Mina olen veest lasknud kopra.Haavlitega sihtisin u.10m pealt pähe.Peale pauku jäi ühe koha peale siplema,õngitsesin kähku kaikaga välja.

Nii ja naa, vanad koprad lähevad üldjuhul põhja, noored jäävad hulpima. Mina igatahes vette ei lase, ainult kaldal, aga teinekord läheb ilma ajuta ka kaldalt vette. Siiani olen kõik lastud kätte saanud, aga kui vette lasta, siis jääb tõenäoliselt pool raipeks.

Pähe ei ole soovitatav lasta: esiteks pidavat kiiremini põhja vajuma ja teiseks võid rikkuda trofee, kui juhtub suur loom olema. Selgroog peaks olema parem sihtmärk, kuna selle või kaela purustamise järel ei suuda kobras sukelduda ja jääb paariks minutiks veepeale hulpima.

Juhul kui on tabamus keres,seljas siis läheb osa koprast raisku ja oleneb kes mida soovib,mõnele liha mõnele kolju.Endal alati kahv kaasas,selle toikaga kopra õngitsemine on kaheldav sest endal kahv peale eilset jahti vajab remonti aga kobras käes

Meie kasutame kahte asja:konkeu ja kahva.A tulemused on näidanud, et kahv on parem.Kui vees olevat lasta võtad nagu kala kahva ja saad vees seda vedada ka.Konksu otsas võib end ka "ajudeta"lahti rabeleda.

Foorumit lugedes olen pigem keskmine koprakütt,aga omad kogemused ikka.Eelmisel hooajal 18.st 16 vette lastud ,kaduma ei jäänud ükski.Kal.6,5 ,lask kaela piirkonda taismantelkuuliga 9,1gr.kolme hing ei läinud kohe Peetruse juurde,ronisid enne kaldale.Ei ole täheldanud.et põhjavajumine sõltuks vanusest,vanemad loomad raskemad,mängib ilmselt kin,energia ja kehakaalu suhe.Sellest vist sõltubki vikatimehe tuleku kiirus.Sileraudsega(kal.12) olid tulemused sellised,et tahtsin juba loobuda.Kui juhtubki peale lasku sukelduma,siis tabatud loom tõuseb reeglina 15-30min mõõdudes pinnale(on selleks "valmis "kui pole risusse takerdunud).Tähelepanelik peaks aga olema ,sest püsib veepinnaga praktiliselt tasa.Kellel võimalus, soovitan haavlitega koprajahist loobuda.90% tõenäosusega trofeekoljust ka ilma.Liialt palju olen lastud kopraid nülgides haavleid nahast välja nokkinud,siit ehk tulebki see põhjajäämise arvamus.Need on tänaseks väljakujunenud minu isiklikud kogemused-arvamused.Huviga ootan teiste omi.

jajah, ning oleneb ka millega lasta. kerge täismantelkuuliga suhteliselt mitte eriti müraka laenguga "peenike tsutsti! kaela-selga" ja asi valmis haavlilaenguga lõhub sellega võrreldes ikka oluliselt rohkem küll.

Ei takerdu risusse, vaid urgu vms. Tavaliselt on peale lasku šokk ja mõne aja pärast "ärkab ellu" ka ajudeta ning üritab isegi kaldalt vette sukelduda ja põrutab kuhugi uruauku ning vaevalt et pinnale tõuseb. Tavaliselt on seda vesist ala kuhu minna ei saa nii palju, et koprani pääsemiseks kulub tükk aega, tihti tuleb paat tuua vms ja vette lastult jõuab üsna tõenäoliselt sukelduda. Kui lased mingile saarekesele, siis on lootust, et jääb rabelemise kiuste ikka maapinnale selleks ajaks kui oma abivahenditega (olgu siis konksud või kahvad) tema juurde jõuad

Kui kobras jääb peale lasku kukerpallitama vees,on tegemist põrutuse või ebaõnnestunud lasuga.Minu soovitus uuesti tulistada.Lask ei riku liha nii palju kui kohe väljalaskmata veri,nagu iga teisegi uluki puhul.Õnnestunud lasu korral jääb kohe vee peale,ainult sabaga paar liigutust,siis aega kaldale tirida küll.Kas uju või sõida või sõua...

jutumehed, selgitage nüüd, et mismoodi ajudesse tabamuse saanud kobras edasi ujub/konsu otsast lahti rabeleb/sukeldub/jne. minu kesiste kogemuste põhjal jääb kobras peale ajudesse tabamist üpris-üpris liikumatuks. mõnel juhul on veel tõmmelnud tagajalad ja saba, mõnikord vajub lihtsalt raskusjõu mõjul kaldalt vette. kui kobras peale pähe laskmist edasi toimetab, siis ei saanud ta tabamust ajudesse, vaid kuhugi mujale pähe.

Ega ta ikka päris üheselt nii ei ole(nagu ajudesse saab nii paigal).Kes kukel /kanal pea maha löönud teab ,et lendavad ilma peatagi,nii on ka vahel kopraga .Arvatavasti on need rehvleksid mis ta lihased tõmblema paneb ,aga sellest piisab ,et loom sügavas vees põhja läheks.Olen ise ka mõelnud ,et miks vahel vajub põhja ja vahel mitte.Alles paar päeva tagasi lasin ühel 24kg sel pea seest tühjaks.Minut -kaks oli täitsa liikumatu siis hakks rabelema ,aga see õnneks jäi pinnale ja sain välja õngitseda.Olen tähele pannud et kui sellist looma veel tulistada siis läheb kindlalt põhja.
Kivi kotti!

Tõesti pähe lastud kobras ukerdab edasi ja üritab ära ujuda aga kui ikka on lask ajudes siis on küll paigal ,seda enda kogemustest ehk on teisiti mõnel olnud.Eelmisel kopral jooksis kuul silmast välja,pähe tulistades ja lask oli sooritatud istuvale koprale seljaga minu poole.

oh õudust

lasin eile s.o. 02.04. kahele isendile kaela ja olid teised korraga siruli ainult saba liikus veidi aga see polnud edasiviiv jõud. meil ronivad välja umbes kell 20.00 ja ikka sealt kust oodata ei oska või pole eriti võimalik.

Tulin ka just jahist ja lasin ka 2 tk. Esimese lasin 4 m pealt vette, kuuliga, kuklasse. Ja siputas teine seal ning igaks juhuks lasin üle. Ikkagi siputas ning siis sukeldus ja kadus. Oma 15 minutit otsisin taga... meel läks nukraks ja tundus, et vette laskmine ei ole mitte hea. Aga siis leidsin selle ikkagi üles. Arvatavasti emane ja tiine... igatahes oli kaalu palju ja kõht tundub suur... eks lahkamine näitab.
See oli umbes kell 7.30. Tunni pärast hakkas teisel kaldal (jõe ääres siis), veel üks mätas puud närima. Lasin tema ka ära. Korralik tabamus (nagu esimenegi sai alguses kuuliga) aga siples päris korralikult ringi, nii et lasin haavliga üle... aga kuuliauku vaadates oli ülelaskmine täiesti mõttetu ettevõtmine. Edaspidi vist lasengi kobrast kuuliga, (st, paremas kuul), olen oma püssile kuulimoona leidnds mis jookseb ka.
Esimese kopra teemal oleks olnud hädasti kahva vaja, mõtlesin, et võtan kaasa... ununes. Ja kobras oli nii lähedal, et nägin ära kuuliaugu, kust ikka päris korralikult verd lahmas, aga käega ei ulatunud, ja siis meetri pealt udjasin teise paugu otsa, sukeldumise vältimiseks... aga tundub paika pidavat teise paugu järel sukeldumise teooria (vähemalt mul on nii olnud, et need kes teise paugu otsa saanud, on sukeldunud. Vette on siiski ainult korra nii lastud, et teist pauku järgi ei anna.