Peale karabiini hankimist õpetas vanem jahimees- alati, ja alati kontrolli lasu tulemust hoolikalt.
135 m. Peale arvatavat tabavat lasku läks sokk koos teistega SAMAS suunas. Ei tavaliat lätsakat, ei jõnksakat, ei laiali sõrgasid, ei verepiiskagi lumekõõmal! Midagi!
Nagu ikka, 60 m metsani ja veel 40 -50m sees. Südamest 1/3 läinud. Millise jõuga?
Hilisemail kordadel 2 korda peaaegu sama, kuid paari verepiisaga.
On mõne teise ulukiga samasugust kogemust?
Sellised juhtumid võiksid uutele karabiinimeestele tähelepanemiseks olla.

Ei ole sellist kogemust, meil lumi nii varakult maha ei tule!

See lume osa on mulle ka natuke arusaamatu... Harjumaal septembris lund tavaliselt veel ei ole, septembri lõpus on külmakraade küll olnud aga lume pealt verd sokujahis jälgida... mis laiuskraadi meha bighornet ka on...

karabiinimeeste tähelepanekutest on ehk vähe tolku, pigem oma relva ja moona tundmisest - käsitlemisest.

Seda, et südamepauguga loom veel meetreid mina jõuab on endalgi juhtunud, kuldipussakas sai pea 200m minna enne kui maha jäi. 308Win ja 11,7gr Super Hammerhead ja lasin 150m kauguselt, kuul oli südame servast nii tolli jagu ära rabanud. Pani mõtlema küll.

Lumi lumeks, aga lasu tulemust tuleb alati hoolega kontrollida!Kui pikad püssid alles tulid,siis oli mets laipasid täis.Käidi peale lasku paarkümmend meetrit ja kui verd ei olnud siis arvati, et loom pihta ei saanud.Ise lasin kord kitsel kaks haavlit südamest läbi ja tema läks ka veel sada meetrit enne kui ära kooles.Rebane raisk veel õtte visa.Soolikad olid väljas, kui ta lõpuks koeraga üles leidsin.Üldiselt,kui on mingigi kahtlus,siis tuleks ikka tulemust koeraga kontrollida.

teet kirjutas:
Ei ole sellist kogemust, meil lumi nii varakult maha ei tule!

No sel ilusal maal on sooäärseid maid, kus mõnel aastal kartulivõtu lõpuks õhtusest udust ikka kõva kirme või kahutus tekib. No või kõõm. See selleks.
Või oli ta tall või kits, pole vahet. Ikka asjast, nagu Sooviku tabas.
Ei vihja seekord ei moonale ega muule.
Kindlasti on meestel olnud situatsioone, mis kukalt sügama pani.
Mis arvate, mis aitab ulukil ikka lagedalt metsa serva esimeste põõsaste taha jõuda? Olenemata peaaegu vahemaast.
Või toosama reps, ka selline on endal olnud.

mida siin ikka arvata,loom peale südamelasku tavaliselt(keskmiselt)jookseb 30-70 m enne kui kukub,vahest jookseb rohkem vahest vähem, kusjuures verd ei pruugi alati olla,tavaliselt siiski on,pole vahet ,mis püssi,kaliibri,kuuliga või hoopis haavlitega tegu on.

Ebaõige kaliibri, kuuli, laskemaa, tabamiskoha ja relvavalik. Näit mingi 450-550mm raud(.22Hornet, 6.5x52R, 7X33Sako, 7.62x39, 8x72R) Näit 9.3x57 raske 15g FMJ või 18g SP, 120-150meetrilt, rindkerre(mitte kopsu ja loom läheb ). Ka liialt raske kuul läbib looma ja viib kogu energia millest loom muidu saab šoki.

See sokijutt on muidugi õige.Aga imestama paneb see,et kuidas saab masin veel liikuda,kui mootor jummala katki.

Inertsist ja veel lihastes hapnikuga varustatud vere olemasolust liigub.
Loom tunneb mingit jõnksatust peale kuuli läbi minemist...liigub veel edasi...siis hakkab pea ringi käima ja lõpuks kukub.

Pump on katki. Rõhk vaid mootoris langeb. Mõistus funksib ja annab käskluse põgeneda.

Metskitse käisin välja oletusega, et sellega vast tegu igamehel. Põdra kohta on välja öeldud paljutki alateemas "Esimene kuul ja ...".
Pikemad jalad , pikem maa kokkuvarisemiseni. Kuid "eksportlask" kaelapiirkonda, mis niitis jalapealt, kuid aja möödudes jalaga sapsu tehes oli ta püsti! Tähendab sai shoki kõhresse, käitumine maru sarnane selgrooga. Honkomees ütles kusagil, et moona kooneerdamata üle lasta. Õige! Kuid paarikümmnestki lastud põdrast pole kogemust, et vahet teha ajutise ja kohese surmaga lõppeva shoki vahel. Neid mehi, kes elatist kutselise jäägrina teeninud, ja kes võiks kogemuslikult vahet teha , jääb päevadega vähemaks.
Seaga sama lugu. Hullemgi! Kord selline lastud medalikihvadega kult puistas pärast parima laika. Nii et õppida tuleb endal, mitte eesliinil olevail neljajalgseil.

Eks see asi ole nii ja naa. Minule vanemad mehed õpetasid, et alati peale lasku kannata mõni minut rahulikult paigal olles ja looma sihikul hoides. ˇŠokist toibudes paneb edasi, nii et vähe pole. On olnud sellist juhust nii sea kui ka kitsega, põdrast rääkimata. Vaatad et surnud, laed relva tühjaks, lähed ligi elukas aga tõuseb nina ees püsti ja paneb punuma. Selle ajaga, kui uuesti relva laetud saad on loom juba kuskil padrikus. Sama juhus oli kord ka ühe tuttava jäägriga. Lasi suure kuldi, käis katsus,et surnud, pussiga üle torgata veretustamiseks ei viitsinud. Helistas mulle, et tuleksin apppi metsast välja lohistama. Jõudsin kohale umbes 15 minutiga. Marsisime metsa, kult läinud ainult suur vere rada järgi. Jälitasime mööda metsa paar kilomeetrit, kuid kadunuks ta jäigi. Lõpuks kadus vere jälg ka lume pealt ära. Jääger käis veel järgmine päev otsimas, kuid üles ei leidnud. Sellest tegin ka omad järeldused, et kui loom paistab surnud olevat, siis koheselt pussiga kõrri torge. Liha jääb puhtam ning on ka 100% kindlust, et enam ellu ei ärka.

Koos punase vesti teemaga, et looma piki kütiliini lasta on ohtlik ja üle liini minnes saab talle vaid p... tulistada, kerkis silmile veel üks veidi lapsliku maiguga, kuid nähtud situatsioon ühest põdrajahist, kus noorjahimehe esimene põdrapull 15 m sapsulasust jala pealt kohe ei varisenud ning kui ta oma kaheraudsest piki liini põgenevale loomale teise paugu 25 m pealt järgi susas. Null (kuigi pull kukkus metsa alla 50 m pärast). Ka kirjandus ütleb, et see piirkond on 0 %.
Kas kellelgi veel on tulnud ette olukord, kus sellist lasku ollakse tehtud või sunnitud tegema, ja kas praegusaja moon ja relvad jätavad effekti saavutamata (mõtlen surmavalt haavatud põtra või siga).

on ikka juhtunud et tabatakse ka, üks mees lasi siledaga põdrale 2 cm urruaugust allpoole ja kuul jooksis südameni välja

Praegusaja moon võimaldab igasuguseid olukordi. Katkiselt ripneva jalaga kesikule on tulnud lasta täpselt otse tagant, kuna muidu ei olnud kindlust, millal teda üldse kätte oleks saanud. Vaagnaluu puruks, sisikond sassis, süda puruks, kopsud peaaegu puruks, hingetoru puruks ja läks veel umbes 150 m. Siis oli paigal, kuid tuli veel üle lasta :S. Kerge irooniaga võib veel märkida, et liha väga raisku ei läinudki...

BM

P.S tegu win308 ja 11,7 S&B SP-ga