vaevalt et jahimees kes loomadele lisasööta viib ennast heategijaks peab,see nigu rohkem iseenesest mõistetav tegevus.

Seda nimetataksegi koha sissesöötmiseks sest kalad saavad oma sööda suurem osa vees elutsevatest elusorganismidest, kui just kalakasvatusega tegu pole, siga seevastu toitub kulmal talvel suuresti ainult lisasöödast(vaadake maosisu) kala pole siga!
Ja muide olen kuulnud et Võrtsjärve kalurid maksavad tuhandeid, et kalakasvatajad sinna angerjaid asustaksid. Nii et ...

Piltlikustamise mõttes:

sel ajal kui antud teema all ülejäänud räägivad aiast ja aiaaugust, räägime meie Varjuga aiaehituse põhimõtetest ja filosoofiast, mis põhjendab aia ehitamist üleüldse. Seetõttu ka möödarääkimised;)

Jõudu ja mõistmist

BM

Et siga jahimaal püsiks ja jahti pidada saaks,tuleb lisasöötmist paratamatuks tingimuseks pidada.Küsimus saab olla vaid selles,millises mahus seda teha.Tahate sigadest lahti saada,ärge söötke,vaid pidage seajahti laikadega.Meil see ammu järelproovitud.Uskumatult tõhus relv võitluses sigade vastu!Kolm aastat sai tõsist vaeva näha enne kui sead uuesti püsima jäid.

Ega ikka söötmine teda ka paigal hoia. Meil võib küll karjade marsruuti läbi kolme jahtkonna jälgida erinevatel söödakohtadel. Nt kui ma täna oma juures olen öiste einestajate tegutsemisjälgi näinud, siis homme või ülehomme on nad järgmise platsi peal ja siis tean veel järgmist ja siis lähevad jälle naabrite maa peale ja nii käivadki paari-kolmenädalaste vahedega maa äärealadel. Sealjuures ka lähemate naabrite maalt käivad nad ainult läbi meie maale ja ringiga tagasi. Samas meie sisemaa söödapõldude ja lisasöödaplatside peale ei tule tihedamini kui paar korda aastas, oleme proovinud neid ikka meelitada siia ja sinna.

Meil tekkis küll selline arvamus ,et paiksemaks jäävad need loomad ,kes antud piirkonnas on sündinud.Seal on k.....ma hea mälu,kust ta põrsast peale süüa on saanud.Ringi kondavad nad ikkagi."Omaks"peame neid,kes kohapeal poegivad-põrsastega emis on üsna paikne.

Ma ei saa aru, et mida siin vaielda. Kui tahta pidada matsseajahti siis tuleb tegeleda lisatoitmisega ja punkt. Kelle krd`i asi see on kuhu ma oma ressursi matan (kas viin raha supermarketisse ja ostan sealt sodi või vilja näol metsa). Jah, mulle meeldib kui minu jahimaal on igasugust looma palju ja ma olen hingelt jahimees. Kui lugeda nüüd BM`i ja Varju juttu siis oleks see nagu suurim patt, aga pole mina kiidelnud, et olen lasnud üheraudse lahtimurtavaga 3 siga ajust. Minu kõrvatagused on veel nii märjad, et pole üldse olnud õnne siga lasta (õigemini on, aga kahtlesin kahel korral ja jätsin laskmata), aga lisatoitu viin metsa sellegipoolest. Nagu iga asjaga nii ka lisatoitmisega, et sellega ei tohi liiale minna. Ma olen ikkagi aru saanud, et jahimees metsas tegeleb uluki arvukuse reguleerimisega ja seda siis ka läbi lisatoitmise. Parandage mind kui olen millestki valesti aru saanud.
Päikest ja minge nuusutage parem väljas kevadet
PS. Kui rääkida nüüd üdini looduslikust eluviisist siis ega need "siinsed filosoofid" ei käi ju jahis raudhobustega?

Minu seasööda kõrval elav mutt on helistanud juba kaponi välja kuidas ma iga nädal(vahel kakski) sea lasen. Söödab, tähendab laseb sigu või vähemalt põtru Pauku ta enam ei kuule ja jalad söödani ei kanna et kontrollida aga 1313 saab tasuta helistada ja ilmakasuta söötmas normaalne inimene ju ei käi.
Miks me saadame aafrikasse riideid, toitu ja vett. Emakeloodus saaks ka nendega kiirelt hakkama. Ja toetame rahvast kes ei osta coca-colat, ei kuulu EL, ei käi laupaõhtal saunas ja ei kasvata kartulit. Toodame vaid enda kõrvale nõrku ja konkurentsivõimetuid. Invaliidid, pensionärid kah mingit kasu. Ligimesearmastus pole kah argument. Jahimeestekarja sa tõesti hästi ei sobi. Helistamist ta kahjuks ei kuule aga ma võin sind sellele tädile tutvustada. Kas onu Adolfi 1939.a kõnet oled lugenud? Sügisel valimised tulemas

Pole ei mina ega vist ka Vari öelnud, et sigade ja teiste loomade lisasöötmine oleks mingitki moodi patt. LIHTSALT: on aeg nimetada asju õigete nimedega - lisasöötmine toimub jahimeeste ja jahinduse huvides ja on silmakirjalik väita, et jahimees kuidagimoodi tegeleb lisasöötmise käigus loodusele heategude tegemisega. Seda mõtet aga pahatihti väljendatakse - näiteks kasvõi koledatele-jubedatele jahivastaste artiklitele vastulauseks kirjutatud veel rohkem logisevates jahipooldajate kommentaarides.

Ka mina tegelen lisasöötmisega, sest jahinduses on seda vaja. See, et lisasöötmisega tegelen, ei anna mulle (vähemalt enda arvates) veel õigustust endale mitte teadvustada, et justnimelt sellesamuse lisasöötmise tõttu kõrgenenud metssea arvukus võib loodusele selle erinevates avaldumisvormides mõjuda erinevalt, s.h teatud aspektides ka negatiivselt. Peale jahimeeste eksisteerib hulgaliselt mittejahimehi, kes on vähemalt sellest kammitsevast raamist priid - millegipärast nemad näevad justkui selgemini, et seale viiakse metsa sööta REEGLINA selleks, et oleks (pikemas perspektiivis), mida küttida, mitte selleks, et teha seale heategu.

Jõudu mõistmisel

BM

222 rem-iga ei saakski sellest avalikult rääkida, või kuidas

Päikest

BM

Kelle kokkulepe, kas selle prakanjörilt ka keegi küsimas käis? Korraloomine, kas nagu pavlikmarozov või mitu hõbeseeklit selleeest nüüd siis saigi... Meil üks linnamees proovis ka metsas riigikorra loomega tegelema hakata. Enne KKI minekut oleks pidanud kodus aga rahvaluule ja kirjutamatttta seaduste uurimisega tegelema. Nüüd tal vist lihtam uus jahiselts otsida.

Kui vaadata konteksti siis pidasin silmas jahtimist ja sellest pajatamist siin kui üleüldse. Kui nüüd minust rääkida siis olen neid elukaid ikka oma 28 ja 12 kal siledaga jahtinud.
Ega siis elus ei saagi nii olla, et tegeldaks vaid nende loomadega mis ühele sihtgrupile meelepärased. Metsaomanikud tahavad võibolla, et tegeletaks ainult kobraste ja põtradega. Põllupidajad eelistavad sigadega tegelemist jne. Elu on täis kompromisse. Muidugi on konks selles sees, et kui söödad siis on neid ka rohkem, aga kui on looma rohkem siis ka kütitakse rohkem. Siga teeb ikkagi ennekõike seal kurja kus tema arvukus on liialt kõrge. Sõõtmiskohtadega on ka see lugu, et kui see rajada kohe taluniku kartulipõllu äärde siis on selge, et tulevad ka probleemid. Soolakute ja söötmiskohtadega üritatakse loomi ka paiksetena hoida/neid suunata, et viimased ei käiks kurja tegemas. Kui käivad siis lastakse ka põllust. Probleemid on ikka siis üleval kui arvus on liialt kõrge, st ületab optimaalse. Neid piire pole paika pannud aga jahimees (öelnud, et milline on optimaalne arvukus).
BM jaga välja lahendus probleemile, las talunik läheb keskkonnateenistuse (riigi) vastu kohtusse?

Baddmann olen mõttes sinuga.

Lugesin seda juttu uuesti ja tekkis küsimus, et BM kas keerad siis teadlikult käkki?

millist juttu ja kellele käkki ?

BM