Ega ma ei öelnudki, et see minule probleemiks on, seda pole seal kuskil vist kirjas. Küsisin lihtsalt, sest meil piirkonnas on sellega mõningatel probleeme. Tahtsin lihtsalt teada, et kuidas teistes piirkondades sellega lood on. Ei midagi isiklikku

Eks see asi pannakse paika kodukorra vms otsusega! Ka meil oli kunagi selline probleem, et "minu sööda pealt sigu ei lasta/ ära ei hirmutata". Pandi siis asi üldkoosolekul paika, et ajujahi korral pole mingeid "oma söötasid" ja MOTT. Teine teema on pukist laskmine, kuna sööt on sektsiooni ostetud ja söötjal töövaev, siis ikka tema käest peab küsima ja enamasti pole keegi ka keelanud oma pukki ronimast ...

Meil rohkem selline probleem, et enamus mehi on seal 60 ringis ja paljud isegi kõvasti üle. Olen üritanud rääkida MTÜ loomisest, põhikirjast, kodukorrast jne. Kuid öeldakse, et siiamaani oleme hakkama ilma saanud, saama ka edasi. Seadused on ju olemas, et mis põhikirja ja kodukorda meil enam vaja on. Tehakse ainult suusõnalisi kokkuleppeid, mida hiljem keegi enam ei tunnista või ei taha mäletada. Iga jahipäev läheb pool päeva sõnasõja peale. Nagu

egas sellised 60+ on ju enamus eesti jahimehi, palju neid alla 50 mehi on? Enamus tegijamaid on ikka kuuekümnendates, ise alles viiekümnene poisike. Ja milleks MTÜ, ka maakondliku seltsi raames sektsioonil elik jahtkonnal on ju aruande-valimis üldkoosolek, kus pannakse paika jahtkonna jaoks olulised küsimused. See ju protokollitakse (viimased kümmekond aastat olen oma jahtkonnas seda tänamatut ametit pidanud) ja saadetakse siis maakondlikule seltsile, mis on juriidiline isik.

P.S. Ja kui mingi vaidlus tekib, siis tavaliselt tuleb ikka mulle kõne, umbes nii et mis sinna protokolli 3 a tagasi selles asjas kirja sai

OT:

Mnjaa, Honkomees on seda va Põlva Jahiseltsi usku kohe ausalt vist Minu siiras kaastunne

BM

Põlva Jahiselts tahab ikka ise alati seda jämedamat otsa enda käes hoida, et jahtkonnal võimalikult vähe kaasarääkimist oleks

eip, ma rohkem võrokas ...
aga seni kui asi enam-vähem normaalselt funkab pole põhjust ka lammutada või hakata eraldi MTÜ-d tegema. Muidugi saab, aga asjaajamist tuleb juurde ja meie huvi on ikka jahiga tegelda, mitte pabereid määrida.

Natuke OT, aga öelge palun milline juriidiline keha on jahisektsioonil. Ma ei mõtle praegu neid organisatsioone, kes on moodustanud MTÜ. Minu arusaamist on tegu nö`kodu mängimisega` ja sellest lähtuvalt ei saa olla ka kodukorda.

Ja mis vahet seal on kas minnakse mööda jälgi järgi, jäljed viivad söödani igal juhul. Rohkem kulub lihtsalt aega. Kui on seltsis otsustatud, et kui sead on kellegi söödal, siis kuuluvad need sellele mehele, siis vast ei ole hea sinna jahti minna. Kui aga ikka selts värk, siis ei tohiks vahet olla. Ilus oleks muidugi konsulteerida söödakoha hooldajaga (kasvõi helistada) ning kui kusagil mujal sigu, siis nendega tegeleda (kui söödakoha hooldajat kohal pole). Lõpuks on muidu nii, et ühisjahid unustage ära, igal mehel kusagil ju sööt, kui sigu on nagu putru, aga keegi pole nõus oma söödakoha ligidal jahti lubama... lähetegi koju kõik?

OT neh, sektsioon on ühe juriidilise keha osa, ja kui maakondlik seltsi vastav kord ütleb et sektsioonide kodukorrad/üldkoosolekute otsused on liikmetele/jahimeestele kohustuslikud, siis on ju kõik OK!

Seoses seasöötadega ka, siis üks naeruväärne lugu. Ütleme, et seltsis on kindel arv ametlike seltsi seasöötasid, kus söödetakse seltsi viljaga, pukijahti seasöötadel ei peeta. Seasöödad on enamasti tekitatud kellegi kohaliku maja taha ja ikkagi tuleb aegajalt hala, et minu sööt ja minu sead ja ärge siin jahti tehke. Ometi ju tegelikult personaalseid seasöötasid pole, kus keegi omakulude eest söödaks või iseseisvalt jahti saaks pidada. Ilmselt kerge kompleks, et kui minu maja taga siis minu omad ja mina vean sinna sööta jne. Kui seasööt kellegi maja taga, siis suht elementaarne, et tema sinna sööta veab, aga see ei anna õigust kiremiseks, et "Ärge siin jahti tehke, ma ei taha, mulle ei meeldi vms.".

Võib-olla mõnele tundusid kummalised minu eelpoolsed sõnavõtud. Aga need olid tingitud sellest, et meil jahipiirkonnas on kõik söödad kindlate meeste omad ja kõik söödavad neid oma rahadega. Sellest tingitud ka need ajujahi probleemid.

Veidike OT aga kui mul on eramaa ja ma tahan oma maale rajada seasööta, kas mul on see õigus, kuigi ma ei kuulu kohalikku jahiseltsi.

Õigus või mitte aga sa ise tekitad sellega konflikte enda ja kohaliku jahiseltsi vahel.

Sessuhtes, et ma tahtsin teada seadusandluse kohapealt, muidugi kui ma seda kavatsen teha, siis kindlasti ma kooskõlastan selle kohaliku jahiseltsiga.