Proov käib, aga etendust ei ole- kaua see poolkõvatamine käib... Kui on võõrliik ja võib kurja teha, siis miks jahipidamist veel piirata?

Aga mida sa välja pakud ? Kas Keskkonnaamet võiks näiteks väljaspool Jahiseaduse raame midagi ette võtta ? Või mida ? Üldse väljaspool seaduste raame ? Või äkki on kogu häda selles "poolkõvas" Jahiseaduses ?

BM

Kui keeruline oleks lubada šaakali küttimist aastaringselt, kuni tema kadumiseni eestimaalt? Mis sellel variandil viga oleks?

Ma saan asjast aru nii,et šaakalit soovitakse jättagi Eestisse elama.Miks siis muidu lubatakse küttimist arvukuse piiramiseks,mitte loodusest eemaldamiseks.Ja veel igasugused proovi kogumised ja suuruluki loaga (olgugi tasuta) laskmine .Kui sellest elukast oleks tahetud lahti saada siis oleks piisanud ju väikeuluki loaga lubatud jahist küll.Pange tähele,mõne aasta pärast,kui seda looma saab olema liiga palju,hakatakse süüdistama jahimehi!

Pakun, et siis peaks šaakali kandma jahieeskirjas ulukite nimekirja ning määrama talle jahipidamisajad ja -viisid ning -vahendid. See aga tähendaks, et aktsepteeritakse teda kui mitte-võõrliiki, mis omakorda tõstataks ilmselt tugeva küsimuse talle jahipidamise jätkusuutlikkusest - šaakalile kui kohalikule jahiulukiliigile jahipidamine ei tohiks ju kuidagi olla šaakali kui kohaliku liigi väljasuremise põhjuseks.

Seega saab šaakali puhul, kui teda Eestisse jääma ei soovita, kehtiva õiguse kohaselt ikkagi kasutada ainult võõrliigina erandkorras küttimise "valemit". See on bürokraatia mõttes loomulikult nõme - üksikload, biomaterjali võtmise kohustus jms.

Ilmselgelt on Keskkonnaamet mugavalt mööda hiilimas oma JS-s toodud kohustusest, aga ega mida sa meie õhukese riigi puhul ikka ootad. Nimelt:

JS § 23. Jahipidamine

(4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist:
1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks;
2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks;
3) uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega;
4) vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega;
5) uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks;
6) kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda;
7) kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga.

Mina loen selle sätte sõnastusest välja, et nendel 7 juhul korraldab jahipidamist Keskkonnaamet. Praegu Keskkonnaamet justkui nagu LUBAKS jahipidamist, aga kas ta seda ka KORRALDAB ? Andke andeks, aga ilma nende rumalate jahimeesteta, kes lasevad oma JP kasutajal endale väljastada suurulukiload šaakali küttimiseks, kütivad selle looma, võtavad bioproove jms ei KORRALDA Keskkonnaamet mitte muffigi. Samamoodi, nagu vigastatud uluki hukkamist väljaspool jahiaega Keskkonnaamet mitte ei KORRALDA, vaid LUBAB. Haiguste tõkestamiseks jahipidamise KORRALDAMIST, ptui ptui ptui, ei ole meil veel vaja läinud, aga ju oleks ka sel puhul tegemist LUBAMISEGA.

Seega tuleb ikkagi välja, et riik peale põhjalikku järelemõtlemist annab jahimeestele armulikult LOA võõrliigi arvukust reguleerida, kui jahimehed seda peaksid soovima. Korraldavad jahipidamist siiski mitte Keskkonnaamet, vaid jahipiirkondade kasutajad. Keskkonnaametil võõrliigile jahipidamsie korraldamiseks raha vaevalt et on, kuna jahipidamise korraldamine (selle sõna sisulises mõttes) on paraku üks kuradima kulukas tegevus.

Mina soovitaks JP kasutajatel saata see KKA praktika kukele ning teha ettepanek, et kui KKA sel viisil (JP kasutajate kaudu) "korraldabki" jahipidamist võõrliigile, siis tulebki see luba anda mitte nii, nagu KKA looduskaitsebioloogid oma unistustes näevad (tasuta laekub väärtuslik biomaterjal), vaid nii, nagu JP kasutajad oma katusorganisatsiooni kaudu ise sooviksid võõrliiki jahtida. Olgu siis kasvõi aastaringselt, mitte-üksiklubadega ja kõikide lubatud jahipidamisvahenditega. Kährikut ju võime sigimisajal küttida, huvitav miks mitte šaakalit.

BM

Selleks olekski vaja avalikkusele teada anda, et vabandage väga, aga võõrliigile jahipidamist peab korraldama Keskkonnaamet. Lubamine ei ole sama mis korraldamine, šaakali juhtumiga oleks suurepärane võimalus näiteks EJS-ile panna jalg maha ja öelda, et tore küll, Keskkonnaamet, sa oled loonud esialgse (kuigi algelise) õigusliku raami, kuidas JP kasutaja saab legaalselt šaakalit küttida, aga mis moodi see jahipidamise korraldamine siis ikkagi välja näeb ? Kes kannab šaakalile jahipidamise korraldamise kulutused, kas Keskkonnaamet või JP kasutajad ?

BM

Tead Välek,on väga palju olendeid kes võivad kurja teha.Rebane ja tuhkur kanadele,karu ja nugis mesipuudele,hunt lammastele.Kas,siis peaks kõik kiskjad ära hävitama?
Kährikut lubatakse ju püüda,aga miks ta ikka alles on?Kas kährikuga toimuv ei ole poolkõvatamine?Aga kui loomaliigid on määratud kes tohivad meil elada,siis pole midagi imestada, kuidas suhtumine teistvärvi inimestesse on?

Oskad ehk nimetada kedagi, kes kurja ei tee? Jänes närib õunapuid, rebane murrab pisikese armsa hiirekese.... varblane nokib tera. Ära kaldu teemalt kõrvale.

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2124911

Tänases Ökoskoobis räägibki Peep Männil,miks šaakal meie ulukiks võib saada.MOTT

Küll ikka on hea ,kui on võimalus kellegi abstraktse (riik )seljataha pugeda.Nagu teema muutub ebamugavaks ,siis on ikka riik otsustaja! Kas tõesti keegi arvab,et riik(tegelt KKA) peab palgal seltskonda muidusööjaid,pean silmas ulukiseire osakonda? Eestkõneleja võib ju olla ,kes iganes ,otsused tehakse ilmselt ikka just selle palgasaaja ,ehk siis ikka seireosakonna poolt ja mehed võiks tunnistada ,et vot sellistel ,sellistel alustel otsustasime mingi probleemi vot sedasi lahendada!
Imelik on kuulata,samas Peep väidab ,et ega neid ulukeid niisama lihtne ülelugeda pole võimalik,samas on näiteks põdra arvukus lausa imekspandava "täpsusega"teada,rääkimata suurkiskjate loenduse "täpsusest" Ja oh imet ,nii laialt maailmas tuntud looma nagu šaakali kohta ei tea me kohe mitte midagi ja küll seda looma oleks meil vaja hädasti uurida! Ma ei tea kas olen liialt paranoiline,aga ei imestaks ,kui selle šaakali siia ilmumisega on mõne suure hundi/kiskja uurija/armastaja käed mängus olnud,kasutades ära oma positsiooni!
Igaljuhul šaakalikütid ,ärge unustage KKA-st kütimiskulutusteks kompensatsiooni küsida,nagu BM seda soovitas.

Kohe hakatakse AK-s šaakalist rääkima

Kuna mu palvet end foorumist eemaldada pole veel realiseeritud...
Kunagi riigiasutuses töötades tehti mulle selgeks, et ametkond korraldab korraldamist. Sarnane seis paistab praegu ju enamuses looduskasutusega seotud üksustes olema. Minu arusaamist mööda ongi seega tegu suuresti raha raiskamise või äkki sotsiaalhoolekandega (inimestel oleksid töökohad). Ma ei imestaks, kui ka šaakaliga seonduva on riik delegeerinud (ja keegi nõustunud sellega), ehkki KKA on pitsatilööjaks.

Kährikut lubatakse püüda küll aga ma pole kuulnud et oleks tulnud KORRALDUS see liik Eestimaa loodusest kõrvaldada. Kui tulekski, oleks lootusetu ettevõtmine.
Kütitud shaakalite proovide kogumiseks võiks iga shaakaliküti järel käia see ametnik kellel seda proovi vaja on.Alternatiiv: laibad jäävad metsa.
PS! Mehed ärge jagelege!

Suuruluki loal on koht suuruluki haavamise kohta märke tegemise jaoks.

BM

Pealkiri küll üsna eksitav ja postimehelik, aga artikli sees päris asjalikku juttu ka.
http://www.tartupostimees.ee/2095792/ri ... lindpriiks