Kuidas kitsede käsi käib?

[aadu kadakas]

Eks ta ole jah, et eristub selgelt nn "metskits" ja "põllukits". Üheskoos karjas vaid raskete olude tõttu. Aga mulle meeldis rukkioraselt varakevadel kitsede arvukust ja soolist vahekorda hinnata. Mingi hetk oli suurem osa end näitamas. Kuna nüüd enamasti nisu ja raps ning rukkiorast vähem, siis vast jah, talvine kogunemine annab paremat selgust. Häda aga see, et kevadel läheb neid ka üksjagu loojakarja ning tegelikult jääbki juuniks selline umbes-täpselt arvukuse hindamine.
See ruutloenduse asi vist jah selline nii ja naa. OT! Meenub Linnuatlase tegemise algusaegadest, kui ka oli maa ruutudeks jaotatud, kuid eristama pidi hulguseid paiksetest (kas oli äkki mingi 3 liigitust esinemise kohta). Äkki peaks ka kuidagi aasta lõikes pisut seda tänase ulukite ruutloenduse ideed pisut kohendama. Olen saanud päris üllatavaid andmeid, kui omaalgatuslikult üritanud mingi 5000 ha kitseasurkonda aasta lõikes ära hinnata. Ja kusjuures on üheks oluliseks abiks olnud just nende metsas elavate sokkude piirkondade väljaselgitamine, kust siis mingid nigelamad minema lüüakse. Neid "kolle" siis jooksuajal näeb ka "väljas". Aga pikk jutt .... Muidu kitsede käekäik tundub hetkel normaalne olema.

[aadu kadakas]

Peale kogunemiskohtadest laialihargnemist on ikka kitsevaatlused vaesed. Üksikud siin-seal ning metsas sees jälgede järgi ka suht tagasihoidlik seis. Kui peale üleeelmist talve oli vast 1/3 kitsede arvukust (võrreldes tipparvukusega) kokku tõmmanud, siis peale viimast talve julgen väita, et vast 2/3 tippseisust (4-5 aastat tagasi)on tänaseks vähenenud. Kui tippajal oli ühes piirkonnas umbes 130-150 is, siis täna kipub olema samas piirkonnas seis 30-50 is. Loomulikult väljasuremisest pole juttugi, kuid minuarust peaks kitsejaht sellel aastal väljenduma peamiselt tallejahis sügise teisel poolel. No selline isiklik arvamus asjast.

[Tormis]

Täna hommikuse jalutuskäigu tulemus: nähtud 9 hirve ja 3 kitse.

[aadu kadakas]

Postitan siia teemasse oma mõtte.
Nimelt oleks minuarust parim hetk just täna, kitsede arvukuse langedes, hakata arutlema selle üle, kuidas taas arvukuse plahvatuslikul tõusul seda maha ei magata. Ühest artiklist selgus ka, et arvukuse langustrend saab täpsemalt selgeks 1-2 aastase hilinemisega (riigipoolne statistika). See on väga sarnane hilinemine tõusutrendi määratlemisega. Sarnaselt, teatud reservatsiooniga, võiks täheldada ka teiste sõraliste arvukuse "hüppeid" (loodetavasti põdra arvukuse hindamine on stabiilsemaks muutunud).
Kitsede käekäik on mulle jätkuvalt indikaatoriks, et hinnata näiteks suurkiskjate seisu. Täna oleks suurepärane võimalus panna paremini paika sihipärasem küttimisvahekord sokkude-tallede-kitsede vahel, kui arvukus üles hakkab kerima. Sellest juttu ka teemas "Sokk 2011" (Kirp jt.).

[soul]

Postitan siia teemasse oma mõtte.
Nimelt oleks minuarust parim hetk just täna, kitsede arvukuse langedes, hakata arutlema selle üle, kuidas taas arvukuse plahvatuslikul tõusul seda maha ei magata. Ühest artiklist selgus ka, et arvukuse langustrend saab täpsemalt selgeks 1-2 aastase hilinemisega (riigipoolne statistika). See on väga sarnane hilinemine tõusutrendi määratlemisega. Sarnaselt, teatud reservatsiooniga, võiks täheldada ka teiste sõraliste arvukuse "hüppeid" (loodetavasti põdra arvukuse hindamine on stabiilsemaks muutunud).
Kitsede käekäik on mulle jätkuvalt indikaatoriks, et hinnata näiteks suurkiskjate seisu. Täna oleks suurepärane võimalus panna paremini paika sihipärasem küttimisvahekord sokkude-tallede-kitsede vahel, kui arvukus üles hakkab kerima. Sellest juttu ka teemas "Sokk 2011" (Kirp jt.).

Kui tuleb veel näiteks kaks sellist karmi talve või siis veel karmimat? Mis siis nendest plaanidest kasu on, kui arvukus langeb võrreldes tänasega veel 30%? Keda siis veel küttida on? Ka täna on juba täitsa kitse vabasid piirondi.

[aadu kadakas]

Kui tuleb veel näiteks kaks sellist karmi talve või siis veel karmimat? Mis siis nendest plaanidest kasu on, kui arvukus langeb võrreldes tänasega veel 30%? Keda siis veel küttida on? Ka täna on juba täitsa kitse vabasid piirondi.

Arvan, et on oluline komplekselt vaadata kitsede arvukuse dünaamikat ja muutuste põhjuseid. Nagu hetkel arvata võib, on kitsede arvukuse allakäik seotud küll raskemate talvedega, kuid paljus ka kiskjate kõrge arvukusega ning mingis osas ka harjumuspärase küttimisega. Teises teemas on õnneks tõusnud esile see kiskjate "ninaesise" mure ja surve on kitsedelt nende vähesuse tõttu läinud metssigadele, põtradele ja ka kährikutele. Kui talved on jätkuvalt kitsedele rasked, küllap see arvukus senikaua väike saabki olema. Ilmselt oleks asi palju hullem, kui poleks metssigade lisasöötmist ja poleks põllumehelt sobivat põske pista. Kui aga arvukus ikkagi kõige kiuste taas üles läheb, siis muutub minu eelnev postitus aktuaalseks. Ja ei saa ma ikkagi mainimata jätta seda, et kui suurkiskjad on jätkuvalt eristaatuses (nemad peavad olema heas seisus, teised võivad seda) ja seetõttu kannatab näiteks muuhulgas kitse jt sõraliste arvukus ebaloomulikult palju, siis pole õige küll seetõttu leida lahendust vaid sõraliste küttimise vähendamises.
Või ongi äkki nüüd mingi eesmärk saavutatud, et suurkiskjad vähendavad sigade ja kährikute arvukust? Selline looduslik variant, mida inimesed paraku ikkagi suunavad. Siiski pole sel jahinduse ja jahimajandusega palju pistmist, mille osa on ka jahiulukite majandamine, mille aluseks on paljus teadmine tegelikust seisust ning jahikorraldus. Repliigina ka seda, et ligikaudu tosina aasta tagune raieaeg(arvata võib, et miski aktiivsema raie tsükkel lähikümnendil ees seisab) oli ka üheks kriteeriumiks, mis kitsede arvukust aitas üles lüüa. Ja sellise maksimumi järgi ei saa/ei tohi suurkiskjate arvukust sobituma panna.

[valgeronk]

Paar päeva tagasi sõitsin meie jahimaadel oma 60-70 kilomeetrit ringi.Nägin 5-te kitse-sokku(jahimaid 15 tuhat hektarit)Aga üldpilt ikkagi nukker.Paar aastat tagasi oleksin näinud 3-40et.Ja nüüd nähtud sokkudest olid mõlemad noored sokupoisid,vanemad vist taevastel maadel?

[Üllar Tamm]

Sõidan iga päev töö tõttu (harvesterioperaator) Võrumaal ringi erinevatel kellaaegadel varahommikust hilisõhtuni. Kõige rohkem olen näinud rebaseid, vahel trehvab ka jänkusid, korra trehvasin ka nugisepoissi metsateel. Peale lume sulamist olen näinud ainult paari kitselist, isegi kitsejälgi metsateedel pole näha Sõites hakkab juba ohutunne kaduma, et mõni kitseke kuskil teele võiks hüpata. Ja liigun sageli ka kohtades, kuhu inimesed suht harva satuvad. Praegu paistab küll, et kitsedega on lood päris nutused.

[andrus]

Aga kährik??

[Üllar Tamm]

Minule on ainult üks ette trehvanud.

[mürka]

Sai täna jalutada kahel vilja põllul. Nägin kahte suurt kitse ja ühte sokku.

[Välek]

Ajasin tallele niidukiga otsa. Pärast oli hullult sant olla, kirusin, miks üldse niitma pidin minema.

[Välek]

Täna lõppes niitmine napilt ohvriteta. 2 suuremat talle jooksid 10x10 meetrit niitmata lõputükist välja- andsin ennatlikult signaali ja kasu sellest oli. Pärast tuli mamma otsima. Eks vaśt hiljem said kokku. Emane sinikael tõusis kõrgest heinast lendu. Pesa ega poegi ei näinud, aga part tuli iga ringi ajal tagasi, maandudes veel takerdus niidetud heina sisse ja käis kukerpalli. Siis käis ringiratast ja otsis. Jõgi jäi alla saja sammu kaugusele. Kuradi valus on vaadata, kui loomake kannatab oma tööde- tegemiste tõttu.

[Ats]

Äkki niidukijuhid räägivad ka sellest, kus põllul niitmist alustate ja lõpetate?

[Välek]

Kui sellist küsimust oskad küsida, tead vastust ka. Ja kui ei tea, loe siit http://www.pikk.ee/est/maamajandus/took ... agregaadid