Mis ajal ja kuidas seda elukat püüda võis?? Üks isend tundub "lihtsa" saagina,et püüaks või kastiga.

1. oktoobrist on lubatud šaakali küttimine
Prindi
27.09.2013

Keskkonnaamet allkirjastas käskkirja, millega antakse õigus šaakali kui võõrliigi küttimiseks liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil.

Keskkonnaameti allkirjastatud käskkirjaga antakse jahipiirkonna kasutajaile õigus väljastada jahiseaduse nõuetele vastavatele isikutele (sh maaomanikele) tasuta suuruluki luba šaakali kui võõrliigi küttimiseks liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil.

Tuginedes šaakali heale kohanemisvõimele (suudab elada mitmesugustel aladel, sh inimasustuse lähedal) ja teadaolevale toitumiskäitumisele (omnivoor ja raipetoiduline, eelistab pisiimetajaid ja maas pesitsevaid linde), tõuseb tema arvukuse kasvuga ka surve maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele. Seeläbi võib šaakal ohustada kaitsealuseid liike ning kaitstavate alade kaitse-eesmärke. Arvestades juba olemasolevat väikekiskjate suurt negatiivset survet maas pesitsevatele lindudele ja kaitsealustele liikidele, alustatakse šaakali arvukuse reguleerimisega.

Šaakali küttimine on esialgu lubatud 31. märtsini 2014. aastal. Šaakalit võib küttida sarnaselt rebastele ja kährikutele. Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht või püük kastlõksuga on lubatud 2014. aasta märtsi lõpuni, uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta veebruari lõpuni. Kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib šaakalile jahti pidada kastlõksu või jahikoeraga 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta märtsi lõpuni. Šaakali küttimisel kaitstavatel aladel tuleb järgida ka kaitse-eeskirjades sätestatud täiendavaid liikumis- ja ajalisi piiranguid.

„Igast kütitud või hukkununa leitud šaakalist tuleb teavitada Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonda. Sarnaselt suurkiskjatele tuleb koguda kütitud või leitud looma bioproovid, mis annavad teavet šaakalite asurkonna seisundi ja juurdekasvu näitajate kohta,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja Tarvo Roose.

Jahipiirkonnaga liitmata loodusobjektidel määravad Keskkonnaameti regioonid 1. novembriks 2013. aastal ulukite arvukuse reguleerija ning annavad šaakali tasuta jahiloa väljastamise õiguse.

Lisainfo:
Kaja Lotman
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja
e-post kaja.lotman@keskkonnamet.ee
tel 472 4223
mob 524 7899

Teate edastas:
Annika Remmel
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post annika.remmel@keskkonnaamet.ee
tel 627 21 95
mob 574 50 332

Sul veel 20 päeva aega, ootan pilti!

Kui keegi vene keeles lugeda oskab siis siit saab ühtteist lugeda http://forum.guns.ru/forummessage/14/931237.html

Tea kas see nüüd tõsi, aga tuttava ema rääkis mulle täna sellise loo, et oli tema mitu päeva juba vaadanud, et heinakuuris on looma lamamise koht, alguses mõtles, et kass magab seal, aga tundus kuidagi suur olevat, siis mingi hommik läks varakult loomi toimetama ja siis koer oli pannud padavai sinnapoole ja nii ta sinna heinakuuri kinni oli jäänudki, kui perenaine ise kohale jõudis läks seal koera ja selle olevuse vahel kiskumiseks ja siis perenaise jalgade vahelt ta putku sai, niipalju ta kirjeldas mulle, et rebase näoga, kõrge jalaga ja peenema sabaga kui rebasel, kas tõesti saakal nii julge loom, et käib taluõuel nosimas ja siis magamas öösiti?
Sündmuskohaks Varbola.

Õues ja jäätmete hunnikutes käib nosimas küll. Eriti pidi toimetama talulautade ümbruses, kus pärast veiste poegeimist ikka midagi loomset hamba alla võtta on - kas siis mõni surnult sündinud vasikas või sünnitusjäägid. Et kuuri all magab . . . pole varem kuulnud, aga ega see ka võimatu pole. Vahel metsseadki magavad heinaküünides. Ilves ka. Ja rebastki olen näinud vana mahajäetud maja lakast mööda vildakat palki alla tulemas.
Kiikasin ka korraks kaardile. See Varbola linnulennult šaakalite "tuumalalt" Eestis vaid ca 60 km. Ja sealkandis jäi vist hiljaaegu ka üks isend auto alla. Nii, et võimatut ei ole siin miskit.

Saarte Jahimeeste Seltsi facebooki lehelt:

Nüüd on siis kindel, et šaakalid on asustanud ka Saaremaa.
Laupäeval, 20.detsembril, jäi üks isane isend Lümanda jahipiirkonnas auto alla.
Palume teada anda kui keegi näeb või kuuleb šaakaleid kusagil tegutsemas.
Lisan kaks uustulnukat tutvustavat videot:
https://www.youtube.com/watch?v=A2BpdynocbA
https://www.youtube.com/watch?v=iNIgb2MToUo

Olemas ka pilt:
https://www.facebook.com/14876855114482 ... =1&theater

Pärnumaal,Tahkuranna vallas,Reius nädal tagasi nähtud ühte isendit luusimas.Linnast nii 3 km vaid.

Käisin väljas koera jalutamas ja no täpselt eelpool toodud youtubes olnud hääl, näitasin lambiga valgust aga kaugeks jäi. Ainult silmad särasid. Jäljed rebase moodi, jäljevahe 28-29cm. Koht siis Vara asula ligi tartumaal. Jälgede järgi oli kaks looma, ühe jäljed pisut väiksemad.

Vaata jälge hoolikamalt kui on ilusti lumel , šaakalil on keskmised varbad kokku kasvanud omamoodi.

KKA peaspetsialisti järgi on uus põhjus,miks šaakalid Eestisse tulid huntide arvukuse vähenemine.Tundub,et hundijahi peaks ikka päris ära keelama .

Keskmised varbad olid teravalt ees jah ja koos.

Šaakalid kuulsid kusagilt,et meil kohati hunte vähem?Pakkisid oma asjad kokku ja rongiga siia?
Need šaakalid oleks tulnud ka ilma selle teadmiseta.Kährikud ja rebased oleks pidanud vahepeal üldse meilt põgenema!

Küll on lihtne väita, et igal asjal ongi vaid üks põhjus, miks nii on.