Kuna kevadine koprajaht käeulatuses ja mõte liigub juba seal,siis oleks tore teada ,milliseid abivahendeid kasutatakse.Omal oli siiani kasutuses tavaline kartulikonks ,mis käis kohapeal lepalati otsa,millega sai lastud loom veest välja tiritud.Täna ostsin just kõige suurema kolmeharuse kalakonksu mis plaan panna 5m teleskoop ridva otsa,et oleks võimalik ka põhjast välja tragida.
Oleks huvitav kuulda kogemustest,mida mujal kasutatakse.

Selles osas peaks olema teema või paar kindlasti. Kolmik jääb enamasti lahjaks, parem selline tugevam metallvardast painutatud konks (teritatud). Lisaks, kobrast jahitakse koeraga, raudadega, püssiga... iga jahi osas esinevaid abivahendeid. Foorumlaste koprajaht peaks ka millalgi tulema, hoia simad lahti.

Üks teema näiteks siin.
viewtopic.php?f=3&t=2767&hilit=sulane

Kakuke,kas su abivahend kopral tõmmates ka läbi naha sisse läheb või on ainult välja koukimiseks.Omal oli varemalt ka taoline,käis küll lati külge ,aga läbi naha ei tunginud.Võimalik,et ei saanud nii teravaks kui vaja.

Ma võtangi selle kongitsa siis välja, kui pauk kohe käinud. Haagin sinna taha poolelusa looma, kes hakkab kustuma. Nii ta mul ei saa agoonias kuhugi alla ära sipelda ja ei uputa ennast ära ka. Minu meelest see konks peab olema piisavalt jämedast materjalist, et taha haakides ära ei painduks. Kui ära hakkab painduma, siis ei haagi ja teritus, kui kolmnurkne siis ka lõikab hästi sisse. Muidugi terav on ka.
Mul ühel teisel latil, mis sisse ei roni, sellega on isegi välja kookida raske, kuna loom tikub siis pöörlema vees. Ja seal reeglina palju sodi ka, et vaja ikka jõudu, et ta sealt üle sikutada. Peab sisse saama konksu. Hea konks ronib ise nagu muuseas sisse.

Hästivarustatud kalapoodides võimsaid konkse müügil. Mina sealt alati abi saanud. Tiikidel kasutanud ka spinningut kuna teleskoop latid seal lühikeseks jäävad.

Kakukesel head koprakohad, kus saab kohe haakida. Mul enamasti nii, et peale pauku kulub ca pool tundi, et (ringiga) koprale ligi pääseda. Ikka on nii, et vahemaa koprani võib olla küll 10-15 m aga otse juurde ei saa minna või tähendaks sellise varitsuskoha sissevõtmine, kus oleks võimalik koheselt haakida, põlvini-vööni märjaks saamist - kuna koprajaht enamasti märtsis-aprillis siis pärast seda nagu väga enam liikumatult istuda ei taha. Seega lasen enamasti kaugemalt, siis lähenen, tehes end juba paratamatult märjaks ja õngitsen kas spinna või kongitsaga (mõlemad kaasas) kopra välja ja kiirelt autosse, et koju saada.

Ei ole mul ka kõik kohad sellised, et kõnni nagu liblikaaasal.
Mõnele poole tõesti ligi ei pääse, eriti, kui ei vali aega ja kohta ja mõnele poole lähen jahti üldse pikad kalamehe säärikud jalas. Ka on mul kahe pikkusega latte, üks neist 8m ja teine 5m. Nii nagu vajadus, nii ka lati pikkuse valin. Lühemaga muidu mugavam asjatada. Teinekord ka nii, et lased kaugemale ära, aga ta ise uimasena sipleb kaldale lähemale. Spinna on mul ka igaks juhuks pagasnikus ja teinekord oleks ka suisa kummipaadi järel kodus käinud.

No Honkomees on sinul aga tervis ! Minupärast võib see kobras küll sinna jäädagi ,aga talisuplust küll tegema ei taha hakata!

eks igasugu lollusi saab tehtud, ükskord lasin aprilli algul 2 tk järjest ära ja ronisin munadeni vette neile järele, sel ajal tuli veel üks nahaal mul selja taga jääservale oksi närima - no siis tassisin saagi kaldale ja ootasin veel 10-20 minutit kuni uuesti tuli, lasin selle kah ära, käisin järel ära ja siis ära minnes kukkusin kopratammilt vette, aga alles pärast seda hakkas külm. Õnneks sealt oli autoni nii sadakond meetrit.
Ja detsembris on seajälgi ajades ka jõekest vööni vees saanud ületada ... haigeks olen jäänud tavaliselt kirjutuslaua taga, mitte metsaskäimisest.

Mul kasutusel 7m teleskoop mille otsas kalakolmik. Ikka juhtub et käin hooletult ringi ja konks jälle näpus kinni, aga kui kopra külge tahtsin haakida siis paindub läbi ja nahka sisse ei lähe. Vaja siis veel suuremat kui ülemiste kalapoest saada oli. Kui sellist konksu müüalt küsida ja kätega näidata ajab ikka silmad punni, et kuhu nüüd minek.

Mis ujumisse puutub siis aprillis juba kannatab küll aga motiveerivalt suur kobras tuleb lasta, et üle jõe ujuda.

Kui suure silma ja kui jämeda nööriga võrku kogenenud kopprajahimehed soovitavad? Paar kohta sellist kus vett päris nulli lasta ei saa aga koprad teevad kurja ja vaja kuidagi kätte saada.

Tavalistest nakkevõrkudest läheb läbi nii ,et koliseb! Viimati panin 2 tk üksteise järgi ,siis sain pidama ,aga tegutseda tuleb kähku rabeleb välja ikka ,aga (mitte alati). Parim lahendus on oodata augustit ,siis veed ilmselt madalamad ja jaht tulemuslikum!

Mina kasutan 5x5 cm silmaga võrku ja nööri jämedus pole oluline peab ainult kopra raskusele vastupidama. Väiksem võrgu silm korjab rämpsu rohkem sisse ja suuremast näiteks 10x10 cm silmaga võrgust piisab kopral ühest hammustusest, et väljapääseda.

Kas võrgu alla äärde on mõtekas panna kett või tinanöör? Ehk palju raskust ühe meetri kohta? Ujukinöör või lihtsalt mingid korgid? Küsimusi tuleb järjest rohkem.