Samad sõnad siin.

Tõepoolest väljadel, mis palistatud metsatukkadega, on neid kohati kuni tosinani karjas või enamgi (tavaliselt siiski sellised 4-6 pundis). Aga metsamassiivides ikkagi üsna vähe. Arvan, et eks ilvesed neid palju karjatavad.
Tähelepanekud Järvamaa-Jõgevamaa ehk Kesk-Eesti kandist.

Meil küll nii lilleline asi pole. Vahest harva mõni üksik põllupeal ikka liigub. Üks 5 liikmeline punt oli ühes tukas sees aga see oli ka mitu nädalat tagasi ja rohkem neid näinud pole.

Samad lood mis Aadulgi ainult.........ilvese jäljega on see aasta jube tuuga.Kui eelnevatel aastatel ilvese jälje leidmise probleeme ei olnud siis nüüd on sedasi hundiga.

Täna olid kaks tükki naabrimehe kase all okstest toitumas. Kahjuks seebikarbi jaoks oli natuke pime pildistada. Üldiselt on iga kolmas põld paksult jälgi täis seega ikaldust pole ja paistab, et neid jagub.

Arvan,et meil kümnendik järele jäänud.Kus mõni aasta tagasi oli põllul 40tk,siis nüüd4tk.Ja mida veel täheldanud,et hoiavad majade lähedale.Kui toituvad kusagil läheduses põldudel,siis magama tullakse päris maja lähedale ,isegi vaiksemasse aeda.Ja metsamassiivid ikka päris tühjad,väga üksikud jäljed vahest näha.

Mõnda kitse ikka vahel kohtab. Paar päeva tagasi nägin naaberküla lähedal põllul veel 9 pealist karja Samas on selle kandi oma jahimaaks valinud ka hundud, viimaste jälgede järgi pakuks arvuks 7. Kolavad päise päeva ajal küla vahel ringi. Ja kahe päeva jooksul leitud murtud kitsede jäänuste põhjal võib öelda, et külmade saabudes on hundudel söögiisu tõusnud, külmaga ju rohkem energiat tarvis. Niisiis on kitsede seis pikemas perspektiivis üpris nutune.
Jahimaa teises servas pendeldavad 3-4 kassi ka meie ja naabrite maadel, lisaks mõned üksi kolajad.

Võrreldes eelmise aastaga olukord parem. Eelmine aasta sai viidud vilja ja õunu ja kõike ja ei olnud kedagi kes seda sööks. See aasta nii pea kui sai õunad viidud ja oksad langetasid olid jaol, tundub ,et vähemalt 3 tükki pundis otsustades magamisasemete järgi. Tundub ,et olukord parem ,aga mitte veel hea.

Meil lõuna-läänemal küll kitsedega nii hästi lähe kui siin eespool kirjutajatel. Põldudel ainult rebase jäljed ja viimati kitsi nägin oktoobris.

Meil Jõgevamaal Peipsi ääres on ikka kitse, aga jah võiks ikka rohkem olla. Kuid eks ilves ja hunt teevad ikka oma töö, ilvese jälgi on palju aga lubasid pole enam ja juurde ka ei anta.

Umbes 2 aastat tagasi sõitsin enda kandis ringi, kusagil tunni jooksl nägin oma 50 kitse küll. Aga nüüd saab neid vaevu kahe käe peal üles lugeda. Viimaste jahihooaegadel on väljastatud ainult mõned üksikud kitseload. Muidugi ilves kah teeb oma tööd. Asi suht kurb.

Vahepeal said kitsed lumel kõndida, kuid uus lumi ning sula(d) teevad neil elu vastu kevadet taaskord raskeks.

Millal see oli et kits sai lumel kõndida. Nüüd, peale iseseisvuspäeva sula natuke kannab, nt mu suurte käppadega ja kõhna peni vaiksel kõnnil (mitte joostes), aga mitte mingil juhul peenikeste tokkidega kitse. Aga enne seda oli puhas tuhklumi, see ei kandnud isegi mitte rebast ega takistanud maasturiga sõitu ...

Tartu-Viljandi mnt. ääres magab ja toitub ühel põllul kitsekari. U. kuu tagasi oli neid karjas 5, nüüd juba 15.

See tavaline nähe, et kevadel kitsed ennast karja koguvad ning päikese käes soojendavad. Usun, et selleks põhjuseks on kindlasti ka kiskjate eest pagemine.
Selle "kitsi on küll" juttu mina isiklikult ei usu. Seda lihtsal põhjusel - meil ka mitu meest väitsid - äh metsad on loomi täis pole neid vähe ühti. Vinguti, et miks sokujaht suveks keelati ning sealube väljastati suvel kahe sooviva mehe peale 1.
Nüüd siis nn. kokkuvõtete tegemise aeg. Kõige huvitavam asjaolu, et need "ärplejad" jäid ilma loomadeta. Kurtsid , et loomad kadunud justkui maa alla. Muidu oli veel eelmise aasta sügisel näha kuidas kitsed karja moodustasid ja tundus, et neid on tõesti palju. Metsas ringi liikudes aga olid lumel kitsekarjade jälgi näha ainult loetud söötmiskohtade juures. Seejärel oli näha kuidas ilves on oma osa võtma tulnud ning kitsede kari läks teise kohta. 1-2-3-4 puntide jälgi aga ei ole metsas üldse. Muidu ikka jagus neid päris suurde metsa, kustkohast nn. põldu ei käidudki.
Kindlasti on piirkonniti arvukus erinev, kuid vähemalt meie piirkonnas tõenäoliselt paneme sellel hooajal kitsele üldse veto peale. Õnneks on see talv kergem ning loota on arvukuse kosumist.