Hetkel on probleem selles, et gruppides hakkavad jälle silma sitase ***** loomad. Vähemalt kahes grupis nii (esimeses 21 looma ja teises 17). Muidugi, loota võib, et asjaolu tingib pidev rapsi söömine ning see lihtsalt võtab mõnel kõhu lahti.

Peale seda esimest suurt sula, kui ööseks tegi taas kahekohalise arvu miinuseid. Metsas ei kandnud, väljadel kohati küll. Kiiremal liikumisel vajus muidugi läbi.

millal see esimene suur sula oli? Meil nagu see lumi maha tuli, nii miinuspoolele jäigi, nüüd iseseisvuspäeva aegu oli esimene sula ...

OT! Oli vist 20.02. paiku, kui hakkas Kesk-Eestis kõva lumesadu ning tuisk ja siis oli suur sula järel. Eks Eesti lõikes võib ilm päris palju erineda. Aga ei tahaks selles teemas nüüd enam mingi meteoroloog olla - kitsed igatahes vahepeal lumel kõndisid.

Mul on kolmandat aastat kitsekari oma hoovist võtta (Tabasulu, Harjumaa). Olen neid saatananahku toitnud, et elupuid ää ei sööks. Praegu on pideval söödal kuni 6'ne kari, kus 4 kitse, 1 sokupoiss eelmisest aastas ja üks juba pea pronksitrofee... iga õhtu tulevad sööma, osa jääb aia taha "hotelli" ja võtab hommikusöögi kah lisaks...lõbus neid jälgida aknast....päris julged juba lasevad söögi viimisel nii 15-20m ja kui söök ette antud on mõne minuti pärast platsis...

mõned ikka on veel elus. foto sauna ukselt.

Lühikese ajaga on meie jahtkonna maadel õnnestunud kaelustada kolm kitse. Neist kaks täiskasvanud ema ja üks sokk. Saame ehk kitsegi eluviisidest ja liikumisest varsti rohkem teada.
Siinkohal ei saa muidugi märkimata jätta, et kogu protseduuri, alates puuri ehitamisest, kitsede kinni püüdmisest kuni kaeluse kaela panemiseni viis oma kätega läbi siin foorumis palju nuhelda saanud ametnik Männil.

Väga eeskujulik tegevus, igatahes!
Maru hää oleks, kui samaaegselt saaks sedasi uurida punti nö "paksus metsas" elavaid kitsi ning ka põlluvahe kitsi. Lausa hea oleks veel see, kui mõnel suuremal looduskaitsealal seda lisaks teha.

Viimastel päevadel olen jälginud ühte 9-st punti. Käituvad üsna "põllukeskselt" karja tihedalt koos hoides. Lähedal metsas lumesiilu peal olid keskmise ilvese jäljed ka - ju siis taas see "karjatamine" (jänesed igatahes juba jälle kadunud). Muidu oli ühel õhtul võrdlemisi lokaalsel alal ca 20 is väikeste puntidena (2-4) toimetamas. Selle suure seltskonna eestvedajaks on suur sokk, kelle ümber oldud kogu talve jooksul ning seetõttu ilmselt väheke paremini ellu jäädud. Nii, et sokujahil võiks olla meestel rohkem oidu tõsisemad tegijad ellu jätta. Kasvõi eelneva näite pärast. Olen ise seda püüdnud väiksel alal juba viimased 10 aastat, kuid enamasti kukuvad nad ikkagi enne tõsisemat jooksuaega.

Kusagilt juba läbi käinud,et Rootsis vist olla uurimusi tehtud,et soku valiklaskmine ei anna mingeid tulemusi.Vaevalt siis,et ta meilgi midagi annaks.Kuigi mõte on ilus aga medaliväärse loomaga kohtudes lastakse see raudselt ka enne jooksuaega ära.
Aga kitse seis hakkab jõudsalt paranema.Meil pole kaks aastat kitsejahti peetud ja ka sel aastal on plaanis nad rahule jätta või siis paar sokukest ühisürituste tarvis lasta.

Kui hommikuti näed ca 20-30 hirve, siis metskitsi ainult 5-6 aga need on ka väga ilusad ja tugevad loomad. Teemast kõrvale, noortel hirvepullidel on veel sarved peas, ainult ühel pullil oli uued karvased müksud kõrvade vahel.

Sõitsin minagi nädalavahetusel nats autoga jahimaadel ringi.Tulemus:ühel suurel metsaheinamaal(2x0,6km.)5 kitse-sokku,24 hirve,teisel heinamaal,(1.5x5km.)kits kahe tallega,7+1hirve(üks hirv teistest eraldi) kahel noorel isegi sarved veel peas.Sügisel k---t ei tea, kuhu need pundid kadunud???Ei ole meie jahipunt juba 3 hooaega kitse-sokku küttinud,näis kuidas sellel hooajal?

Tundub et hästi, nädalavahetusel nägin sokku kel sarved jaba poolenisti paljaks nühitud.

Viimased jahedamad ja selgemad ööd on toonud kitsed paremini nähtavamale.
Eile ühes pundis sokk+kits+kits ja tall+kits ja 2 talle. Täna teises kohas 6 looma (2 kitse, mõlemal 2 talle) ning veel 1 km vahega 4 looma (kits 2 tallega ja "piiksarv" sokk).
Talled on hästi suured ja tugevad.
Ilves muidugi "servast" ahistab, kuid kui ei tule raskemaid talvesid, siis paari aasta pärast peaks olema kitsede seisund arvukuse mõttes taas hea. Muidugi sokuga trofee mõttes läheb rohkem aega. Aga ei maksa ette rutata, sest suurkiskjate arvukus võib palju määrata. Samuti see, kui palju neile sigu jätkub. Sigade juurdekasv on mitmel aastal just seetõttu kohati üpris nutune.

Ja suurkiskjate arvukus oleneb suuresti jahimeestest,kui enamik mehi on seltsis lihakütid ,siis ilmselt kitsel ja seal väga tuleviku ei ole.