Tervist Seltsimehed.
Põdrajaht saab varsti juba uuehooga rattad alla, kas kellegil on juba kogemusi ?
Käisin täna hommik metsas jalutamas, üritasin huvipärast lehmaininaga midagi välja võluda, kuid ei midagi, kuigi tuttav oli väidetavalt reedeõhta juba pulli ohkamist kuulnud.

Käisime ka täna hommikul paaris kohas kuulamas, aga oli vaikus.

Eile siga põllus passides käis ikka päris uhke kontsert.

Paistab, et olukord erineb piirkonniti ja sõltub natukene ilmaoludest ka (st, kaua põder ilma on olnud ). Ise kuulsin esimest korda, vist noort, pulli 29.august. Edasi on olnud vaikus (ega ma kogu aeg metsas pole olnud, pigem vähe). Küll on olnud usinamaid, kes käivad ja elavad olukorda sisse. Nende info põhjal on asi ikka tagasihoidlik. Loodetavasti venitab korralikuma jooksuka jahiaja algusesse.

Käisin ka täna õhtul, kuuepaiku läksin raiesmikule, teadmisega, et seal on kuuldud eelmine hommik ja õhtu laulmist, istun maha, vana leidsarv käes, istun 5 min kuulan, vaikus. Alustan põdralehma ininaga 1 pikk ja kaks lühikest. Esimene 15 min ei midagi, teen siis uuesti ja tuli ka natukese ajapärast vastus hakkas ohkimine pihta aga tundus jube kaugel, siis peale seda ohkimist 5min hakkasin sarvedega vastu oksi ja puud hõõruma ja peale seda tegin põdrapulli häält. Sellepeal tuli uuesti vastus, ohkimine, mida oli kuulda päris pikalt, edasi oli vaikus, kuid oli kuulda ragistamist, kas oli põder ei tea, igastahes välja ei tulnud midagi. Mina olen see aasta esimese ära kuulnud. Ilm oli tuulevaikne, päikeseloojang ja kõik kajas juba hästi. Mina olen see aasta esimese ära kuulnud, edu teistelegi

Tundub, et ongi selline pooles vinnas asi. Mõni õhtu jooksevad või jalust, järgmine õhtu on paar kraadi soojem ja siis käib lihtsalt paar ohet ja vaikus. Endiselt olen arvamusel, et see on pigem hea. Eeldusel, et Tartumaal sel aastal üldse põdrajahti tehakse

Väike kõrvalepõige, huvist tekkis küsimus, mismoodi peibutate teie pulli, inina pikkus, kui valjult, kui pikad vahed pausidel jne ? Nagu eespool mainitud, mina alustan ühe pikaga kuni 6 sec ja rohkem ja siis paus 1 sec siis lühike nii 1 kuni 2 sec ja jälle 1 sec paus ja uuesti 1 kuni 2 sec, hiljem ootan 15-20min enne kui uuesti teen.

Ma kutsusin täna tahtmatult põdra uudistama.
Oli metsas kividega rassimist ja punnimist, järsku kuulsin võpsikust praksatust. Läksin heli suunas ja siis see põder sealt minekit pani. Et siis mõnikord tullakse ka tööhäälte ja peeretuste peale.

ex siis oli hästi heliline peeretus

Selline korralikum peibutusõpetus

http://www.oodmag.com/hunting/big-game/ ... e-calls/#/

Tulin just metsast.Läksim kella poole kaheksa paiku, tegin häält ja juba oligi kuulda, et keskit möhatas.Ootasin natsa ja tegin veel häält ja sealt ta tulema hakkaski.Tuli ja tuli ja lõpuks ta oligi 15 sammu peal ja vahtis otsa-5+3 ja sellised suured ja ilusad sarved, no pulga pikkus võis olla 25 ja rohkem.Väga ilus loom oli.Vahtisime tõtt ja möhatasime vastakuti ja siis ta vikselt läks, nagu oli tulnud.Elamus missugune.Ja nagu alati ei olnud fotokat kaasas ja telefoniga on pilt nagutaikka, ähmane.

no pane see ähmane pilt siis siia ylesse!!!

Esimene september Kasari luhas käidud. Nagu nokast piuksu lasin tuli pullilt vastus. Seal jahti ei toimu, võib vähe katsetada. Võimalus "ülekasvand" pulle näha. Jahimaal niisama ei mökitaks enne kui jaht käib.

Olen varematel aastatel põtru peibutanud, saanud ähmaseid vastuseid, kuid tänane oli nagu ametlik kontakt põdraga. Ei oska seda teisiti sõnastada.
Ühesõnaga sai ennast soosse sisse seatud juba kuskil kella 20.00 ajal. Vaikselt kostus paar korda põdra ohkimist. Tegin korra lehma ininat ja saabus vaikus. Taas hakkas ohkimist kostma 30 minuti pärast. Nüüd tegin juba vastu samasugust ohkimist, metsas läks hirmsaks raginaks ja oli selge, et olen pullis huvi äratanud. Igatahes, minul juba süda tagus nii et vähe pole, kuigi looma veel näinud pole. Loom jõudis lagedale 20.39, AGA kõige hullem oli see, et ma ei näinud teda selgelt, vaid aeg-ajalt märkasin tumedat kogu metsataustal liikumas, selleks, et looma selgelt näha oli juba liiga pime ja binoklit mul kaasas polnud, ainult kaamera, mis kahjuks ei asenda korralikku binolikt. Üritasin kaameraga meeleheitlikult looma tabada, et aimu saada, millised sarved tal on. Mitte ühtegi põdra ohet ei julenud ma teha, algaja värk . Siis tuli loom metsast välja ja läks üle truubi, mis oli umbes 15m minust. Mina samal ajal üle keha värisedes mõtlesin, et no nüüd on jama, läheb minu seljataha ja sealt ei ole teda enam võiamlik ju jälgida. Tõusin vaikselt püsti ja liikusin natuke teise koha peale. Seal nägin põtra ohkimas ja meeleheitlikult "mind" otsimas. Võtsin julguse kokku ja tegin korra häält, et siiski selgusele jõuda, kui suured sarved tal on. Põdraonu pööras otsa ümber ja hakkas tagasi tulema, aga mitte otse minu suunas, vaid mööda metsa äärt. Mõtlesin, et ju ta siis ei tule lähemale ja üritasin mingid kaadrid saada. Ohkimist kuulen, aga looma ei näe. Järsku nägin silmanurgast liikumist. Põder oli vahepeal risti üle põllu tulnud ja seisis minust umbes 10m kaugusel ja lähenes ikka veel. See oli viimane piisk minu karikasse. Võtsin kaamera kaenla, jätsin statiivi maha ja punusin kõrval olevasse jahitorni. Küll see põder piidles ja tiirles seal torni all veel pikka aega, minul endal tornis käed värisevad ja ainult naudin seda kaunist olevust. Lõpuks, kui loom oli minust kuskil 50m kaugusele eemaldunud, võtsin nõuks tornist alla tulla ja kodu poole minema hakata. Seal põllul ma teada ei saanudki, kui võimsa loomaga ma peaaegu kõrvuti seisin. Seda toredam oli kodus üllatus pilti vaadates. Kahjuks ei ole pildis küll kvaliteeti, aga ma olin NII ÕNNELIK nähes missuguse pulli suutsin ma välja peiutada. Elamus oli ikka super, koolipoisi jaoks vahva saavutus.

Pildi säri oli 4 sekundit, nii et pilt ei vasta eriti tegelikusele, aga tuleb õnnelik olla, et ta nii kaua koha peal püsis.

Sellisel kellaajal kaamerale ka vaid kiidusõnad