Siga ja sea käitumine

[aadu kadakas]

Kummaline siga oli siis jah, et niimoodi käitus ja ära kah ei tahtnud lõppeda. Aga vintsked mehed, et ikka asja sinnapaika ei jätnud
Kakukese ründajat aga väga ei mõista. Väga hea, kui keegi räägib asju nii nagu on olnud. Ma näiteks olen lasnud pukist "põrsa", mis oli täpselt seakujuline mätas koos musta laiguga selle kõrval. Paarkümmend siga oli söömas ja mul oli mõte see "pisike " servast ära korjata. Tabamus oli muuseas hea. Äkki peaks ka nüüd mingit leimi saama. Aga see pole selle teema jutt...

[kakuke]

õpppppiiiii laskma mees....

Mis ma ikka oska kosta, kui et aitäh heade soovituste eest, eks ma püüa.
Tõsisemalt rääkides, siis eluke ikka selline, et erandeid tuleb sisse ja mida rohkem teha, seda enam neid sisse trehvab. Ma ei viitsi isegi hakata siin seletama, et mis asjaoludel selliseid asju juhtub, aga fakt on see, et juhtub. Ja see, mis ma eelmises postituses kirjutasin, oli point tegelikult selles, et kui loom on paugust veel segane, siis annab kiirelt tegutsedes (mitte uimerdades) ta ära lõpetada, aga kui jalad alla saab ja aidaa minema paneb, siis võidki jääda teda taga kihutama, vot siis tuleks anda talle aega. Loom, kes peale pauku kukub, pole alati veel 100% kotis, pigem on kotis see loom, kes peale pauku jookseb ja siis kukub.
Vollifedja jälitamise tulemus on ikka tase, miskit pole kosta. Aga, et siga mööda oma vanu jälgi vahest tagasi läheb, selleks pannakse meil alati vanadele jälgedele keegi kütt ette.

[Joosep Käba]

Selline jälitamine on tase. Müts maha. Unistan oma ette et oleks meie seltsis ka kunagi selline koer ja mõni koeramees kes ainult laikat jahikoeraks ei peaks.
On kordi olnud juhuseid kui haavatud läheb koeraga tükki sisse ja aru saades et ega lihtsalt penide eest pääse või tajudes etteminejaid tuleb ikka oma vanu jälgi tagasi.

[maapähkel]

õpi tundma:d...KUULE ÄRA AJA NAERMA KARM mees oled..ka üks selline kes julgeb läbi interneti sõna võtta we...shitt nift papa garlo...

õpppppiiiii laskma mees....siga on suur loom ja sa leiad selle kõige parema koha ülesse järgmine kord proovi põlve:d ja ,mis puutub jälitamisse ,siis kindlasti tuleks 30-1h oodata anda loomale võimalus varjuda ja lasta verel joosta,siis on tulemused ka paremad otsimisel..

See kas kohe minna järgi või mitte on nii ja naa asi. Mul paar juhust endal seaga plnud, kus lased pukist ära, mats maas. Istud nii 15min ja ootad, et korralikult ära sureks. korraga vaatad, et sipsib jalgadega siis ajab ennast püsti ja metsa poole uimerdades minema. Siis sai kiirelt järgi mindud ja metsas ära lastud pooluimane loom. Hiljem looma lahti võttes selgunud, et heal juhul kammipauk (pigem turjalihasesse) ja arvatavasti oleks kuni tänase päevani läinud.

Kui kuu naljakamat postitust valitaks siis see saaks kindlasti esikoha Sa mees ära plärtsu vaid natsa õpi tundma kellega sa laiad Ahjaa, väike emakeele koolitus ei tuleks mitte kahjuks.

[maapähkel]

irwe...teine kord on äkki seakujuline inimene või mis veel...taevas tule appi...

Kummaline siga oli siis jah, et niimoodi käitus ja ära kah ei tahtnud lõppeda. Aga vintsked mehed, et ikka asja sinnapaika ei jätnud
Kakukese ründajat aga väga ei mõista. Väga hea, kui keegi räägib asju nii nagu on olnud. Ma näiteks olen lasnud pukist "põrsa", mis oli täpselt seakujuline mätas koos musta laiguga selle kõrval. Paarkümmend siga oli söömas ja mul oli mõte see "pisike " servast ära korjata. Tabamus oli muuseas hea. Äkki peaks ka nüüd mingit leimi saama. Aga see pole selle teema jutt...

[aadu kadakas]

Paistab, et Maapähkel ei aruta siin asju ega jaga kogemusi, vaid laseb mingit auru välja. Äkki peaks seda mujal tegema, ei viitsi sellistega siin maadelda? Muidugi, kohe kindlasti on 20-pealises seakarjas mõni inimene ikka alati kaasas.

[honkomees]

njah, asi maapähklitega on kuidagi mädaks läinud. Kõige järgi otsustades on tegu minu jahimeheaastate jooksul ESIMESE EKSIMATU jahimehega, kel kunagi ei juhtu äpardusi. Reaalelus selliseid ei ole ja sellise jutuga ongi jutumehed, kes tegelikult jahist essugi ei tea. Tahaks näha ühtegi tõsist jahimeest, kel pole juhtunud mõnda apsakat laskmisel nagu kakukesel või kadaka aadul. Kõik üsna tavalised juhtumised. Ja teades natuke kakukese laskmistaset, siis teda tõesti mingi tundmatu mees laskma õpetama ei peaks. Natuke võiks ikka tagasihoidlikkust kah olla ...

maapähkleid sigade ette viskama ...

[baddmann]

Maapähkel läks kuuajalistele eksimatuse kursustele.

BM

[Metslane]

Kallis maapähkel ole parem päris vakka kohe. Ole kui hea laskja tahes loom lippab ikkagi 100 meetrit, nii et silm ka ei pilgu. Sellest aastast kaks kogemust. Esimene kord oktoobri alguses, kui lasin hirvelehma 75 m peal. Olin kindel, et tabasin ja poole tunnise otsingu tulemusena leidsin 100 m pealt nagu lahkamisel selgus südame pauguga hirve. Hämaras ei leidnud tilkagi verd. Samas sõber lasi suvel sea, kellel korralik veri 100 m taga ja siis kinni. Otsisime üle kahe tunni taskulampidega. Alles järgmine päeva hommikul valges leidsime 200 m kauguselt laskmispaigast kopsu lasuga.
Ma ütleks, et mõlemad lasud abaluusse ja abaluu taha oli korralikud(loe: õppppiiii laskma mees...), kuid metslooma visa hing kandis nad ikkagi päris kaugele.
Olen hakanud pooldama verejälje koera omamise kohustust. Praktiline elu näitab, et päris mööda tavaliselt ikka ei lase, kas ta on sul 100 m või 14 km kaugusel maha ta lõpuks ikka jääb.

[Ats]

.. selleks, et loom kohe maha jääb peab selgroo läbi laskma või aju pauk olema..

[kirp]

Ei pea. Minu suurimad kuldid (kihvad on medaliväärilised) on jäänud kohe maha kopsupauguga. Huvitav, et neil on südamed ribadeks (kuigi kuul pole südame lähedal läbinud). Võimalik, et kuuli shoki efekt sõltub südame täitumisest - kui on verd täis, siis lööb surve selle lõhki, võimalik, et järsk vererõhu tõus kahjustab ka aju.

Vastupidiselt neile, sarnase paugukohaga loomad on mul ära putkanud mis kole. Kakukese lohutuseks - üles tõusta võivad ka korraliku lasuga (kopsupauguga) loomad ja mitmeid minuteid peale liikumatut lamamist. Nad pole mul jalutanud küll mitte eriti kaugele, 50-70m, aga kui suvi ja koera pole ja ilmaolud kehvad (tugev sadu), siis võid saagist ilma jääda. Kui leiad hommikul siis sageli juba hapu ja lihal maitse mann.

Igatahes kannatavad metsloomad vahel üle-mõistuse kõvasti pauku.

[Joosep Käba]

Kannatavad. See näitab ka kui nõrgukeseks on tsivilisatsioon inimlooma vorminud.

A ise olen üritanud, varitsusjahi olukordades kus valgust napib ja otsimine võib vaevaline tulla, lasta aba peale mitte käpa taha. Vahel lihakadu suurem selle tõttu aga närvi ja ajakulu väiksem.

[Aihn]

On endalgi nii mõnigi kord tulnud haavatut metssiga jällitada, aga nii pikalt omajälgipidi tagasi tulemist pole täheldanud. Paaril korral on kyll mõnekymne meetri ulatuses olnud kus on jälg-jäljes sama teed pidi tagasi tatsanud, aga see kahh kõik. Aga teiste "seatempudega" on kyll kogemusi olnud, kus uluk on ringiga omadele jälgedele tagasi tulnud ja neid mööda pikalt kõndinud või lihtsalt metsast väljub sinna tulnud jälje rada pidi jne.

[vollifedja]

Sellest siis küsimuski, et nats kummaliselt palju kõndis omi jälgipidi tagasi ja kuna verd oli kogu aeg ilusti näha, maas, siis oli hea ka koera kontrollida, et no ei eksinud.Parim oli muidugi see, et öösel jõudis ringiga meie autode juurde teeäärsesse parklasse...sealt uuesti tagasi umb. 500-600 m mööda suht tiheda liiklusega maanteeäärt..ja kui sealt koer oskas uuesti jäljepeale saada, jätsime pooleli.Hommikuni.Ise muidugi ülirahul-pole mu "investeeringud" igatsugu katsetel käimised(mida siingi mõni mees väga tauninud ja mõnitanud) vett vedama läinud-koer on tubli ka tegelikkuses.Ja nii ongi. Tee tööd ja näe vaeva, tuleb ka kaunis tulemus.

[deud]

Tervist!

Kuidas sead praegu platsil käivad? Endal pole kaks nädalat enam käinud, loodaks mõne pildi teha aga ei saa. Ehitasin puki ka just platsi juurde, et äkki kardavad seda siis?