Šaakal

[Pauli]

Koht siis Vara asula ligi tartumaal.

Klapib. Juba kevadel väideti, et sealkandis olla kahtlaselt pikkade jalgade ja lühikese sabaga rebast nähtud. Nüüd siis jälle üks tõend rohkem.

[unt]

KKA peaspetsialisti järgi on uus põhjus,miks šaakalid Eestisse tulid huntide arvukuse vähenemine.Tundub,et hundijahi peaks ikka päris ära keelama .

Ma ei tea, millist peaspetsialisti siin silmas peetakse. Huntide väike arvukus ei pruugi olla põhjuseks, miks šaakal Eestisse tuli. Küll aga on huntide väike arvukus üheks eelduseks, et selline migratsioon on aset leidnud ja selline šaakalite (tundub, et elujõuline ) asurkond siin on kanda kinnitanud! Eeldusi on ilmselt mitmeid kuni palju. Me lihtsalt täna neid kõiki veel ei hooma. Me võime vaid oletada. Võibolla ka kliima järsk soojenemine viimasel lühikesel perioodil. Kui neid soodsaid tingimusi (eeldusi!) ei oleks, siis ilmselt ka šaakalit Eestis ei oleks.

[Pauli]

Undi poolt öeldule lisaks, et maailm on ikka natukene suurem kui Eesti. Ja sarnased tegurid töötavad ka mujal. Kui Lätis-Leedus ja kusiganes oleks hunti nagu tatart, poleks šaakalid ilmselt meieni jõudnudki (kui see väidetud seos ikka õige on). Sõltumata sellest, kuidas meil hundi arvukusega on.
Mingil määral hunt kindlasti šaakalit mõjutab, iseasi, kui palju.

[Beretta]

Eile 15.30 Võiste alevis sadamast pool kilomeetrit Pärnu poole. Sättisin just poodi minekut kui kuulsin erutatud varesepere kedagi rannas ründamas. Kiviaia tagant paistis esmalt, et tegemist sörkiva rebasega. Kui "rebane" jõudis minust ca 25 meetri kaugusel niidetud platsile, imestasin esimese hooga, et sellist lühikese saba ja musta sabaotsaga, tömbima ninaga kui rebasel ja suuremat kasvu elukat kui reinuvader ei ole looduses näinud. Ei taibanud taskust telefonigi võtta, et pilti teha. Nii ta jätkaski oma teed piki randa Tahkuranna poole.

[pktaks]

Facebooki grupis Eesti Ornitoloogiaühing postitati 12. juunil selline pilt

Ja juurde selgitav tekst:

leidsin hommikul kell 10 Häädemeeste kandist (Tolkuse raba linnutorni kõrvalt maanteelt)

[jyri]

Huvitav on "riigi" suhtumine võõrliikidesse. Tähnikhirv( või mis ta nimi oligi)-ja shaakal on võõrliigid ja neid tuleb eesti loodusest elimineerida, aga Aafrika "põgenikud" on "omad kunded" ja neid tuleb vastu võtta ja aklimatiseerida.
Eile Leedus olles kuulsin, et iga "pagulase" peale on neil ettenähtud 43 000€/ aastas igatsorti toetusi( elamine, keeleõpe,jne) ! Pea samapalju, kui meie "riigikogulased" saavad "töötasu".
Vabandan, et jälle poliitika tuleb sisse, aga ilma kudagist ei saa

[aadu kadakas]

Vabandan, et jälle poliitika tuleb sisse, aga ilma kudagist ei saa

Saab ikka. Näiteks šaakalist arutades

[Beretta]

Sitt lugu, Aadu. Sellest elukast pole meitel keskit arutada. Keik oo juba ära arutatud nende tarkempate poolt. On teine suuruluk ( korralikust koprast 2 x väiksem ) Ja jaht käib 01.10 kunist 31. 03 Ma siin vaatasin juba relvakappi, et mis padruneid mool ka oo, a põle vaja.

[pktaks]

http://www.looduskalender.ee/node/24651

Nagu lugeda saab, siis šaakalit tegelikult juba aastaid tagasi kuuldud-nähtud. Polegi nii väga võõrliik.

[sooviku]

http://www.ejs.ee/le-saakalist-saab-jahiuluk/

Tea palju kokkuostjad nahast annavad ka ?

[puugi]

Julgen pakkuda,et kokkuostjad ei taha sellise eluka nahka üldse.Hoidsin nahka käes ja ei näinud ühestki otsast,et ta rebasest ilusam oleks!
Pigem jääb kütile kardinapuu külge jahti meenutama.

[soul]

"Eesti šaakalid rändasid meile Kaukaasiast, teatas Eesti Terioloogia Selts.
Novembri algul ilmus teadusajakirjas PLoS ONE teadusartikkel, kus on esmakordselt uuritud Euroopat ja Kaukaasiat asustava šaakalipopulatsiooni geneetilist struktuuri."

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=72982179

[Ten]

Saaremaal kütiti šaakal.

http://eestielu.delfi.ee/saaremaa/elu/v ... d=73734585

[peepk]

Kaks semu ja mina samuti olen selle eluka oma silmaga ära näind Kärla jahimaadel .

[priitorm]

Kuna ise viimased pea 2 kuud olude sunnil šaakalit jälginud, siis lisan pisut infot. Ehk on natuke abiks.
šaakal on alates 2016 väikeuluk ja šaakalile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe või jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni (veebruari lõpuni).
https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013051?leiaKehtiv

Omad kogemused.
Murrab meelsasti veel 6-9 kuuseid lambaid. Läänemaal ühes rannakülas sel suvel neljast erinevast karjast ~ 30 noort lammast läks šaakalite söödaks. Murrab kogutud info põhjal pigem varitsedes, passib näiteks kadaka põõsas kuni kari süües lähedale jõuab, valib sobiva looma välja ja ründab seda. Murtud lambad on olnud umbes 20-40 m kaugusel varitsuseks sobivast paigast.
Kahtlustasime esialgu küla koeri ja ilvest aga sügisel sain oma murtud lammaste lähedalt jäljed, mis viitasid šaaklile ja panin üles kaamera. Lisan paar pilti, kus näha korraga kolm šaakalit ja ka võrdlus rebasega.
Kohati on päris ülbe, olen näinud auto aknast 30 m pealt rahulikult sörkimas, samas tajub ära tavapärasest erineva käitumise (auto peatamine+relva välja võtmine ja laadimine = jooksev šaakal 300-400 m peal).
On arvatavasti tõsine oht rebasele ja kährikule, neid on vähem näha ja samas ei trügi hundi aladele, hojab enda rannaäärsetesse roostikesse ja võsasse, suurtes laantes arvatavasti harvem.

Liigub ka paksu lumega palju ringi, paar korda olen püüdnud värskeid jälgi mööda minna aga nii naljalt järgi ei jõua. Lumega on näha olnud väga suur liikumisvõime aga mitte nii suurel alal kui hundil. Pakuksin 5-10 km läbimõõduga ala.
Tõenäoliselt oleks ta lihtsam saak söödaga peibutamisel, kui varitsuskoht on vähemalt 50 m kaugusel kõrgemal maapinnast või 100 m kaugusel heas asukohas. Söödale läheneb üldjuhul kaarega ringi tehes aga see on olnud jälgede põhjal ~ 30-50 m pealt.
Vähemalt lumes käivad sarnaselt hundile jäljes, alles 0,5 km jälgedel käimisel leidsin ühe hargnemise ja selgus et oli 3 tk.
Ka meil üks kohalik jahimees sai šaakali kütitud (kuigi delfi uudist pole), kuuri puid tooma minnes oli jutu järgi märganud lagedal rannaalal lähenemas ja jõudis toast püssi tuua ja täpse lasu teha.

Sellest elukast saame me veel kuulda vähemalt Lääne-Eestis, sest neil kes püüavad maal endal hinge sees hoida ja rannakarjamaid lammastega karjatada, teeb saakal tulevikus vist elu üsna kibedaks. Jaht ka lubatud lühikesel ajal, mil varitsemiseks - 10 kraadi või vähel enam ja teised jahiviisid suhteliselt raskendatud.