Paar küsimust, mis muret teinud.
Kui treenida koera otsimistehnikat, teha verejälge jne surnud rebase ja kährikuga, kas siis oleks tark antud laibad enne lasta marutõve vastu testida? Kui koeraga liikuda iga päev metsas, kus liigub palju ka rebaseid ja kährikuid (ja koeral ka jahiinstinktid olemas), kas peaks vaktsineerima rohkem kui üks kord aastas marutõve vastu?
Ning kas peaksin ka ennast igaksjuhuks vaktsineerima, äkki on olemas võimalus nakatuda koera karvalt rebase sülje või vere kaudu (tean juhtu, kus koer kakles rebasega ja oli pärast rebase verega koos).
Samamoodi, kas surnud lindudega treenides peaks järgima mingeid ohtusnõudeid (pesema käsi ja mitte laskma koeral käsi ja nägu lakkuda, kui just jahilt tuldud)? Mõtlen, et vast ka jahilinnud võivad levitada inimesele potensiaalseid haiguseid. Väga naiivsed küsimused, aga ega mujalt õiget vastust saa, kui jahimeestelt endilt.
PS. kas ka jänes võib olla marutõbine?

Kõikidele küsimustele on küsija juba ise vastuse leidnud, st pakutud ettevaatusabinõusid tuleks kindlasti rakendada. Ning jah, jahikoeri soovitatakse marutaudi vastu aastas 2 x vaktsineerida, kuna kokkupuutetõenäosus on määratult suurem. Samuti võib ka jänesel marutaudi esineda, kuigi mitte väga suure tõenäosusega.....aga võimalus on olemas.

Võibolla keegi oskab soovitada, kust kahtlase looma laiba marutaudiuuringute kohta uurida? Kas seda üldse niisama tehakse, võibolla pean ikka enne laskma ennast hammustada näiteks
Vanasti ikka viidi kahtlase looma pea just sinna kusagile laborisse vms.,
a huvitav, kas on võimalik ka nii neid proove võtta, et loom enamvähem
oma pea säilitaks?

Jõudsin juba järgi uurida