Tinanööriga vajub põhja kenasti! Ketti vast isegi ei paneks kuna veab võrgu liialt pingesse ja kobras ei mässi ennast väga heasti sinna sisse

Võrk on mõeldud kraavi tõkestamiseks,et urust välja aetud kobras ei saaks põgenema,mitte et ta end sinna sisse mässiks Selleks sobib kõige paremini tugev võrk millel kett all,et hoiaks kenasti põhjas.Tinanöör on kalapüügiks mõeldud nakkevõrkudel all ja nendel pole kopra püügiga midagi pistmist.Kui selliseid kusagile vette lasete ilma võrgupüügi loata,on trahv kalapüügi eeskirjade rikkumise eest kindlustatud

Kui tahad kraavile midagi ette panna, et kobras põgenema ei pääseks siis oleks kasulikum kasutada mingit metall võrku, kas või armatuurvõrk aga koprale peaks jääma ka mingi võimalus põgeneda.

Kobras poeb keti alt läbi.

Kui vett on üle 1,5m ja lasta kuskile pole ,siis mida sa tõkestad seal? Ainus viis kätte saada on võrk sisse panna või kaldal passida püssiga
Ja kas kuskil seaduses on öeldud millist võrku kopra tõkestamiseks kasutada võib? väga kahtlen

Kui veekoguni pikk maa,läbi maastiku,kus liikuma pääseb ainult jalgsi,kuidas oma metall aiaga sinna lähed.Varustus peab olema praktiline.
Ja võimaluse annad siis kui lähed varitsus jahti pidama,välja püüdma minnakse ikka selleks,et antud koht puhtaks teha.Ka siis vahest mõni pääseb.See võimaluse andmise jutt üldse selline enese upitamisena tunduv asi.Jahile läheme ju kõik mõttega,et loom tabada ja teeme ka selleks kõik.Põdra ajus ei jäta ju keegi jooksu kohta vabaks,mõttega,et nüüd anname loomale võimaluse.Võimalus peab tekkima siis kui uluk käitub selliselt,et kütt ei ole osanud sellist käitumist oodata või on oma laiskusest või lollusest midagi valesti teinud.

Kui vett ei saa maha lasta,siis seal ei saa ka seal sellist jahiviisi kasutada Järve või suurt jõge ei lase ju ka tühjaks,et seal kopraid kahva püüda Kui oma nakkevõrgud sisse lased,oled automaatselt rikkunud kalapüügi eeskirju.Ja nakkevõrk ei ole kohe kindlasti koprapüügiks lubatud vahendite nimekirjas,küll aga ilma vastava loata keelatud kalapüügi vahendite nimekirjas.

(18) Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või taksi või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti laikaga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit kasutades maakonna keskkonnateenistuse loal.

kuskil pole kirjas milline see võrk olema peab seega vabalt võib püüda nakkevõrguga ,mis ongi teistsugune jahi pidamis viis

Jah ma saan aru ,et piirdevõrgul ja nakkevõrgul on vahe sees ,aga seaduses pole välja toodud ei ühe ega teise puhul detailselt milline peab see piirdevõrk olema ja nii nagu ise kirjutasid ,siis teed ju kõik selleks ,et uluk tabada mina leian ,et nakkevõrk on antud hetkel tõhusam .

Selge sõnaga on ju öeldud,millega on lubatud.Kusagil ei ole kirjas ,et nakkevõrk oleks lubatud vahendite seas.Ja piirdevõrk ja nakkevõrk ei ole kindlasti üks ja sama vahend.Piirdevõrk on piiramiseks-liikumise takistamiseks .Nakkevõrk on aga selleks,et kalad sinna kinni jääks.Sarnaseid võrke kasutatakse ka lindude püügiks.Asi ongi ju töö põhimõtte erinevuses.

http://www.yle.ee/products/5

https://www.k-rauta.ee/ehituspood/armat ... 150x150%29

http://www.on24.ee/sisustus/%C3%B5ue_ae ... wwodK78Aog

Võrdle nüüd neid 4 erinevat võrgutüüpi ja vaata kas leiad midagi ühist peale selle ,et kõik on ühes või teises mõttes võrgud!?

Ometi tuleb välja ,et kõik need võrgud on laialdaselt jahinduses kasutatavad,mis see nakkevõrk, siis teistmoodi on? Kuskil seaduses pole kirjas ,et võib kasutada armatuurvõrku või aiavõrku.

Pole ju vahet,mis materjalist on piirdevõrk-tee või metall aed ette,pole kellegi asi.Asi on ju selles,kuidas antud võrk toimib-kas piirab ainult liikumist või püüab.Sinu loogika järgi võiks jõe lasta nakkevõrke täis ja väita,et kasutad neid kopra piiramiseks.

Kui ma nüüd õigesti asjast aru saan ,siis kui ma olen nö kalamees ja püüan võrguloaga (võrguga ) kala ja mul sinna kobras sisse ujub ,siis ma olen just kui ebaseaduslikult jahti pidanud,aga kui ma olen jahimees ja kalamees ja mul on võrguluba ja kui ma püüan võrguga parajasti kala ja ,siis kobras sisse ujub ,siis see just kui on lubatud tegevus või mis ?

Kui kasutad nakkevõrku kalapüügiks omades selleks ka luba,on kõik ok.Kui kobras sisse ujub,siis vast probleeme ei teki.Elus loom tuleks mõlemal juhul lahti päästa kui abitus seisundis olev.Ole sa jahi-või kalamees,kobrast nakkevõrguga püüda ei tohi ühelgi juhul.

Ehk, nakkevõrgu kasutamine on seadusega reguleeritud. Kui kraavile see ette panna, siis vaevalt, et selle jaoks sinna luba antakse. Keegi sinna kontrollima arvatavasti ei tule ja kui tulebki, siis saadakse aru, et sellega kala just ei püüa (kuigi, kopraojades on teinekord väga ilusat haugi ja säinast... samuti forelli olnud. Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis nakkevõrgu kasutamine koprajahis on küll selline huvitav mõte, mida proovima ei hakkaks.

Tavaliselt kasutatakse tugevat kapronnöörist võrku. Silm sellel 50x50. Kahvasilma teemal on olnud kuulda nii 100se eeliseid (pea läheb vahele ja ei saa hammastega ligi... kahtlane värk ja pisem loom läheb läbi) kui 50se eeliseid. Ise soovitaks sel puhul ka pigem 50st silma. Kett võib põhjas okste külge kinni jääda aga see häda on koprajahis nii ehk naa.

Võttes arvesse asjaolu, et kevad käes, vesi külm. Vett maha ei saa. Siis pigem kasutada jahiks suve. Hetkel on olemas raudadega püük, püssiga püük. Kui võrk kopra liikumist takistab, siis see tagab kopra kohaloleku püügialas. Probleem on see, et loom jääb kusagile vesilukku varju ja kätte teda ei saa.

Piirdevõrgu alumise raskusena olen kasutanud nii ketti, kui tinanööri. Õnnestus hankida kalatraali võrgulina, kus korralik pöidlajämedune tinanöör küljes - see on super, piisavalt kerge kaasas tassida ja piisavalt raske, et vaiksemas voolus võrgulina kenasti põhjas hoiaks. Kiire vooluga kraavis või ojas peab niikuinii kaigastega võrgu veekogu põhja fikseerima. Väiksemate kraavide ja ojade puhul polegi ülemisi ujukeid tarvis, võrgu saab kahe kaika vahele fikseerida.