On küll õigus ja kui tahad, et asi oleks JOKK, siis teavitad sellest ka kohaliku jahiseltsi.
§ 17. Jahipiirkonna kasutaja ja maaomaniku suhted

(1) Maaomanik või tema volitatud esindaja tohib jahipiirkonna piiresse jääval kinnistul rajada jahindusrajatisi, millest ta kohe teatab jahipiirkonna kasutajale.

Tänud, nüüd olen natukene informeeritud sellest teemast.

Probleemid ikka sigadega ja seda vist igal pool.Ei ole kuulnud,etmuude ulukite pärast oleks tülisid tekkinud.
Meil siis sedasi,et mehi pea 40 aga söötjaid mehi ainult 3 ja siis veel kolme mehene punt kes aastas pool kilo kruupi maha puistab ja pidevalt kisab ,et siia ei tohi tulla,see meie maa.Ega me väga ei kipu ka aga kui vaja ,siis ei saa keegi ka keelata.
Aga kolmekesi me söödame ,igal mehel paar -kolm kohta,jahti peame ikka suurema seltskonnaga.Vilja varub iga üks kust saab ja oma kulu ja kirjadega.Ei ole makelleltki senti küsinud. Eks ta vahest hinge täis teeb ka kui mõtlema hakkad aga samas jahti tahaks ka pidada.Kui tahaks üksi küttida ,kas siis pukast või koeraga,ei keele ka keegi.Aga sellega ka probleem ,käia saab nii tihedalt ,et naine kisab pidevalt,et jahile minna võid ,aga ära liha koju too.Kui üksi või paari-kolmekesi käia ,siis pole ju saaki kuhugi panna. Nii ,et sund seis.

Tsiteerin:
Võib-olla mõnele tundusid kummalised minu eelpoolsed sõnavõtud. Aga need olid tingitud sellest, et meil jahipiirkonnas on kõik söödad kindlate meeste omad ja kõik söödavad neid oma rahadega. Sellest tingitud ka need ajujahi probleemid

Sellised "probleemid" olid ka meil kunagi. Need olid tekitatud väikese pundi vanakeste poolt. Koosolekul kisati päris palju vastu, kuid tänu selgitustööle läks asi paika. Nüüd selline küsimuse püstitamine isegi tundub veidi vildakas olevat. Samas kõik söödavad ikka "omadel" platsidel rõõmsalt edasi. Ja aju tehakse seal, kus söödal on loomad värskelt peal käinud
Üks "ahnepätsist vanake" niutsus suvel ka minu peale- minu terjeri pärast on temal kõik sead laskmata ja mees nüüd nälga surema (julgesin 1 korra suvel kiiruga minna tegema tema söödast 500 m kaugusel sõbrale sünnipäevaks värsket saunavihta koos koeraga-mees sõitis traktoriga ise mööda kui kivi peal istudes vihta kokku sidusin aga ligi ei tulnud). Ja koer oli minu juures- teised lihtsalt naersid "näljaroti peale

Saagi võib ju ka maha müüa,kui ise enam süüa ei jõua.

Rafter kirjutas:Saagi võib ju ka maha müüa,kui ise enam süüa ei jõua.


Aga mis ütleks selle peale need mehed kes käivad kuus korra kaks jahis.Mina käin iga nädalavahetus ja kui võimalus on ,siis ka nädala sees. Kui aga suurema kambaga jahti pidada ,siis jagub parajalt
Olen kuulnud,et seda müügi varianti kasutatakse oma kulude katteks aga meie sektsioonis oleks see vastuvõetamatu.

Pakkusin ka variandi välja, et võiks mõne looma maha müüa, siis saaks jahtkond nati raha. Aga vanakesed kohe kisama, et siis mine ja hakka poest liha ostma. Läheb natuke aega mööda, siis vanakesed ütlevad, et **** jahtkond võiks ka midagi osta, me peame siin oma väiksest pensionist viimase ära andma.

meil peamine tüliõun kobras ja vahel ka natuke põder, kes männiistikuid pügab ... seaga eriti suuri probleeme pole olnud, polegi teist õieti, talvel ikka tuleb nn võõras siga söödale aga suvel teda pole

Honkomees kirjutas:hundikütt kirjutas:
Probleemid ikka sigadega ja seda vist igal pool.Ei ole kuulnud,etmuude ulukite pärast oleks tülisid tekkinud....

meil peamine tüliõun kobras ja vahel ka natuke põder, kes männiistikuid pügab ... seaga eriti suuri probleeme pole olnud, polegi teist õieti, talvel ikka tuleb nn võõras siga söödale aga suvel teda pole

meil peamine tüliõun kobras ja vahel ka natuke põder, kes männiistikuid pügab ... seaga eriti suuri probleeme pole olnud, polegi teist õieti, talvel ikka tuleb nn võõras siga söödale aga suvel teda pole



Mõtlesin siis ikka probleeme jahimeeste endi vahel,mitte maaomanikega.

Viimasel ajal söötnud sigu puhta maisiga, vahepeal oli pikk vaikus ja mõtlesin neile meeldejäävad söömingud korraldada. Lisaks söödal korralik oder, kaer, mis arusaadavalt atraktiivne hetkel ei ole. Eks nad siis vitsutavad kahe suupoolega, sorteerivad maisi muu vilja seest välja jne. Tagasihoidlik karjakene- võibolla 7 looma, need pistavad 50 kilo päeva või paari peale nahka, sõltuvalt sellest kui nälgas on, kui tulevad. On ju piirkondi, kus mitukümmend siga võibolla igapäevaselt või siis korduvalt nädalas söödal. Tekkis küsimus, palju tonne teil söödavat vilja kulub käidaval söödaplatsil talveperioodil ?

Näiteks mul on 4 viimasel aastal 3 söödakohta jahu pealt. Söödaautomaati läheb umbes 600 kg jahu sisse. Sööda kogus sõltub sellest, et kui aktiivselt jahti peetakse. Ühe söödakohas on näiteks juba neljas söödaautomaadi täis.

Kõik 2 platsi on käidavad.Peale jahti vahest paar nädalat vaikus.Üksikud ei lähe arvesse.2 max 3 tonni aastas.

Eohippus, kas jahuga sama teema, nagu teraga eelistused- nisu, rukis, oder ja kaer kõige viimane, või vahet pole, mis jahu ette kütad?

Mina ise seda jahu ei jahvatatud, aga minu teada kaera seal sees väga palju ei ole või pole üldse, sest enamus on valge jahu. Jahuga see teema, et seda nad ei söö nii palju, sest see jääb neile kurgulakke kinni. On vaja vett juua. Algul muidugi ei osanud nad seda.jahu kuidagi süüa, sest hakkasid ahnitsema ning tõmbasid jahu ninna, ehmusid ning jooksid minema. Nüüd ainult anna ette

Jahu jääb kindlasti kurku hästi kinni, samas peaks jahu ka seetõttu vähem kuluma, et jahust sama kaaluportsu juures võrreldes teradega omastab ta oluliselt rohkem. Terved terad sitas on omastamata kaup. Ise ka jahu vahel viinud, söövad hea meelega.