Ilvese toidubaas on ikka väga mitmekesine ja kitsed on üks pisike osa ainult sellest. Samuti lähevad loosi kährad, koprad, seapõrsad. Kui meie maadel möödunud kahe aasta vältel toimunut analüüsida, siis paar aastat tagasi oli kährasid nii palju, et võisid kaikaga püüda neid, siis nüüdseks on paari aastaga ilves selle populatsiooni suhteliselt hõredaks teinud ja sügisel oli kähra põldudel ikka väga hõredalt! Oma osa muidugi on selles ka hundil ja kärntõvel!

kaldun arvama ,et kitse on just pealmine ja olulisem osa sinu loetelust veix,,,palju see ilves neid kopraid ikka reaalselt kätte saab ja ise arvan ,et seda kährikut sööb ta ka viimases hädas...ja see,et teil tänaseks seis kähradega hõre on ilmselt tingitud kärntõvest ja püüdmisest usun ,et hunt ja ilves on väga väikesed osalised selle asja juures....

Kas Teil MLP on lihtsalt isiklik arvamus või rajanevad väited faktidel? Minu vaatlusalas on ilves ikka väga lihtsalt kopraid kinni võtnud. Ning kährikkoera ei söö ta midagi viimases hädas, vaid tegemist on täiesti tavalise saakloomaga. Siinkohal oleks võib-olla paslik nimetada, et ilves eelistab jänest kitsele või kitse eelistab kährikule.

kähriku kohta ei oska öelda, aga kobrastega saavad ilves ja hunt väga edukalt hakkama, kui jahimehed kahjustuskoldest jagu ei saa, siis looduslik vaenlane teeb puhta vuugi ...

Jäägu igale loodusteadlasele oma arvamus aga mõelge ka selle peale,palju te olete ilvese murtud kitse ja palju kopra korjuseid näinud. Mina isiklikult olen kitsi näinud kümneid ja kümneid,kobrast ainult ühe.Sööb ka rebast ja kähra,olen paari jäänuseid näinud aga kui meelsasti on omaette küsimus.Ma arvan,et kui kährik ikka tugeva ja terve ilvese toit oleks,kas meil siis seda kähra uputust ikka oleks. Kui ilves saab kitsed-jänesed kätte,mis vaeva siis kähra tabamine vajaks.Või äkki sedasi ,et liig lihtne saak ja seepärast ei püüa

Kui on ikka jänesed ja kitsed olemas ei murra neid kährikuid peale koerte suht keegi.Ja kopraid püüab ilves rohkem suvisel ajal ja kohtades kus vett vähem.Aga kui tammid ära koristada on ilves,hunt ja karu väga asjalikud.

Ilvese peamiseks toiduks võiks pidada jänest ja metskitse kuid unustada ei tohi ka paljudest testest loomadest tema toidulaual. Ma olen kindel et ilves toitub samamoodi nagu inimesed vähemalt mingil määral. Ega ilvestki taha süüa ühte ja sama toitu kuuaega järjest.
Igal aastajal on ka kindlasti toidumenüü erinev. Vaatasin venelaste poolt tehtud filmi ilvesest (asjalik) kus ilves otsis lumealt tetresid kes olid surnuks külmund. Minu arust on väga lihtne saak tema hea haistmise puhul. Asi ei ole kinni ainult kitsedes. Miks meil viimasel ajal on vähe kitsi on karmid talved süüdi. Loomad ei saa endale kraabitud paljast maad kus ööd veeta ning haigestuvad. Kindlasti võib pidada üheks faktoriks ka veepuudust. Looma organism raiskab palju energiat lumest vee kätte saamisel. Minu vaatenurk on selline.

ega keegi pole väitnudki ,et toitub ainult kitsedest.eks sööb jh hiirest kitseni ja linnulisi, kanalisi samuti ,aga nagu mõni siin väidab ,et kähra täiesti tavaline lõuna ilvesele ,siis julgeksin oletada ,et mees pole metsa saanud...tavaline usun ,et on siiski kits ja jänes teised variandid ,mis siit läbi lastud sellised harvad suupisted...ja seda ilmselt pole vaja kellekile siin rääkida miks viimased aastad kitsi vähe on..

Soku kirjutatusse üks eksitav viga saanud Üldiselt peetakse ilvest kehvapoolse haistmisega loomaks.Seevastu on väga head kuulmine ja nägemine.

Mulle just mõni aeg tagasi üks nugisekütt pajatas, kuidas ilves tal oli ükshaaval tänu haistmisele kõik kastid läbi käinud. Tema enda jälgi siis juures polnud, et mida mõõda käia. Võta siis kinni, kui kehva haistmine tal on.
Loodan, et üks foorumlane ärkab ja pajatab oma käigust mööda ilvesejälgi, kus see oli mööda oja ühe kopraaugu juurest teise juurde käinud ja igal pool verised söömisjäljed juures.

Leidsin selle video ülesse millest ma rääkisin
https://www.youtube.com/watch?v=Zt3Ha2GC998
eks see ole kinni selles kellega võrrelda

Minagi viibin metsas väga palju ja olen kindel, et kõvasti rohkem, kui keskmine jahimees. Oma tähelepanekud olen siiski teinud reaalsete olukorra muutuste järele.
Julgen minagi arvata, et ilvese haistmismeel on üle keskmise hea.
Miks muidu peibutamisel kasutada kopranõret, kui ilves poleks huvitatud selle maitsvast lihast, ei vaevuks ta ju lõhnale reageerimisega!
Samuti oli meil kährikuga, kui tekkis ilvese ja hundi jälgi metsa massilisemalt, siis kähra arvukus langes märgatavalt, vaevalt et nad ilvese kartuses kuhugle eemale jooksu panid (kindlasti reguleerib arvukust ka kärntõbi). Kui aga vähe mõelda kopra, kähra ja kitse suuruse,liikumiskiiruse ja tähelepanelikkuse üle, siis ilves ei pea ju erilist vaeva nägema, et koprale ja kährale ligi saada ning pole tal erilist probleemi väiksem loom vast paari päevaga ära süüa, et märkimisväärseid jäänuseid maha jääks - kitsega võrreldes.
Kitsedega lugu selline, et eelnevad rasked talved kahandasid oluliselt ridu, me pole pmt. kaks aastat kitsele jahti pidanud ja praegune talv näitab juba arvukuse tõusu, sest looma on näha juba oluliselt rohkem.

Püüdsin alalt kus olid pidevalt ka ilvesed hooajaga 60 kährikut.Miks ta neid,siis ei söö kui kitsi on piisavalt?See,et ilves kopranõret tunneb ninaga ei ole ka miski ime,sest see haiseb ka üle metsa.Samas nad käivad ka külma ilmaga puudes olevaid peibutisi uudistamas.Aga olulist kahju ta küll kährikule ja koprale ei põhjusta,sest teda ei ole nii palju.Muideks saarma ja mägra murdmist olen ilvesel täheldanud kahel korral.Samas on söönud ka minke ja rebaseid,laanepüüd,metsist,oravat ja viimastel aastatel ka jäneseid.
Muidugi viitab rebaste ja kährikute söömisele see,et nad isegi on tihemini kärnas.

Seda, et kopranõre ilvesele pinget pakub, tean korduvalt omast kogemusest. Paljud asjad haisevad (muidugi inimese nina on see kõikse kehvem), aga sellegi poolest iga asi ei tõmba.

Raske on aru saada, mis kärbes Teid on siin foorumis pidevalt hammustanud, et konstruktiivsuse asemel läheb kohe eriliseks mahategemiseks ja õiendamiseks. Ma ei pea tõestama alatasa kellegitele, kui palju metsas käin vmt. Vabandan OT! pärast.