Šaakal

[Jack]

oled ikka 100% kindel, et seal pildil sul hundud ei ole?

[priitorm]

oled ikka 100% kindel, et seal pildil sul hundud ei ole?

Jah olen. Pilte on veel palju rohkem, ka valgel ajal tehtuid.
Lumega käisin tihti jälgi uurimas, mets on ümberringi jälgi tihedalt täis, jälg esmapilgul üsna rebase mõõtu, pisut suurem.
Kui otse kaamerasse vaatab, siis on selline "põskhabe", lisan pildi, mis on paar minutit enne seda kolmiku pilti tehtud.

[priitorm]

Panen siis võrdluseks ka hundi pildi, see küll teises kohas pildile saadud.

[rartzik]

Ma eeldan, et räägid samast rannakülast mille lähedal elan. Igatahes seal elav jahimees küttis ühe šaakali mõni nädal tagasi. Varsti peaks ka osoonis näha saama lugu.

[Ats]

http://digileht.maaleht.delfi.ee/maamaj ... d=74736619

Šaakaliründed sunnivad lambakarja maha müüma

Veel mõni aasta tagasi oli Eestist leitud šaakal suur ilmaime, kuid nüüd on see liik siin nii jõuliselt kanda kinnitanud, et lambapidajad on hädas nende murtud talledega.
“Šaakalid võtavad talled öösel une pealt ära,” räägib Aet Mai-blum Lihula vallas asuvast Tohvri-Jaani talust. Pidevad šaakaliründed viisid ta nii meeleheitele, et otsustati müüki panna enam kui sajapealine kari koos 80 tallega.“Häädemeestest Virtsu poole on kõik šaakalitega hädas,” teab naine, kes on viimasel ajal sageli kuulnud kodutalu lähedal selle kiskja ulgumist ja võikaid häälitsusi. Naabrinaine nägi binokliga karjamaalt lihaveise vasikat otsides, et šaakal asjatas sellest vaid paari meetri kaugusel. “Kui hakkavad kambaga jahti pidama, on päris jama,” kardab Maiblum.

Hüvitist ei saa
Lisaks käivad karja murdmas ka hundid. Eelmisel nädalal murti Tohvri-Jaani talus maha kolm sugujäära, lisaks on murtud ka paar utte.
Kui hundi või ilvese murtud loomade eest on võimalik saada kahjutasu, siis šaakali ohvrite eest mitte. Šaakal on väikekiskja ega ole kaitse all. “Šaakal ei kuulu looduskaitseseaduse järgi Eestis looduskaitseliselt oluliste liikide hulka, kelle tekitatud kahjustusi looduskaitseseaduse kohaselt hüvitatakse,” kinnitab keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Samas ütleb ta, et viimasel paaril aastal on koos šaakali levila laienemisega jõudnud ka keskkonnaametini mõned teated šaakali murtud talledest. Seni on eksperdid šaakali murdmised kirjutanud akti kahel korral, Läänemaal ja Pärnumaal, seega samad piirkonnad, kus ka teiste teadete järgi (kütitud, nähtud, fotografeeritud) on šaakalid platsis.
“Aasta alguses lisati šaakal jahieeskirja järgselt kütitavate väikeulukite nimekirja,” selgitab Talvi. “Ent loodetavasti aitavad ka šaakalite tekitatud kahjusid ennetada tõhusad karjaaiad, karjavalvekoerad jms.”

Murtakse ka vasikaid
Tohvri-Jaani talus on karjamaa kahest küljest piiratud võrkaiaga ja kahest küljest viie elektritraadiga taraga. Kraavikohtadesse on paigaldatud aiapostid ja maa lähedale löödud lauad, et metsloom ei saaks sealt alt läbi ronida. “Ei tea, kuidas kiskjad aeda pääsesid,” imestab Aet Maiblum.
Nüüd on neil plaan soetada karjakoerad, kõige kindlama kaitse huntide vastu peaks ju andma kiskjatõrjeaiad koos karjavalvekoertega. Kui õnnestub koerad saada, ei müü nad kogu karja maha ja viivad talled šaakalite eest ööseks lauta varjule.
Kiskjate tekitatud kahju on ümbruskonnas sel kevadel eriti palju. Aet Maiblumi sõnul arvavad jahimehed, et Lõuna-Eestis on Aafrika seakatku tõttu metsseapõrsaid väheks jäänud ja hundid liiguvad Lääne-Eestisse. “Hundid murravad siinkandis juba lihaveisevasikaid,” viitab naine.

Šaakalid võtavad talled öösel une pealt ära.
Aet Maiblum
Esmaspäeval ütles Maibaum, et on otsuse teinud: “Nooruted on müüdud ja põhikarjauted koos talledega jäävad kasvama,” teatas ta.
Tõnu Talvi sõnul ei viita keskkonnaameti kasutuses olevad andmed kuidagi sellele, et sigade Aafrika katkuga seotud oluline metssigade arvukuse vähenemine metsades oleks mõjutanud kariloomade murdmise sagedust. Kariloomade murdmine sõltub eelkõige piirkonnas suurkiskjate (peamiselt hundi) poolt püsivalt asustatud territooriumide olemasolust ning kariloomade kaitseks rakendatud meetmetest.
Aastati ja piirkonniti on murdmised küllaltki erinevad. Näiteks Hiiu-, Saare- ja Läänemaal ulatus eelmisel aastal 1. juuniks hundi murtud lammaste arv juba üle 50, käesoleval aastal on see praegu veel alla 20 looma. “Seni on võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähem murtud ka näiteks Pärnumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa ja Tartumaa lambaid. Seega on meie looduses suurkiskjatele saakloomi piisavalt, palju sõltub sellest, kui lihtne on üht või teist saaki murda,” tõdeb Talvi.

Eestis esimesena kütitud šaakali topis on Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Šaakal
Allikas: Wikipedia
Kes ta on?
•Harilik šaakal on väga kohanemisvõimeline, suudab toituda vastavalt võimalustele ja elada mitmesugustel aladel.
•2013. aastal avastati, et šaakal elab ka Eestis.
•Šaakal on osav ja jultunud kiskja.
•Üldiselt on šaakal ööloom, aga võib tegutseda ka päeval.
•Harilik šaakal meenutab hunti, aga on väiksem ja kergem, tal on lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba.
•Tema keha pikkus on 71–85 cm, saba pikkus 20–36 cm, õla kõrgus 45–50 cm, kaal 7–13 kg.
•Karv on ruuge, musta varjundiga, saba punakaspruun, musta tipuga.

Riik hüvitab suurkiskjate kahjud
ML
Keskkonnaamet hüvitas 2015. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 201 145 eurot.
Eelmisel aastal laekus keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 282 taotlust 188 kahjusaajalt. Kõige sagedamini murdsid hundid lambaid – 951 lammast. Lisaks murdsid hundid üksikuid vasikaid, kodukitsi ja koeri.
Pruunkarud rüüstasid 2015. aastal 288 mesitaru, lisaks murti mõned veised ja lambad.
Võrreldes möödunud aastatega, on hundi murtud kariloomade arv jäänud samale tasemele, karu rüüstatud mesitarude arv on veidi kasvanud ning ilvese kahjustused on jätkuvalt harvad.
Suurkiskjate poolt põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud loomaomanik viivitamatult teavitama keskkonnaametit, kes seejärel hindab kohapeal kahju suurust.
Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel järgneva kalendriaasta alguses.
Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele.
2015. aastal esitasid 43 karjakasvatajat taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete hüvitamiseks ning nende tehtud kulutused hüvitati 55 191 euro ulatuses. Peamiselt rajati karjamaid ja mesilaid piiravaid elektritarasid, samuti soetati karjavalvekoeri.
Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused.
Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral,
Šaakalikahjude hüvitamise kohta siiani otsust pole.

[sammal.habe]

Seitung kirjutab: nüüd ka Piirissaarelt shaakal tabatud:
http://pluss.postimees.ee/3891667/jahim ... el-saakali

Jahimehed tabasid Piirissaarel šaakali

Piiri külast kalmistu lähedalt saadi ta kätte, teatas Piirissaare vallasekretär, Tooni külas elav Maria Korotkova.

«Oli teine keskmist kasvu, no nagu väike hunt või suur rebane,» rääkis ta. «Nägu on nagu hundil, ilus loom. Jalad on lühikesed, väga tugevad. Aga need kihvad, oi need on suured ja teravad – ta ju kiskja, šaakal. Me nendega elame, selline on loodus.»

Šaakalid on liikunud kalmistu lähistel ja mujalgi saarel juba suvest saadik «Meie Ziina Ventšikova töötab kalmistul, tema nägi neid seal tihti,» märkis ta. «Suvel olid nad mustad. Aga nüüd on karva juba ära vahetanud, on täiesti teist värvi, sellised punakaspruunid nagu rebased.»
Piirissaarel tabatud šaakal on väga huvitav ja vajalik teave, kinnitas keskkonnaameti juhtivspetsialist Peep Männil.
Kolm päeva varem

Piiri küla kalmistu lähedalt tabasid šaakali seal agaralt tegutsevaid metssigu otsinud Meeksi jahiseltsi kütid. Šaakaleid olevat seal laupäeval nähtud kolme, kaks olevat ära põgenenud, üks saadi kätte.

«Jahimehed võtsid ta kaasa, saime temast ainult pildi teha, ise tassisime ta fotograafi juurde,» ütles vallasekretär.

Kuigi šaakalid on meil võõrliik, tohib neid küttida suures osas Eestis nagu hunti

1. novembrist veebruari lõpuni. Eriloaga võib šaakaleid jahtida pikema aja jooksul ainult Lääne- ja Pärnumaal, kus need loomad on lambaid murdnud.

«Tean, et šaakalil on hundiga ühel ajal jahiaeg,» ütles Meeksi jahiseltsi juht Margus Narusing eile hommikul veidi pärast kella kümmet. «Aga ma tõesti ei tea, kuidas šaakal tabati, olen reedest saadik Tallinnas. Meie mehed käisid laupäeval Piirissaarel jahil küll. Aga ma ei tea, kuidas neil läks ja mis juhtus. Pühapäeva õhtul jõuan tagasi, siis selgitan.»

Kuigi Piirissaarel tabati šaakal kolm päeva enne lubatud aega, on see jahisaak väga huvitav ja vajalik teave, kinnitas keskkonnaameti eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil.

«On väga tähtis teada, mis loomaga on tegu, kui vana ta on ning kas on üksik või on šaakaleid saarel veel,» selgitas ta. «Seepärast tahame šaakalit uurimiseks kindlasti endale saada. Jahimehed teavad, kuhu pöörduda.»
Nähtud-kuuldud mujalgi

Uurimiseks on see väga oluline loom, sest seni on kindlaid tõendeid šaakalitest ainult läänerannikult ja Pärnumaalt, mujal neid tabatud pole.

Tartumaal on peale Piirissaare šaakalitest teateid tulnud Rõngu ja Kambja kandist, Võrumaal on suulisi teateid olnud Rõuge lähistelt. Rajakaamerasse pole aga neid loomi seni siinkandis jäänud.

Kas šaakalite olemasolu Piirissaarel tõestanud jahimehi ootab nüüd karm karistus? «Keskkonnaamet karistamisega ei tegele,» vastas Peep Männil. «Loodetavasti keskkonnainspektsioon väga karme sanktsioone ei rakenda, sest see tabatud loom on väga oluline teave.»

Ta lisas, et Eestis ongi lood üsna uute šaakalitega segased. «Ilmselt pole kõigil jahimeestel veel kinnistunud teave, millal neid jahtida võib,» selgitas Peep Männil. «Teisalt on täiesti võimalik, et seegi šaakal lasti rebase pähe. Eestis lastigi esimesed šaakalid rebaste pähe, nende puhul küll sanktsioone ei rakendatud.»

Eestis tabati esimene šaakal 2013. aasta veebruaris Matsalu rahvuspargis, samal aastal kütiti see kiskja ka Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Nüüd on neid nähtud-kuuldud mujalgi Eestis.

Piirissaarel elavad Zinaida Ventšikova (vasakult) ja Maria Korotkova ning Raiko Leosk jäid pildile koos laupäeval tabatud šaakaliga. Foto: Vitali Trots

[Prohvet Maltsvet]

Täna kusagil raadios rääkis, et kuna šaakal kutsuti ära oktoobris, aga jaht neile algab novembris, siis KKI on asunud menetlema.

[aivar00]

Menetlegu terviseks - nägin rebast ja lasingi rebast

[rajaleidja]

Kas šaakalit hundiga tohib ka segamini ajada? Meile hundi lube ei jagatud, aga šaakalit võiks küll küttida

[linnukütt]

Segamini võid ajada, see pole keelatud, aga lasta ikkagi ei saa. Kui lasid hundi või rebase pähe, siis kas lasid halvasti nähtava kogu pihta (ohutustehnika) või ei tunne ulukeid (vajadus teooriaeksami järele). Tulemus on ju olemas, kuidas lasid, kas kellegi pähe, ettevaatamatusest vm polegi antud juhul tähtis. Hea on vaid hetkel see, et saakali ebaseadusliku laskmise eest pole kehtestatud keskkonnale tekitatud kahju määra. Selle nagu peaks tegema Vabariigi Valitsus KKM ettepanekul, aga õnneks on KKM tegemist nii palju, et sinnamaani pole ta veel jõudnud.

[aivar00]

Kõik õige. Minu teada ei ole ka jahimeest võimalik saata uuesti teooriaeksamile kuna ei teinud vahet šaakalil ja rebasel. Halvasti kogu ka nähtav ei olnud - pesuehtne rebane! Seda enam, et nad on üsna sarnased kui kirjeldusi uskuda nii siin kui ka Jahimehes kirjutatuna. Kui puudub tahtlus - ei ole ka koosseisu. Samuti nagu Sa ise mainisid ei ole ka kehtestatud kahju määra. Ehk siis menetletakse ning kuna koosseis puudub lõpetataksegi menetlus ära .
Õnneks meie aladel neid veel ei ole trehvatud, kuid usun, et see aeg ei ole ka kaugel. Minu mälu järgi on meie "spetsialistid" üsna otud kõiksugu uute asjadega. Ei teata kuidas seakatk levib, kuidas šaakal levib jne. Viimane mõttevälgatus, et hunt paneb nende levikule piiri ja šaakal jääb elama ainult mereäärsetese piirkondadesse - oh seda sinisilmsust. Nii palju kui mina kirjandusest lugenud olen ja ka kunagi koolitunnis õpitu järgi meenub, et šaakal eksisteerib hundiga koos ühes piirkonnas väga eduliselt. Ja ei ole sinna neid kõrkjaid vaja ühti.

[linnukütt]

Teoreetiliselt on teooriaeksamile võimalik saata küll, kui KKI leiab siiski koosseisu (mine isahane tea) ja karistab. Kui on karistus jõustunud, siis tunnistuse väljaandja peatab jahitunnistuse kehtivuse (kaalutlusõigus peatamiseks või mittepeatamiseks puudub (JS paragrahv 37 ja sealt lg 2)) ning teooriaeksamist päästab vaid see, kui tunnistuse kehtivus peatatakse vähemaks kui aastaks.
Muus osas jutt jumala õige, eriti kui meenutada asjaolu, et üks šaakal jäi auto alla lausa Tallinna külje all Tln-Pärnu mnt Haruteest natuke Pärnu poole. Kõrkjaid seal küll ei olnud. Kui hunt oleks nii kõikvõimas, siis oleks ta ammu piiri pannud kähriku ja rebase levikule. Need ju šaakaliga samatüübilised loomad - väikekiskjad. Aga hunt vist ei tea, et kogu lootus on tema peal.

[sax]

KKI annab väga selge signaali. Kui läks untsu sis salga, varja või mata maha. Kuidas mõni ikka seda selgeks pole saanud. Või lehekuulsus tõesti jama väärt.
Lase ta maha, näita äiale-ämmale ja riputa sauna seinale. Reps mis reps

[rixa]

KKI annab väga selge signaali. Kui läks untsu sis salga, varja või mata maha. Kuidas mõni ikka seda selgeks pole saanud. Või lehekuulsus tõesti jama väärt.
Lase ta maha, näita äiale-ämmale ja riputa sauna seinale. Reps mis reps

No aga mis signaali KKI välja annab, kui asja menetlemata jätab? Kui menetlemise tulemusena miski karmima karistuseni jõutakse, on tõesti kehvasti, loodame, et nii ei lähe.

[Ats]

Kas tulekahju kustutamine?

http://www.postimees.ee/3935935/keskkon ... okestamist


Keskkonnakomisjon arutab šaakalite leviku tõkestamist

Riigikogu keskkonnakomisjoni teisipäevasel istungil otsitakse koos Eesti Jahimeeste Seltsi ja teiste organisatsioonidega lahendusi linnujahi paremaks korraldamiseks ja šaakalite leviku tõkestamiseks.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on esile kerkinud rida probleeme seoses saartel ja läänerannikul linnurände ajal toimuva ebaeetilise linnujahiga ja jahiturismiga. Lisaks on keskkonnakomisjoni poole pöördunud mitmed lambakasvatajad, kelle hinnangul on šaakalid saanud tõsiseks ohuks nende tegevusele.

«Linnujahi puhul on kõige suurem mure see, et puudub konkreetne vastutaja, keda hiljem pihtide vahele võtta, kui jahipidamise reegleid rikutakse. Võõrliigi ehk šaakali sissetungile tuleb kindlasti reageerida ja leida toimiv õiguslik regulatsioon ning seda saab teha ainult koostöös loomapidajate ja jahimeestega,» selgitas Vakra.

Ta viitas uuringule, milles tuuakse esile ebamõistliku ja ebaeetilise jahi korraldajate tegevusele, kes kasutavad ühelt poolt ära kehtiva õiguse poolt pakutavaid võimalusi jahipidamiseks, ent kasutatakse ka keelatud peibutusvahendeid ja jahipidamise vahendeid. Vakra nentis, et probleemist ollakse teadlikud juba mitu aastat, ent selle kordumine igal sügisesel linnujahihooajal on tõstatanud küsimuse, kas kehtivad piirangud linnujahile ning vastutus rikkumiste eest on piisavad.

Lambakasvatajad aga tõid oktoobri algul maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel esile kiskjatega seotud mured. Tõdeti, et kui läbi aastate on lammaste murdmisega kõige enam silma paistnud hundid, siis nüüd on hakanud neile tõsist konkurentsi pakkuma šaakalid.

Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Erametsaliidu, Eesti Ornitoloogia Ühingu, SA Keskkonnaõiguse Keskuse, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Lambakasvatajate Ühistu ja Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liidu, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi esindajad.