupõletik. See veri lumel oli kitsedel kopsudest välja köhitud. Tundub küll imelik, et nüüd kui lumi praktiliselt läinud ja süüa kah nagu on alles surevad, kuid minu ja ka mitme kaasjahimehe tähelepanekud justnimelt sellised. Muidugi pikki aastaid ei ole selliseid tegelikult normaalseid talveolusid olnud ka, et taolisi tähelepanekuid teha.

meie seltsi maadel ainult.

Kitse ikka jagub. Tundub, et seis veel väga hull ei ole. Käivad usinasti seasöödal vilja nosimas. Silo ei taha enam ammu. Aprill näitab. Mingit väga hullu lööki populatsioonile aga ei usu.

Siis lisasöötmisega midagi väga nihu,kui just keski neid kitsi maha ei murdnud.

keegi neid maha küll ei murra, ja lisasööta ikka korralikult veetud, vihtasid, silo, heina, kõikvõimalikku..