Täna sain ühe oma kõigi aegade parema looduselamuse osaliseks.
Läksime elukaaslasega Võrtsjärve äärde Vaiblasse päevaks ujuma, päevitama ja piknikutama. Seal on üks väljaulatuv muuli moodi poolsaar, mille tippu end sisse seadsime. Ühel hetkel märkasin kaugelt järve poolt meie poole suunas ujuvat kahte suuremat lindu, esialgu pidasin neid noorteks luikedeks, kuna värvilt tundusid tumedad. Kui aga lähemale jõudsid tundsin ilmeksimatult ära kanada lagled, emane ja isane. Ja tulid otse meie peale ja ei teinud meist väljagi, kuigi nad pidid nägema. Ronisid meist ca 25m kaugusel kaldale ja hakkasid rahulikult sulestikku korrastama. Ma ei pidanud vastu ja tahtsin teada et kui lähedale lasevad. Hiilisin pikkamööda ja kui ei taha, siis ärge uskuge, aga viimaks seisin neist ei rohkem ega vähem kui 3m kaugusel. Emane oli pisut närvilline, aga isane vana rahu ise, hakkasin juba mõtlema, et kas lasevad ka puudutada, aga ei, 3m kaugusel tegin selle vea, et kükitasin maha, mis neile ei meeldinud ja ujusid põlglikult saba võdistades eemale. Läksid kuskil 100m kaugusel asuvale pisikesele saarekesele, vahepeal tormasid neist seal ca 15-20 m kauguselt karjudes, kriisates, üksteist pritsides ja röökides mööda 4 neid mitte märganud last, aga nad ei viitsinud reageerida, ilmselt ei tajunud ohtu... Proovisin siis ise ujudes minna - väga ettevaatlikult ja vaikselt minnes lasid jällegi 3-4m kaugusele ja siis ujusid vaikselt eemale.
Kokkuvõtteks - mina olen vapustatud, olen hanesid seniste kogemuste põhjal ikka arglikeks lindudeks pidanud!

Olen tähele pannud, et kevadel on haned alati julgemad, ilmselt Euroopast tulnud ju kõva kaitse alt. Sügisel teine lugu, tõusevad juba 400 m pealt lendu- eks seal tundras on kohalikud näljasemad ja rännul ka juba kõikjal tina külvatud.

ma arvan, et need lagled olid pärit kuskilt kultuuristatud kohast nagu näiteks stockholm?? igatahes rootsis, kui ma ei eksi, on need linnnud linnapildis olemas.

Aga ehk olid marudaudis siis ka linnud juba haiged.

Täna juhtus jälle nii, et ühe Viljandi lähedase järvekese juures ujudes, päevitades, õlutit juues ja muidu mõnus mees olles, tuli kalda juurde isane tuttvart. Minul muidugi jällegi tarvis välja selgitada, et kui lähedale laseb Lasi umbes 2.5m kaugusele, mis on juba iseenesest pehmelt öeldes märkimisväärne sündmus sellise metsiku linnu kohta... Aga kui tuli mõte teda ise poolest säärest saadik vees olles saia puudumisel lavashiga kostitada (muidugi viskasin järjest lähemale, lõpuks päris jalge ette), ujus varsti minust meetri raadiuses rõõmsalt ringi, kõige lähemal oli nii 20cm jalgadest, ise väike kui imetegu ja vahtis oma säravkollaste kavalate silmadega mulle lunivalt otsa, et anna veel. Pagana kahju, et fotokat ühes polnud, kuigi ostsin eelmise lagleloo järel endale uue ja korraliku, ning olen seda ka igalpool kaasas kandnud, aga seekord...

Veab sul nende linnukestega. Aga kui sarnaseid elamusi veel tahad, siis jäta fotokas heaga koju

Sul vast Jumalast antud anne.Kui pardijaht peale hakkab, võtame ühendust.Harjuta niikaua lennupealt ka ligemale meelitama, teeks äri.

Jeh, selle kallal peab veel töötama