Kuigi ise praegu jahiga ei tegele,arvan,et sellist talve nagu eelmine ja pragune,oli just vaja kitsede arvukuse reguleerimiseks.Meil läks kitseuputus ikka väga suureks ja igasugu haigused levisid.Oli ka juhuseid,kus lastud kits oli nii haiguse tunnustega,et aeti lihtsalt koos kõigega auku.Karm talv on meie oludes just see,mis loomade arvukust reguleerib ja nõrgad ning haiged ära korjab.Kuigi jahimehed endale vastu rinda taovad,et meie reguleerime,ei suuda nad ikka niipalju kui emake loodus suudab.Ka kiskjad saavad kätte just nõrgemaid loomi,tugev kaob minema.Ja kui nüüd uus suvi tuleb,on kitse vähem kindlasti aga nad on tugevamad,kavalamad ja tervemad.Pakuvad jahimehele ka rohkem jahirõõmu kui mõne haigustest puretud kitsekonna laskmine.Et ei maksa ulguda murtud kitsekorjuse juures,toitke aint metslooma õigesti(nagu Kakuke teeb) ja usun,et nii mõnigi elab talve hästi üle.Toidust oleks kitsele minu arust praegu(vastu kevadet) hea just mahlaks sööt,nagu silo või purustatud juurikad.Saavad ka metssead sealt oma osa ja ehk mõni muugi metsloom.

Kuule Jorr, kui hirmus kitseuputus on saada umbes oktoobris priva,tuleme kohale teeme su jahipiirkonna kitsevabaks,täiesti tasuta.

Ah kitsede osas on veel vara midagi arvata.Praegu ju tõstetakse ilvese arvukust ja eks ilves taha ka süüa,pealegi kui söök kitsede näol aint luuramiskaugusel.Kodukass ka alati hiiri ei söö,aint murrab ja mängib temaga,kuid kuna murdmine kassil veres,siis ikka.Kitsedel aga oligi puhastust vaja,nõrgemad maha.Levis ju kitsedel varem ka pasatõbi ja nüüd enam eriti pasaseid kitsi pole märgata.Saaremal aga alati eriolukord,kuna siga palju ja kuna kits sureb,oot,kuidas see jääteed tegev hiiumaa mees ütleski,et....,noh ehk on ka siis jahiga sama.

Kas keegi on vaadanud kitse ja soku urineerimis kohti? Mis värvi on?

Tulin just ja märkasin isegi, et kusi verine. Ime isegi see, et täna kitse nägin. Saaremaal hirved jahihooaja väliselt keset küla iga päev. Õunapuu aedades oksi järamas ja kus rullid või hein siis seda söömas. See, et Jorr reguleerimisest räägib on kohatu. 2 aastat tagasi võeti vastu jahihooaja pikenemine metskitsele. Täna, 2 aastat hiljem, võtaksin meie jahipiirkonnas kitse looduskaitse alla. Hirv seevastu saab siin väga hästi hakkama.

Seda verist kust märkasin ise ka. Aga kas seal võib olla see värvus tingitud söödast????
Veri on ka selline suhteliselt tume. Sokud ja kitsed tunduvad olevat hetkel võrtsel arvul.

Silo minu arust määrab ka selle kuse värvi. Kus silo, seal punasem, kus hein ja vihad, seal kollane.

Kui kusi ikka tume, siis kitsel neerud läbi ja põhjuseks lumel magamine, vana tark loom magab kuuse all. Huvitav teooria, silo söömisel kusi tumedam. Ma ei usu, et kits käib 15 km kaugusel silo söömas.

Hetkel koonduvad kõik ikka sinna siloaukude või sööda platsidele kust sööta saab ja tavaliselt on selleks ikkagi silo.

Ise millegipärast ka täheldasin peale silo andmist, et uriin kitsel punakam. Muidu mujal ikka kollane.

Eile õhtul oli just juttu kitsede kusest. Ja koorus välja huvitav tähelepanek- kevadeti ongi kitsede kusi roosakama tooniga. Ja seda ilma silo söötmata. Silo hakatud alles viimastel aastatel andma. On põhjuseks haiged neerud lumel magamisest või miski muu ei oska öelda. Äkki meie veterinaarid oskavad antud teemat valgustada
Samas kas lumetemperatuur ei ole kõrgem kui ilma lumeta sügavalt läbi külmunud maa Lihtsalt lumi soojenedes muutub veeks ja kasukas märgub, maapinnal magades aga peaks kasukas kuivaks jääma, eriti kui veel maapinna ja kasuka vahel kulu ja lehti on

Koerad murravad kitsi keset Elvat
http://www.tartupostimees.ee/?id=402665

Korra juba kirjutasin,nüüd siis kordan oma tähelepanekut-vene ajal polnud pooletoobiseid puukallistajaid,vähemasti polnud nendest midagi kuulda.Ja sellest tulenevalt polnud metsades ka hulkuvaid koeri.Need vähesed,mis hulkusid,saadeti suurema kisata parimatele jahimaadele.Nii lihtne see loogika ongi.

Äkki eksid jyri,minu mäletamist mööda,oli ka vene ajal kevateti alati see koertejama.Ehk ullemgi veel kui praegu,kuid siis olid teised tegurid ja seadused.Polnud varem ju maal külades krandsid tihti peale kusagil ketis ega aia sees.Ka kitsi polnud nii palju,kui paar talve tagasi.Kuid jah,siis jäid paljud hulgused metsa kadunuks ja hulkuva koera laskmine oli siis kasulik isegi,sest nahk läks nahaplaani täiteks ja võeti kokkuostu vastu.Oleks praegu ka riiklik kohustus nahaplaani näol olemas,küll kukuks neid hulguseid metsas praegugi.Minu mäletamist mööda,oli suure hundikoera nahk nati kallim kui jänesel.

Jorrile-eks ikka kevadeti on asi teine,kui sügiseti.Aga kevadeti oli tollal nepijaht,peentele haavlitele alati ka kartetch ja kuulidki kaasas,sest hunti lasta oli lausa kohustus.Ja siis sai,mis sellest et kõigest 2 nädalat(kord oli ka 1 kuu-01.04-02.05),ka hulkuvate lontruste populatsiooni harvendada.Mina ikka linnavurlena seisukohti avaldamas.