Niimoodi läheme me raudselt omadega rappa.
Võtame uuesti.
Relvaloa omanik pöördub politsei poole sooviga vahetada kehtivust kuu aja pärast kaotav relvaluba kehtiva loa vastu. Selleks esitab ta avalduse, mis registreeritakse. Peale seda tehakse isikule kontroll KARISTUSREGISTRIST. Kui seal ilutseb isiku karistatuse lehel märge § 74`19 siis järelikult on see ametniku jaoks kehtiv. Isegi juhul, kui on näha, et tähtajaliselt peaks see olema kustunud. Kahjuks ei saa karistusregister alati õigeaegselt andmeid kellegi karistuse kustumise aja kohta ja lisaks sellele võib isiku suhtes olla alustatud menetlus muus asjas, mis loetelus ei kajastu. See senine üks juhus ongi sellisest asjast pärit. Kodanik ise oli kidakeelne ja peatamisega igati nõus.
Nüüd. Juhul, kui isiku karistus on kantud, peaks see registrist nö. kustuma või on juures märge arhiveeritud ja selle alusel ei saa keegi kellegile alusetut otsust teha.
Järgmisena. Kui isikule on tehtud alusetu või seadusvastane otsus on tal alati võimalus see halduskohtus vaidlustada ja ka võita.
Kolmandaks. Enne otsuse koostamist suhtleme me alati ka relvaloa omanikuga ja siis on antud ka selgitusi. Ning kui isik vannub, et rohkem ei ole midagi ei ole me laisad ja helistame registrisse ja palume pärast kontrollimist see kanne arhiveerida.
Neljandaks. Relvaomanik, kui eriõiguse omanik peaks sellest ise teavitama. See on aususe küsimus, sest sellist kohustust pole kuskil.
Viiendaks. Kuidas suhtub isegi heatahtlik ametnik sellisesse relvaomanikku, kes kahjurõõmsalt teatab - maha magasite. Kui usaldusväärne on selline isik ja kas on siin alust kahtlustada isikut turvalisust ohustavas eluviisis, sest ilmselgelt pole ta juhtunust õppinud. Me eeldame ju, et eelmise vahetuse ajal ei olnud seda karistust, mis lisaks kajastub ka relvatoimikus olevatest dokumentidest.
Kuuendaks. Relvaseaduse punkt relvaloa kehtivuse kohta võib õigusloogikast lähtudes tõesti omada nõuet karistuse kehtivuse kohta, kuid siiani ei ole keegi suvatsenud seda vaidlustada.
Võimalik, et see kes on selleks suuteline ei satu sellise probleemi sisse ja kes ei ole, pole võimeline ega oskaja seda vaidlustama.

Lähtume siiski seaduse mõttest. Kui relvaomanik on pannud toime erisusena toodud teo siis üldise turvalisuse huvides näeb seaduslooja ette tema eriõiguse ajutise peatamise. Me võime otsida konkse sellest mööda hiilimiseks ja võib-olla ka leiame, kuid ametniku ülesanne on ellu viia seadusandja tahet.
Keegi ei ole teinud ega hakka tegema ilmselgelt rumalaid otsuseid.
See kõik teie poolt öeldu on hüpoteetiline. Kuid olen nõus, puudused seaduses on olemas, kui seda on võimalik erinevalt tõlgendada. Mul ei ole hetkel käepärast kõige viimast paranduste versiooni, kuid mäletamist mööda jäi see probleem sellise nurga alt ikkagi poolikuks.
Kõike kokku võttes tehakse otsus iga peatamise kohta üksikult, mitte konveiermeetodil silmaklapid peas.

Me peame ennast kõik arukateks inimesteks. Võiks ju sedamoodi ka käituda. Olete küllap nõus. KA meie püüame käituda arukalt ja õiglaselt.

OLEN EKSINUD KEHTIVUSE OLEMASOLUS.
Antud juhul olen asjast suures tuhinas veidi mööda rääkinud. Lugesin enda kirjutatu uuesti üle ja -tõesti võib valesti aru saada.
Mina pidasin silmas seda, et kui isik on tasunud rahatrahvi ja hakkas kustumine siis saab veel loa kehtivust peatada kuni kustumise viimase päevani.
Kindlasti EI SAA peatamist vormistada juhul, kui ka karistuse kustumine on möödas.
VABANDAN.

Nüüd. Juhul, kui isiku karistus on kantud, peaks see registrist nö. kustuma või on juures märge arhiveeritud ja selle alusel ei saa keegi kellegile alusetut otsust teha.

Tsiteerides pollarit see lause oligi see mõte milleni tahtsin jõuda.
Lisaksin veel seda, et kui ka karistusregistrist on registripidaja lohakuse-hooletuse tõttu vastav märge kustutamata või arhimeerimata, siis on politseil kohustus andmeid enda andmebaasidest isikuga kehtivate seoste suhtes kontrollida enne vastava otsuse langetamist.
"Ja nii nad tapsidki Ferdinadi" ehk siis seadsid õiguse jalule

Seadusi võiks vastavad asjamehed nõnda teha ja sõnastada, et kasvõi väh. ametimehed seda üheselt mõistaksid. Igamehele mõistetavat sõnastust ei ole vist võimalik teha, aga vastava pädevusega ametimeestele peaks seadus ikka üheselt mõistetav olema. Vastasel juhul tekib küsimus ametimehe pädevuses.

Aga mis siis advokaadid peale hakkaksid????

Sa ära õõnesta siin riigi alustalasid, näe koolitame aastas sadu juriste ja nüüd teeme seadused lihtsalt ja üheselt mõistetavateks, mis siis nendega peale hakata, ega neid ju mingi muu töö peale panna ei saa


Disclaimer: See oli mõeldud humoorilise repliigi korras ja ei ole silmas peetud reaalselt eksiteerivaid isikuid ja sündmusi.

Kui seadused oleksid alati üheselt mõistetavad kaotaksid head tutvused ja raha suure osa oma võimust.

OT:

Ei pruugi kaotada, kuna ka üheselt mõistetavate seaduste korral leidub ikka tegelasi kes neid rikkuda tahavad