Selline mälestus, seekord mitte küll kuldist, vaid hirvepullist:

Juhtus see kusagil 10-12 aastat tagasi Saaremaal. Lasime tipp-jooksuajal hirvepulli. Loom lausa nõretas kusest. Metsas ei tehtud loomaga midagi, kohe kärusse ja viidi jahimajja. Seal tõmmati vintsiga peadpidi rippu, siis pesti šampooni ja voolikuveega korralikult puhtaks. Seejärel võeti nahk vintsiga maha. Ma ei mäletagi täpselt, kas soolikad lasti enne nahastamist, või pärast. . . ilmselt ikka enne. Liha läks vorstiks. No sain mina ka oma vorstiportsukese kätte.
Eh, ei ole ma eriti pips oma maitsemeeletega, aga . . . see vorstiports läks jupphaaval sõprade vahel kingitusteks. Noh ikka niimoodi, et: "Näe, käisin hirvejahil. Oled hirvevorsti proovinud? Ei ole! Tore. Võta paar juppi. Hea vorst! Proovi ära!"
Tagasisidet pole mulle antud ja ma pole ise kah küsinud

Tundub, et hirvedega, nagu kultidegagi, samamoodi - mõnda pese ja nahasta kuidas tahad, ikka hirmus lõhn juures, isegi veel siis kui juba vorst valmis. Teiste puhul jälle nii, et pole hullu midagi.

Üldiselt olen tänaseks ikka juhindunud sellest, et kui kult haiseb, siis on tal jooksukas! Ja kui on jooksukas, las siis ajab omi asju. Ülejäänud ajal teen ikka paugu ära. Vahel on rohkem kuldilõhna man, vahel ei saa lõhnast arugi, et kuldiga tegemist.

Ma küll kindel ei ole ,et alati just sllest lihast tehtud vorsti tagasi saad ,mis tööstusesse sai viidud.Võibolla naabrimehed nii hoolega oma hirve ei vannitanud
Mitte ainult kult ,vaid ka indleval emisel võib teatud aroomi pukett mann olla,eriti veel kui käpardid nülivad ,nagu siin jutuks oli.

Unt, see hirvepulli liha smekki meeldimine on natsa vist ikka mehast kinni . Lõhna järgi peaks nagu peen Sveitsi kitsejuust olema, kui kraade muidugi maha võtta
Minu kogemus pigem, et kehaosad, mis otseselt kusega kokku ei puutu on otse lauale pandavad (näit. seljafilee ja sisefilee)...nendega, mis aga pidevalt "kastetud saavad" on tugev marinaad või vorst ainukene lahendus. Aga kui lõpuni aus olla läheb üldjuhul jooksuaja pull meil müügiks...las naudivad seda smekki need, kes rohkem asjatundjad seal kallites restoranides

Käpardid suudavad ka kõike puhtama lasuga/haisuta looma liha ära rikkuda. Jahihooajal on ikka tsehhides loterii, et kelle lihast vorsti/konservi sa tagasi saad. Eks on nii korralike tegijaid kui ka lihtsalt tellimuse valmistajaid, kes tootmisel käigus masinaid ei puhasta ja vahetavad vastavalt vajadusele vorstikilesi...
Aroomidest ei kannata ise jooksuaja sokkuliha, vähemalt mitte hakklihana ja kopras ilma eelneva töötlemiseta (mõtlen leotamist erinevates vedelikes).

See muidugi õige,et lihakeha töötlemise puhtusest sõltub väga palju.Inimestel lõhna ja maitse tajumine erinev.Isiklikult tunnen kuldiliha maitse kaugelt.Külmalt vorsti veel võib kange viina peale, aga sooja joogiga on kohe maitse olemas.Mis puutub marinaadi retsepti,siis tuleks kuldiliha hoida vähemalt nädal petrooliumi sees,siis võib olla lõhn ja maitse vähe mahedamad.

Lasin mõned aastad tagasi tornist paraja kuldijuraka,oktoobri alguses-haises nagu tõhk.Kõik toimingud nahastamisel olid korrektsed.Kondistasime lihakeha ja otsustasime vorstiks teha.Kondistatud liha andis kaaluks 127kg.Paarkümmend kilo rasva eemaldasin,lindudele talviseks toiduks.Vorsti sai sellest kuldist üle 100 kg.Ja maitsev oli see vorst.Ainuke jama tekkis siis, kui naine otsustas vorstiviilakaid seljanka suppi lisada,kuuma suppi süües lõi nagu konksu ninna.Kihvade pikkuseks sai mõõdetud 21,4 sm.Praegusel ajal aga meie jahtkonna maadel suuri tõukulte ei ole,mummitakse enne maha.Otseseid piiranguid selle vältimiseks me rakendanud ei ole,paraku peama vist mingid ajalised piirangud paika sättika,mis kõige õigem,k---t seda teab?Noored mehed tahavad meil ka ju jahti teha.

Praegusel ajal võiks hoogsat elujõus kultide küttimist võrrelda oksa saagimisega enda istumise alt Olukorras, kus hundikarjad käivad seakarja jälgedes ja pisemaid põssasid ära korjavad, on heas vormis kuldid ainsad tõsiseltvõetavad vastased hundudele.
Meie jahimaad võis veel mõned aastad tagasi nimetada põssade paradiisiks Võrumaal, nüüd on huntide jälgi näha põssade omadest palju sagedamini. Usun, et hundude arvukuse hoogne kasv ei piirdu ainult meie maadega, küll jõuavad nad varsti ka sisemaale. Möödunud aastal Venemaal tühjaks põlenud tohututelt aladelt emigreerunud loomad, sealhulgas ka hundud, peavad ju kuskil omale uue kodupaiga ja jahimaad leidma

Ja need kuldid käivad praegusel ajal karja valvamas ning hunte peksmas???

Kui vaadata pisut laiemalt enda ümber, ei pruugi see hundude arvukuse tõus enam nii naljakas tunduda. Või arvad Sa, et Vene Karjalas nalja pärast paar nädalat tagasi taas riigieelarvest hundude eest pearaha maksma hakati? Kui viitsid, uuri pisut hunditeemat näiteks Soome poolelt. Idapiiri taga pole paljudes kohtades enam ammu meestel naerutuju. Usud või mitte, aga ei jää ka meie selles ainult kõrvaltvaatajateks, lihtsalt sündmuste areng võib pisut ajaliselt nihkes olla.

Seda ma ei pidanud mitte naljakaks,küll aga sinu teooriat kultide laskmisest ja põrsastest.

Paraku meil on see juba karm reaalsus, et mõnede veel alles olevate karjade püsimajäämine sõltub otseselt karja kaitsta suutvate kultide olemasolust

Ei tea, kui väga need kuldid seakarju siiski kaitsevad. Näiteks piisonid on palju kogukamad ja võimsamad loomad ja hundid võtavad sealt vabalt matti olenemata sellest, kas piisonipull on kambas või mitte. Tavaliselt on see pull esimene, kes koos teistega vehkat teeb. Ma arvan, et sama on sigadega ka. Hundid võibolla kulti murdma ei tüki, aga põrsaid ja kesikuid karja tagant napsata ei tohiks olla neile probleemiks, isegi kui kult on pundis. Vaevalt, et kult selja keerab ja huntidele vastu hakkab, kui need põrsaid või kesikuid murdma tulevad. Tõenäoliselt vaatab, kuidas ise pääseb.

Kui teil seal lõunas tõesti asjad NIII jubedad on äkki peaksite tulevikule mõeldes üldse seajahist loobuma(mis te neist põrsastestki siis lasete kui kõik nahka pistetakse) ja keskenduma ühiste jõududega ainult huntidele.Ja ühtse ning kõlava häälega ministeeriumit,Männilit ja meediat pommitama,selgete ning konkreetsete tõestustega,et tõesti asjad nii on ja sedasi juhtuma hakkavad.Foorumist üksi on tõesti vähe.

Nii ta on jah, et metssigadel elu pea peal tõepoolest. Kuna teema pigem sellest, kas jooksuaegne kult süüa sünnib, siis ei taha väga kaugele teemast välja põrutada. Aga:

Olgerd (samuti Rajaleidja) toonud välja minuarust olulise asja. Kuna metssigade eluke on muutunud tavalisest (harjumuspärasest bioloogiast) ikka väga palju, siis ei ole ka jooksuaega üksnes praegusel hetkel ning kuldi käitumine on ka kunagisega võrreldes omajagu muutunud. Suur kult karjakaitsjana on tänases situatsioonis (mille suurim põhjustaja olla massiline lisasöötmine) pooltõde. Pigem on emised peamised kaitsjad (kuulnud, et kohati isegi nooremad kuldid). Nii mõneski jahis on vanem kult peale pikka tagaajamist põrutanud ettejäänud karja lendu ning ise suhteliselt paigal olles pääsenud, kui samal ajal nooremad tina saavad.
Seega palju õnne kütile, kes julgelt oma jahielamusest rääkis ning pildigi juurde pani! Rajaleidja tsitaadi lõpp on ka mulle praktikas tõeks osutunud.

Ma ei ole just täheldanud, et kult karja kaitseks aga olen hoidnud mitu aastat paaris platsis kuldid söödetud ja häirimata st neil on põhjust kohal käia ikka. Ja kuigi hunte liigub ikka enam ja enam, siis on mu platsis suuremaid ja väiksemaid punte ikka pea kogu aeg kohal käimas. Ju siis hunt lihtsalt suurema näljata üritab ka ehk kuldiga kohtumist vältida ja see annab ka emistele-põrsastele rohkem asu.