Sinu oma oli siiski eelviimane

Möödunud nädal tõi ebameeldiva üllatuse, kui selgus, et meile ainult üks ilvese luba eraldati Täna sain ühendust Peep Männiliga ja küsisin, miks ilvese limiiti niipalju kokku on tõmmatud Peebu väitel on ilveste arvukus viimase 2-3 aasta jooksul kõvasti vähenenud ja küttimist peab hajutama suuremale alale
Meie maadel lugu hoopis vastupidine, nii suur pole arvukus kunagi varem olnud. Ilvesed jalutavad rahulikult küla vahel ringi, kondavad taluhoove pidi, kodukassid kaovad mitmel pool, murtud kitsi või nende jäänuseid leiab kogu jahimaal
Kuidas mujal ilvese arvukusega lood on, kas tõesti nii palju vähem neid et küttimist niiviisi piirama peab ?

Tundub,et meie ilvesed siis Setomaale kolinud Kui viimased 4-5 aastat oli meil sarnane olukord kui teil praegu,siis tõesti,praegu on väga vähe jälgi näha.Ei maksa Männilit nii väga maha teha midagi-temal ikkagi üldine pilt ees,meie näeme enamasti seda ,mis meie maadel toimub.

Kuidagi nadi on olukord.Kitsed jänesed olemas,aga ilvest väga silma ei jää.

Polegi plaanis kedagi maha teha. Lihtsalt võttis kukalt kratsima, et meile tõmmatakse kõrgemalt poolt joonlauaga limiit ette, arvestamata kohalikke olusid
See aasta on minul juba kolmas, kui ma pole ühegi kitse suunas ühtegi pauku teinud. Lihtsalt minu arust oli kitse arvukusega lugu vilets. Nüüd tekib küsimus, mis mõte on jahimeeste püüdlustel kitsede asurkonna taastumisele kaasa aidata peale mitut ränka talve, kui võetakse võimalus kitse looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimiseks

Kuulge kas te Männili artikli "EJ"-s ikka korralikult läbi lugesite,seal ju ilust kirjas milliseid meetmeid vaja suurkiskjate kaitseks rakendada.Ja just nii tehaksegi ,kobisetagu palju tahes! Ikka euroopas esirinnas.Saaklooma vähe ,tähendab looduslik suremus suur -jahimeestel limiiti maha.Keegi ütles ,et neil suur pilt ees.On ilmselt jah,sinna kus looma pole antakse limiiti ,kus looma on need "kuivavad".Pärast hea põhjendada ,näe looma vähe laskelimiit jäi täitmata.

Üllari naabrina pean nentima, et ilvest on üle mõistuse palju ka meil. Meil on õnneks hunt veel juhukülaline, Üllari jahimaid on ka nende eurooplase-loomadega õnnistatud.

tsiteerin:
On ilmselt jah,sinna kus looma pole antakse limiiti ,kus looma on need "kuivavad".Pärast hea põhjendada ,näe looma vähe laskelimiit jäi täitmata.

Ühinen Kuldi väljaöelduga. Meil sama teema hundiga - Kohila piirkonnas nad küll paikselt elada ei taha. Samas on moodustatud täiesti mõistusevastased nn. regioonid. Kohila ümbruses olevad hundimetsad on arvatud sinna regiooni kus hunti lasta ei tohi ning see piirkond kus hunt reaalselt ei ela (Tallinna lähiümbrus) on aga pandud üüratu limiit. Ei teagi kas peab loomaaeda jahile minema .
Mina võin ju rumal ja maalt olla aga selline lähenemine viskab ikka üle küll.
Analoogne lollitamine oli juba eelmisel jahihooajal põtrade soolise ja vanuselise kvoodi pealesurumisega. Naabritel lehmakarjad ja meil pullikarjad ning isegi omavahel lube ringi vahetada ei lubatud.
Millegipärast süveneb minul järjest arvamus, et keegi imeb kuskil oma suva järgi selliseid otsuseid lihtsalt iseenda eksisteerimise õigustamiseks
Õigustuseks on muidugi jube hea pugeda miskite euroopa dirtektiivide varju.

Egas Männil üksi kah nüüd kõigis maailma hädades süüdi pole - tema Ulukiseireosakond esitab ainult soovitused. Limiidid määrab Keskkonnaamet. Kuna Ulukiseireosakond ja Keskkonnaamet omavahel kuigi hästi läbi ei saa ja mõlemad tahavad oma arust parimat, siis lõpptulemus on ennustamatu.

Mosse sa tunned seda värki ehk vähe paremini,selgita ,kui suured (mitu inimest)on need mainitud üksused-ulukiseireosakond ja keskonnaamet ,ja kelle sõna nendes instantsides antud küsimustes lõpuks maksab? Pean silmas ,et kas ulukiseireosakond = kodanik/nikud..... ja keskonnaamet antud küsimustes =kodanik......? Või on tegu siiski tugevate ning pädevate instantsidega mitte paari inimese maailmavaateliste seisukohtadega? Mind väga huvitaks kust kohast tulevad otsused/soovid näiteks praeguse loodusliku toidupaasi kokkukuivades suurkiskjate arvukust säilitada samal tasemel ja isegi tõsta?

Kingiti jõuludeks raamat "101 Eesti looma", Peeter Ernits, 2012.
Ilvese alt lõik:
"Aastas murrab iga ilves umbes 60 kitse. See teeb kits iga kuue päeva tagant. Kaheksast kitsest viis pisteti pintslisse kahe ööga. Arvestades, et Eesti metsades elab hetkel 1200 ilvest ja et iga ilvese kohta peaks tulema 50 metskitse, peaks Eestis elama vähemasti 60 000 metskitse."

Muu jutu valguses paistab, et Ernits toetub teadusepoole andmetele. Päris hea võrdlus sellele "maksimum 600-800 is", mis siit sealt läbi käinud. Ka kitsede arvukuse plahvatusel räägiti alguses 50-100 000, mis muutus hiljem 150 000 ja rohkemakski. Nüüd oleks hea mõelda, kuidas Eestis elu hakkab käima ulukite miinimum- ja maksimumarvude vahel. Suurkiskjatel tuleb hoida maksimumi, aga seetõttu ka sõraliste arv tuleks kõrgel hoida, vististi.

Ole nüüd Aadu - sõraliste arvukus tuleb hoida miinimumis ja Ilveste uue köögitehnika maksame meie kõik rõõmsalt kinni .
Ja kui ikka nälga jäävad, siis hakkame neile värsket "poeliha" viima .
Eks nedne direktiivide täitmisega lähe jah asi veidi keeruliseks aga selleks meil ju imetargad inimesed ministeeriumis olemas - meiesugused "ullikesed" ei peagi kõigest aru saama nagu üks ministrihärra väljendus...

Vanast ajast jäid meelde järgmised kuskil kuuldud andmed:hundipere , 6 isendit, murrab põdra.Sööb seda 2, maksimum 3 päeva. Siis "seedib" veel 3 päeva. Ehk 6 hunti murrab aastas 50-60 põtra, ehk 10 põtra /hunt ! Palju meil Eestis neid EU poolt kaitstud kutsasid on? 400? Aga siis nad vajavad 4000 põtra söögiks. Ehk peaks põdrajahi ka lõpetama?

Tarkade kodasse ei kuulu , seega palun ette vabandust, kui jälle mingit lollust ütlesin

Õnneks või siis tegelikult pigem kahjuks, teatud ametnike lollusele lastakse eestis hunte rohkem kui loetakse.Mis teha kui ei soovita õigeid numbreid saada