selline lugu, täna oli siis seajaht. Läksime neljakesi metsa, 2 koera ka kaasas. Mets ise selline pikk riba. Vahepeal seal sees nii sigu, mõnikord põder või enamgi, kitsi alati kuhjaga. Kui sisse saime, siis hakkas kitsi välja lendama lausa robinal... u. 20 tk läks küll välja. Sead ka, emis ja üle 10ne põrsa... aga olid teised kavalad ja kütid olid pandud nii, et seda lahkusid mõnginga ehmatusega. See selleks, enne oli arutelu, et sealkandis kitsi väheks jäänud... arvati, et salakütid. Oli leitud nt kitse magamisase kus veri peal. Aga siis juhtus nii, et käis veel üks pauk. Teema, ilves. Kütiliinil oli kena võimalus vaadata, et nä, ilves. Üks vanem mees vaatas, ja vaats, siis ei pidanud vastu ja vajutas ära. Aga läbi võsa, ei saanud pihta. Teine mees vaatas ka, aga arvas, et vale loom. Kokkuvõttes, ilves metsas, muud loomad lännu. Mõeldi, et kas teha ilvese jahti ka. Tartumaa peale 7 luba, oleks asi ka ok olnud ses suhtes. Aga lund polnud ja otsustati siga edasi kaeda. Nojah... oleks no ilmagi olnud, siis oleks Mossega fotoka krabanud ja mõningat pilti tegema läinud, ehk oleks saanud. Dilemma missugune. Laskjatel, ülejäänud jahimeestel... pildi teemal... üldse, huvitav on see teema, et kui olves kusagil liigub, siis on reaktsioon kohe selline, et saaks tast lahti, oleks kitsi rohkem. Mõnes mõtte son see õige, aga teisalt, ilves jahimaade kitsekarjamaal. Milline võimalus pilti saada ja niisama rõõmus olla.
Aga, et lool mingi õpetlik moment ka oleks, siis tasub teada, millal ilvest lasta võib ja seda ka, et kui mingi piirkonna peale lahtised load olemas, siis tasub ära lasta, kartmata, et teised pahakseks saavad. trofee ka vägev. Ja asi saab lihtsalt seaduslikuks üsna lihtsalt. Ilvest meite looduses ikka liikvel ja kui mingi limiidi piiresse jääb, siis miks ka mitte. Ise oleks ka sama moodi vaadanud, et LAHE - ilves, ja kõik! Aga kui on teadmine, et seda looma võib lasta ka, siis võimaluse korral laseks isegi.
Aga mis veel... ilves mulle meeldib, ilus loom, võimas loom. Isegi kui kitsedele sellist kahju teeb nagu väidetakse, annab ikkagi teadmine, et ta meie maal... nagu rosin saias, mõningase hea tunde. Ja kui ilma annab ning ilves ikka seal, siis ma vast võtan pigem fotoka ja jalutan seal natuke ringi.

FEEN,kui sul tõesti õnnestub see loom oma pildikarpi püüda siis oled küll "õnnesärgis "sündinud.Temaga juhuslikud kohtumised siiski päris haruldlased .Suuremad võimalused vast tulevad jooksuajal,siis võib teda vasat kuskil metsasihil tõesti päevasel ajal kräunumas kohata!
Kivi kotti!

Ilvest lasta oleks tõesti tore, mul pole see siiani õnnestunud. Pole ka just tihti jahti saanud pidada, rohkem on see seajaht käinud. Eelmise aasta sügisel kuulsin teda kaks õhtut järjest kitse passides juba õhtuhämaras.

teevad nad sügisel sama häält mis jooksuajal?

Ei oska nii täpselt vastata, jooksuajal pole ma ilvese häält kuulnud. Seda sügisest häält kuulsime mitmekesi ja otsustasime, et tegemist on ikkagi ilvesega. Ükskord enne olen ka septembris pukis istudes sama häält kuulnud.

Õnnestus ka sel aastal metsas ilvest näha.Nimelt kõndis 25 m. pealt mööda.Tuline kahju,et ei olnud fotokat kaasas.Hea elamus oli.

Teada värk: tahad looma näha, jäta püss või fotokas koju

täiesti õige lähenemine. mina mõtlen väga sageli enne metsa minekut, et ei tea kas maksab täna fotokat kaasa võtta tahaks ju midagi näha kah :p silmapikendus peab aga alati kaasa olema.

Kõige rohkem oli mul kahju, et fotokat või videokaamerat kaasa polnud, kui tedrekuningat nägin. Oli juba mitmenda põlvkonna hübriid ja laulis metsisemängus. Hiljem nägin teda veel ka soo peal. Järgmisel korral oli kaamera kaasas, aga ainult harilikud metsised ümberringi, filmisime siis neidki.

Olge kena ja tehke mulle selgeks , mis moodi saab olla mitmenda põlvkonna hübriid. Minu teada need hübriidid ei ole paljunemis võimelised. Kuidas saab olla siis veel mitmenda põlvkonna hübriid ? Või ma ajan kapitaalselt midagi segamini?

ega saagi olla, kui ma ei eksi siis tedrekuningas on metsisekana ja tedrekuke isane järeltulija,kes ise kahjuks (või õnneks) on suguvõimetu,kusjuures ilvesega on tal üsna vähe ühist

Ilvesega tõesti tedrekuningal ühist pole, jutt vahepeal pildistamisele kaldunud. Aga nii repliigi korras ütleks, et teaduse arenedes hübriidide suguvõime üha kasvab (kui te mõistate, mis ma sellega öelda tahan).

Kahjuks pean ütlema, et saab küll olla mitmenda põlvkonna hübriid, selle kohta peeti omal ajal jahindusklubides isegi spetsiaalseid loenguid ja jagati tabeleid erinevate põlvede hübriidide kirjeldustega. Reaalselt on jälgitud kolmanda põlve hübriidini. Kui ei usu, võtke ühendust Ene Vihtiga, ta on meie suurim metsakanaliste spetsialist. Niipalju siiski, et hübriidid lõputult loodusesse ei jää, nad ei suuda lõpuks erinevatel põhjustel originaalliigi isenditega konkureerida. Minu kohatud isend oli ilmselt esimese põlve hübriidi ristand metsisega. Esimese põlve hübriidid mängivad harilikult tedremängudes.
Harilikult läheb paha peale metsisekana, kes paaritub tedrekukega, vastupidine juhus on harv (spetsiaalses aedikus on siiski nn. "laboratoorseid" tulemusi saadud). Ka edasi on mitmed variandid, hübriidkuke paaritumine metsisekanaga siiski ehk reaalsem kui vastupidi. Teine mitmenda põlvkonna hübriidi võimalus on tedresuunaline (näiteks hübriidkana-tedrekukk).
Eksisteerivad muuseas ka teised hübriidvormid metsakanaliste vahel: näiteks rabakana-teder, teder- laanepüü (laanepüükukk ja tedrekana sagedasem). Neist on väga vähe kirjutatud, kättesaadav ainult spets. kirjandusest, vist on kirjutanud ka venelased "Ohota"-s.
Vabandust, et põhiteemast kõrvale kaldusin, jutt läks tõesti pildistamisele ja siis hajus teema ära.

Kui ilvest näete siis laske kindlasti maha (kui muidugi luba on) ple mõtet jätta neid iludusi EUROOPA liidule it shk !

möödunud aastal seajahi ajal ajasid laikad mitu korda ilveseid puu otsa ja passisid seal all niikaua kui keegi need visad jahimehed ära tõi... kui ilvesejahi kuupäev kukkus ja metsas käisime spetsiaalselt ilvest otsimas no siis ei näinud küll enam ühtki ja siis veel selline juhtumine et juba mitmeid aastaid tagasi (ise siis veel jahis ei käinud) oli üks ilves laika peale nõka kurjaks saanud ja tahtis viimast päris puru kista ... olevat siis hoidnud hammastega tugevalt laikat kinni just ühe jahimehe silme all, kes seal samas ilvese elu(kuuliga) lõpetas ja ilves sinna samma lebama jäänud oligi.... laika oli mitmeid päevi kodus ``kudenud`` kuid siiski oma jahimehe teed jätkanud