Absoluutselt nõus. Nii kui jooksma aetakse, nii kohe vajuvad läbi ja ilvesele tõenäoliselt kerge saak.
Kodukandis oli (üllatus omaette) keset välja 15 kitse(sarviliste osakaalu ei tea). Ilmselt toidus külapool (silo, kartulijäätmed) ja paar prisket ilvest metsapool (jäljeluure). Tegelikult oli hea taas sellist punti näha, kuid teisalt kurb, kui nad niiviisi nagu piiramisrõngas on ja metsas sees olla ei saa.

Meie maadel jooksevad küll kitsed täie hooga lumel ja kuhugi ei vaju,aga inimest ikka õieti metsas ei kanna,põllul küll.

Veel üks artikkel kitsedest.
EPL: Talv jätab kitsedest alles riismed
Tuleb välja, et isegi nugised on võimelised kitse maha murdma.

Oh seda hala, eelmine talv ka hädaldasid, et saab otsa. Ei saanud ja ei usu, et ka see talv nad otsa saavad.

Meil ühes põldudevahelises tukas kitsedel söödakoht Pidevalt 26 kitse peal,magavad,seal samas platsi servas .Täna avastasime,et ilves sees.Seni suutsime eemal hoida aga nüüd teevad küll kevadeks puhtaks.
Eile avastasime teise kohta süüa viies,et sinna üksik hunt sisse läinud.Samas see kohe näha ,kui röövlid sees,kitsed kõik põllus,metsa ei julge minna.Mida teha,mine või tõesti vanaisa luba otsima.

Hmm, jutt hakkab tsipa agrotehniliseks minema. Mida need ilvesed/hundid siis sööma peaksid? Et kui nüüd kitsedel liikumine raskem (oli?), siis tulevad ja murravad kõik maha? Mets, vähemalt meie kandis , ei ole päris põllulapp, kus elu ja tegevus 100% "peremehe" kontrolli all.

Meil enamus jahimaast põldudevahelised suuremad- ja väiksemad tukad ja sealne elu üsna hästi kontrollitav.Ja see jutt ,et hunt ei murra rohkem kui süüa jõuab,minuarust paika ei pea.Jahiajal ajamas käies,mööda hundi jälgi liikudes ,leidsin kolm murtud kitse,kusjuures seda jõudis teha ainult ühe ööga.

Kitsede käekäiku ja asurkonna dünaamikat on väga oluline jälgida. Üldse on oluline jälgida nende käekäiku, keda paljud kiskjad (röövlinnud) oma eluspüsimuseks tahavad nahka panna - olgu siis jänesed, oravad, metskanalised jt, sealhulgas ka metskits.



Looduses "peremehe"(ilmselt mõtlesite inimest) kontrolli all olevaid asju jääb üha vähemaks.
Kiskjad (ning röövlinnud) võtavad loodusest mõistagi ellujäämiseks vajaliku. Täheldada võib aga seda, et "ninaesine" muutub aeg-ajalt. Pole nugisel enam oravaid ja kanalisi, hakkab ka nõrkenud kitsi või tallesid võtma. Samuti ilves võtab rohkem kitsi, kui jänest ja metskanalisi vähem. Eks seda temaatikat võiks kaugele arutleda.
Väidan lihtsalt, et metskits on mulle heaks indikaatorliigiks, et saada aimu ka mõnede teiste metselukate käekäigust.

Poolsada hirve maiustas talumeeste siloga
http://www.ilmajaam.ee/?id=393651

See ju leheneegri jutt.Kas ta ise käis kohal ja nägi,et just POOLSADA hirve oli ja usun ka,et loomad mitte ei maiustanud seal,vaid suure näljaga sõid silo(mis neile loomadele ikka hea suutäis).

Kitsede käsi peaks tegelikult päris hästi käima hetkel. Käisin täna traktoriga uue silorulli järel ja minu üllatuseks kandis koorik traktorit. Pole sellist pulli varem veel näinud. Muidugi sellest lumest nad ise magamisasemeid puhtaks ei kraabi.
Pakun, et kitsed seal peal lasevad küll traavi.

Küllap traavivad kohati jah. Samas ikkagi on nõrkenuid silma jäänud - ilmselt miski kopsupõletik lumel magamisest kummitab.
OT! Aga see traktoriga lumelsõit meenutab ammusemaid aegu, kus sai jalgrattaga rabades sõidetud. Kuhu paar tundi tavaliselt pidi kõndima, jõudsid veerand tunniga.

viimastel päevadel on olnud natuke aega autoga ringi liikuda ja täna ka räätsadel 4,5 tunnise matka teha ja kitse on üllatavalt palju näha olnud, rohkem kui sügisel ja suvel

P.S. Kakukesele - Metsas ja langil oli lumi ikka väga kohev, isegi räätsadest tuli lumi läbi ja jäi nende peale raskuseks.

Meie kandis koorik nii tugev ,et kits võib rahulikult joosta,läbi ei vaju.Eile põldudevahelist teed sõites olid 7 kitse põllul ja panid jooksu,pea km jooksid maha ,ilma et mõni oleks läbi vajunud.
Aga magavad lume peal,ei ole sellist kohta isegi metsa all,kust suudaks lume ära kaapida.

Honkomees, Võrumaal jah pole nii vihast koorikut, kui Tartumaal. Käisin ise paar päeva tagasi Võrumaal seasöödal suusa ja kelguga. Isegi taks vajus mingitel kohtadel läbi metsas.